KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja
§ 34
lg 1 tähenduses) Y kustutamiseks kinnistusraamatust KKK kinnistu (registriosa nr XXXXXX) omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse KKK kinnistu ainuomanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. 4.3.
- MMM kinnisasjast, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) eraldatakse katastriüksus „LLL“ (katastritunnus XXXXX), pindalaga 100 086m2, maatulundusmaa sihtotstarve, iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja see jääb X ainuomandisse. 4.3.
- Kohustada Y tegema tahteavaldus (
§ 34
lg 1 tähenduses) „LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXX) eraldamiseks MMM kinnisasjast (registriosa nr XXXXXXX) ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks eraldi kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. 4.3.5. Kohustada Y tegema tahteavaldus (
§ 34
lg 1 tähenduses) Y kustutamiseks kinnistusraamatust MMM kinnisasjast (registriosa nr XXXXXXX) eraldatava „LLL“ katastriüksuse baasil moodustatava kinnisasja omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse eraldatava „LLL“ kinnisasja omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. 4.3.6. Jätta Y ainuomandisse CCC kinnisasi (registriosa nr XXXXXX), TTT Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (registriosa nr XXXXXX), Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 1287 eurot; OÜ W (registrikood XXXXXXXX) kaks osa, kumbki nimiväärtusega 1278 eurot; MMM kinnisasi, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) ilma sellest eraldatava „LLL“ katastriüksuseta. 4.3.7. Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis 41 334,97 eurot enamsaadud ühisvara eest. 4.4. Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes arvata ühisvara arvelt tehtud kulutused kokku 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka ja selle ühisvarana jagamise nõudes. 4.5. Jätta kummagi poole ainuomandisse tema arvelduskontol ühisvara jagamise aja seisuga olnud raha. 4.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 25. novembril 2020 (täpsustatud 12. mail 2023 ja 9. juunil 2023) Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13. augustil 1983. Poolte abielusuhted lõppesid jaanuaris 2020. a. Poolte varasuhteks on varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hulka kuulub neli kinnistut ja osalus kahes äriühingus. Hageja palus ühisvara jagada järgmisel viisil:
- a)KKK kinnisasi jätta hageja ainuomandisse;
- b)MMM kinnisasi jätta hageja ainuomandisse;
- c)alternatiivselt p-s b toodule eraldada MMM kinnisasjast katastriüksus „LLL“ iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jätta see hageja ainuomandisse;
- d)mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 130 669,94 eurot;
- e)alternatiivselt p-s d toodule, juhul, kui MMM kinnisasjast eraldatakse „LLL“ katastriüksus ja ülejäänud MMM kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav hüvitis 48 000 eurot, s.o kokku 178 669,94 eurot;
- f)mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% aastatel 2009–2011 kostja lahusvaraks olevale UUU kinnisasjale Q OÜ rendimaksete eest tehtud parendustööde maksumusest, s.o 5752,05 eurot;
- g)mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% ühisvara arvelt JJJ ja VVV kinnisasjade parendamiseks tehtud kulutustest, s.o 120 000 eurot;
- h)jätta kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara jagamise aja seisuga tema enda ainuomandisse. Hageja palus ühisvara jagamisel jätta kostja ainuomandisse:
- a)CCC kinnisasi;
- b)TTT korteriomand ning panipaik P81;
- c)laenukohustus O ees;
- d)laenukohustus Swedbank AS-i ees;
- e)Q OÜ osa;
- f)Osaühingu W kaks osa;
- g)MMM kinnisasjast „LLL“ katastriüksuse eraldamisel ülejäänud MMM kinnisasi. Kostja vastuväited 2. Kostja nõustus hagiavalduses taotletud vara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud osaliselt hageja väidetega seoses vara väärtusega ja sellest tulenevalt hüvitise summaga. Samuti leidis kostja, et UUU, VVV ja JJJ kinnisasjad ei kuulu poolte ühisvara hulka. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on teinud enne kohtumenetlust ja ka menetluse ajal palju kompromissipakkumisi. Hageja keeldumine kompromissi sõlmimisest on olnud pahatahtlik ja põhjendamatu. Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt. Maakohus jättis ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse KKK kinnisasja. Maakohus määras eraldada MMM kinnisasjast katastriüksus „LLL“ iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jättis selle hageja ainuomandisse. Maakohus jättis kostja ainuomandisse CCC kinnisasja, TTT korteriomandi ja panipaiga P81, Q OÜ osa, Osaühingu W kaks osa ning MMM kinnisasja ilma sellest eraldatava „LLL“ katastriüksuseta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitise 41 334,97 eurot. Maakohus jättis kummagi poole ainuomandisse tema arvelduskontol ühisvara jagamise aja seisuga olnud raha. Maakohus jättis hagi rahuldamata ühisvara arvelt tehtud kulutuste 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka arvamiseks ja selle ühisvarana jagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 3.1. Maakohus tuvastas kinnisasjade ja äriühingute osade väärtused. Samuti tuvastas maakohus laenukohustuste olemasolu O ja Swedbank AS-i ees. Maakohus jagas KKK kinnisasja, CCC 3 kinnisasja, TTT korteriomandi ja panipaiga P81 ning Q OÜ ja Osaühingu W osad hagis taotletud viisil, mis vastab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisile. MMM kinnisasja jagas maakohus hagis esitatud alternatiivse nõude järgi, eraldades kinnisasjast katastriüksus „LLL“, kuivõrd sellise jagamise viisiga on nõustunud ka kostja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenukohustused tuleb jagada selliselt, et jätta kohustused kostja kanda. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud menetluses sellist teavet, mille pinnalt saaks teha järeldusi kinnisasjade väärtuse muutumise kohta ja konkreetsete ühisvara vahendite panustamise kohta. Ühisvara jagamise tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara eest hüvitis 41 334,97 eurot. 3.2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud on kalduda kõrvale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-s 1 toodud üldreeglist. Maakohus viitas TsMS § 163 lg-le 2 ja § 164 lg-le 2 ning asjaolule, et kostja on pakkunud menetluses korduvalt kompromisse. Seejuures oli üks 24. märtsil 2023 pakutud kompromissidest sarnases ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.1. Maakohus on menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2. Hagiliste perekonnaasjade menetluskulude jaotuse üldnorm on TsMS § 164 lg 1 ning erinorm selles toodud menetluskulude jaotuse osas on TsMS § 164 lg 2. Seejuures ei esine praegusel juhul TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erandlikku olukorda. 4.2. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane ning põhjendamata. Ainuüksi asjaolu, et otsus tuli ligilähedane sellega, mida kostja viimati kompromissina pakkus, ei ole piisav põhjus jätta kulud hageja kanda. Ka on maakohtu menetluskulude jaotus üllatuslik. Maakohus on kahel korral enne otsuse tegemist e-kirja teel andnud mõista, et menetluskulude jaotamisel kohaldub TsMS § 164 lg 1 ning kohus ei näe põhjust jaotada menetluskulusid teisiti. Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ühisvara jagamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–5). Selles osas on maakohtu otsus 4 TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. 8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas praegusel juhul oli põhjendatud hagilises perekonnasjas (s.o ühisvara jagamine) menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kalduda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist sisustanud sellega, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale kompromisse ning arvestades, et kohus rahuldas hagi selliselt, nagu pakkus kompromissina kostja, pidas maakohus õiglaseks jätta kulud tervikuna hageja kanda. Seejuures on maakohus viidanud nii TsMS § 164 lg-le 2 kui ka § 163 lg-le 2. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks, mistõttu on maakohus menetluskulude jaotamisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. 9.1. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (TsMS I komm
(2017), § 164, p 3.
- c). 9.
- Esmalt märgib kolleegium, et ei jaga hageja seisukohta, nagu oleks maakohus menetluskulude jaotuse osas teinud üllatusliku otsuse.
- juuni
- a ja
- augusti
- a e-kirjadega on maakohus andnud pooltele menetluskulude jaotuse osas selgitusi, samuti ka juhise, et kui esinevad TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kaldumise eeldused, siis tuleb vastavad asjaolud kohtule esitada. Tõsi, maakohus on avaldanud, et „praegusel juhul ei näe kohus ka, et esineks alus sellisest jaotusest kõrvalekaldumiseks“, kuid hageja ei saanud sellisest kohtu eelhinnangust lähtuda, sest TsMS § 173 lg 1 järgi määratakse menetluskulude jaotus kindlaks kohtulahendis. Küll aga nõustub kolleegium hagejaga selles, et ainuüksi asjaolu, et hageja kostja kompromissiettepanekutega ei nõustunud, ei anna alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Seejuures märgib kolleegium, et TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas (vt RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10). Seega hagilises perekonnaasjas TsMS § 163 kohaldada ei saa, mistõttu on maakohtu kõnealuse sätte kohaldamine vale. 9.
- Teiseks märgib kolleegium, et praeguses asjas on oluline pöörata tähelepanu sellele, mille üle pooled vaidlesid ja mis takistas neil kokkuleppele jõudmast. Hageja tugines sellele, et kolme kostja kinnisasja (UUU, JJJ, VVV) parendati ühisvara arvelt. Maakohus leidis hageja 251 504,09 euro suurust kulutuste hüvitamise ühisvara hulka arvamise nõuet hinnates, et see on tõendamata ning jättis rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et kohus hageja nõude rahuldamata jättis, ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud pahauskselt või keeldunud põhjendamatult kompromissi sõlmimisest. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldreeglist kõrvalekaldumiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt analoogia korras TsMS I komm
(2017)§ 162 p 3.4.
- a). 5 Praeguses asjas tuleb arvestada ka seda, et kompromissiettepanek, mis oma sisult vastas sarnasele ulatusele maakohtu otsusega, tehti menetluse lõpustaadiumis, s.o
- märtsil
- Selleks hetkeks olid enamus menetluskulusid juba poolte poolt kantud. 9.
- Kostja tõi TsMS § 164 lg 2 kohaldamise eeldusena esile, et hageja on pahatahtlikult menetlust venitanud, keeldunud põhjendamatult kompromissi sõlmimisest, lootuses teenida lahutusest kostja lahusvara arvelt varalist kasu. Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et pooltel oli maakohtus sisuline vaidlus nii ühisvarasse kuuluva hüvitise suuruse kui vara väärtuse üle. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ise menetluse käigus muutnud seisukohti vara väärtuste osas. Lisaks seadis kostja kahtluse alla Q OÜ osa väärtuse kohta tehtud
- septembri
- a eksperdiarvamuse ning taotles istungil eksperdi ärakuulamist. Hilisemas menetlusstaadiumis kostja nõustus osa väärtusega (vt maakohtu otsuse p 9). Sellises olukorras oleks põhjendamatu jätta menetluskulud hageja kanda. Kolleegium märgib, et kostja tõlgendus viiks olukorrani, kus kohtul tuleks ühisvara jagamisel olukorras, kus üks pool ei ole nõus vastaspoole kohtuväliste ja ka kohtumenetluse ajal tehtud pakkumistega, üldreeglist kõrvale kalduda. TsMS § 164 lg-t 1 ei saa tõlgendada viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa ühisvara jagamise asjade suhtes tuleb kohaldada erandit ning vaid väikse osa vaidluste suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit.
- Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas erandlikke asjaolusid, et jagada kulud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
- Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6