← Eesti

1-17-5337/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5337 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. juuni 2018 määrus, millega jäeti T.T (ik XXX) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  4. juuni 2018 määrus, millega T.T jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista T.T-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. T.T kannab Tartu Vanglas Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsusega mõistetud karistust. Teda karistati KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaeg algas
  10. aprillil 2017 ja lõpeb
  11. juunil
  12. mail 2018 edastas vangla kohtule materjalid T.T vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta vabastamist.
  13. Tartu Maakohtu
  14. juuni
  15. a määrusega jäeti T.T tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruses leiti, et esinevad formaalsed eeldused T.T vabastamiseks. tingimisi ennetähtaegseks Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. T.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud peamiselt varavastaste kuritegude, ent praegu kehalise väärkohtlemise eest. Ta viibib juba kaheksandat korda kinnipidamisasutuses. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide pikaaegne tarvitamine. Korduvad erinevates rehabilitatsioonikeskustes viibimised ei ole T.T uimastitarvitamise harjumusi muutnud. T.T on võõrutusravi pooleli jätnud ja tagasilangused on toimunud kiiresti. Riskikäitumisega on vangistuses küll tegeletud ja T.T on püüdnud läbida täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja programme, ent eesmärkide saavutamisel on saanud takistuseks süüdlase kasinad teadmised ja tulevikuperspektiivi puudumine. Positiivseks luges kohus T.T osalemise tööhõives. T.T vabanemisjärgsed tingimused ei erineks varasematest – ta läheks elama ema ja kasuisa juurde, garanteeritud töökoht puuduks. Mõningad positiivsed asjaolud ei kaaluks üles negatiivset: kinnipeetav küll mõistab, et uimastite tarvitamine on viinud teda õigusrikkumiste toimepanemiseni, ent ta ei ole astunud tõsiseltvõetavaid samme probleemiga tegelemiseks. Selle tõttu esineb ka oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka süüdimõistetu varasemast elukäigust nähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
  16. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T.T tingimisi enne tähtaga. Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et T.T on kuritegelik minevik ning tõsiseid probleeme sõltuvusega.
  17. juunil helistas T.T kaitsjale ja kinnitas, et on registreerinud end võimaliku vabanemise korral Viljandisse narkokeskusesse ja omab garanteeritud töökohta OÜ-s XX. T.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning püüdnud vanglas igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik enda muutumiseks. Maakohus ei ole arvestanud KarS §-s 76 toodud asjaolusid kogumis. Piisavalt ei ole arvestatud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Liigselt on arvestatud varasemat elukäiku. Viimane aga ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on teinud karistusest vajalikud järeldused. Tegemist on perspektiivi hindamisega, sest maakohtu vabastamist mitteõigustavad argumendid ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Riskide maandamiseks on võimalik vabastada T.T riigipoolse järelevalvega. See aitaks T.T sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla ühiselu reeglitega ning täita vangistuse eesmärke odavamate vahenditega. Kriminaalhooldusele allutamine ja käitumiskontrolli seadmine piiraks oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Justiitsministeeriumis valminud analüüsist nähtuvalt on kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus 2-5 korda madalam karistuse lõpuni ärakandnutest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad T.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, 2 et kohus on arvestanud vaid T.T minevikku ja jätnud sisuliselt arvestamata teised KarS §-s 76 loetletud asjaolud. Maakohus on välja toonud, et T.T ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud ning ka tema riskikäitumisega on tegeletud. Samas aga nähtub iseloomustusest, et T.T-le on käinud programmid üle jõu. Iseloomustuse kohaselt ei ole isik läbinud vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni (KoTo lk 9). Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita, et T.T karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Lisaks arvestab apellatsioonikohus, et T.T kannab juba kaheksandat vabadusekaotuslikku karistust. Ka tema varasem elukäik positiivseks prognoosiks alust ei anna – T.T on vaatamata võõrutusravile uimastiharjumusse tagasi langenud. Mõistagi ei ole siis ka uued kuriteod ja karistused end kaua oodata lasknud. Kaitsja on teinud kriitikat maakohtu lahendile ka vabanemisjärgsete tingimuste arvestamata jätmise kohta. Sellega II astme kohus ei nõustu. Maakohus leidis, et kuna vabanemisjärgsed tingimused jäävad varasemaga võrreldes samaks, ei ole need määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Maakohtust erinevale seisukohale asumiseks ei veena ringkonnakohut ka määruskaebuses märgitu, et T.T soovib vabanemisel minna Viljandisse narkokeskusse ning tööle. Need väited dokumentaalselt tõendatud ei ole.
  19. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on T.T tarvitanud narkootikume üle kümne aasta ning enne käesolevat vangistust igapäevaselt tarvitanud alkoholi, sõltuvusainete tõttu on rikutud tema psüühika (KoTo lk 4, pöördel). Ohtlikkust ja riski on T.T puhul täheldatud kõikides olulistes hinnatavates valdkondades nagu eluase, suhted ja elustiil, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Isiku aastatepikkune kriminaalne eluviis näitab, et tal tegelikult puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul usku T.T muutumisse. Vangla iseloomustuses nähakse T.T puhul ohtu eelkõige lähisuhtes olevatele inimestele, sh võivad vägivalla tagajärjeks olla rasked kehavigastused. Oht realiseerub eelkõige konfliktiolukorras või siis, kui T.T jätkab alkoholi tarvitamist (KoTo lk 10). Ringkonnakohus leiab, et T.T ühiskonnaohtlikkust ei saa kriminaalhoolduslike vahenditega vähendada. T.T on varemgi korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Arvestades tema sõltuvuse ajalist kestust, ei ole vangistuses viibitud lühike aeg piisav, et temas oleksid toimunud muutused.
  20. Eeltoodud arvestades ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  21. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 1 tunni töö eest (maakohtu määrusega tutvumine, määruskaebuse koostamine) summas 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud töö mahtu ja sellele kulutatud aega, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi T.T kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Juhan Sarv 3 /allkiri/ Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.