← Eesti

2-23-1964/20

Obsah (7)§ 164§ 93§ 146§ 65§ 651§ 162§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-1964 Kohtunik Viljo Junolainen S Vi (pankrotis) maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulut

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

  1. Viru Maakohtu 17.03.
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1964 kuulutati välja S Vi pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Tiia Kalaus.
  3. 11.07.
  4. a esitas S V (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus S V pankroti väljakuulutamise teade 17.03.
  5. a.

§ 93

lg 1 kohaselt olid võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul. Teade võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 30.05.

  1. a Ametlikes Teadaannetes, haldur määras võlausaldajate nimekirjaga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks tähtaja 20.06.
  2. a. Vastuväidetele seisukohtade esitamiseks kuni 10.07.
  3. a.
  4. Haldur esitas 25.01.
  5. a kohtule S V (pankrotis) 25.01.
  6. a lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.01.
  7. a., vastuväidete esitamise tähtaeg oli kuni 25.01.
  8. a. Esitatud lõpparuande kohaselt: I. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamisel võlgnikul vara puudus. Haldur tuvastas, et enne pankroti väljakuulutamist oli võlgnik sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt jagati võlgniku ja abikaasa ühisvara: korteriomand xxx (registriosa nr xxx). Lepingu kohaselt jäi korteriomand V Va lahusvaraks. Haldur tellis korteri hindamise, mille kohaselt korteri väärtuseks oli 18 000 eurot. Haldur ja I Va sõlmisid kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt I Va tasus S Vi pankrotivarasse ½ korteriomandi väärtusest, s.t. 9 000 eurot. Kokkuleppe täitmisest laekus pankrotivarasse 9 000 eurot. 3 Võlgnik on pankrotimenetluse jooksul saanud töötasu (AS xxx). Haldur on arestinud töötasu arvelt rahalisi vahendeid 4 092,00 eurot. Võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat. Pangakonto saldo 17.03.
  9. a oli 4,93 eurot. Pankrotivarasse laekumine seisuga 15.01.
  10. a on kokku 13 096,93 eurot. II. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest nõuded puuduvad. Elatist makstud ei ole. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – 203,10 eurot, sh xxx hindamisteenus 125 eurot, notaritasu (1/2 osas) 69,40 eurot ja panga teenustasu – 8,70 eurot. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt makstud ei ole.

Usaldusisiku tasu 330 eurot hüvitati pankrotivara arvelt. Pankrotimenetluse lõpetamisel kuulub määramisele halduritasu. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna

§ 65

lg 11 kohaselt või pankrotivara tekkimisel

§ 651alusel.

Haldur taotleb halduritasu määramist

§ 651

lg 1 ja lg 2 alusel alammäära ja ülemmäära vahel, pankrotivara suuruselt 13 092 eurot, kus alammäär on 3093 eurot (lisandub käibemaks) ja ülemmäär 4484 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub määrata alammäärast kõrgema tasu summas 3500 eurot, lisandub käibemaks, kokku 4 270,00 eurot (s.h. käibemaks). Haldur põhjendab alammäärast kõrgema tasu määramist alljärgnevalt: - Haldur kontrollis 15 võlausaldaja nõuded ning esitas 7 vastuväidet; - Haldur vältis kohtukulusid ning suurendas pankrotivara 9000 euro võrra. Haldur taotleb tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt ning mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. III. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. II rahuldamisjärgu võlausaldajatele on teostatud jaotiste väljamakseid summas 8 290 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk. nr Nõudeavalduse esitaja 1 xxx AS (rk xxx) 2 xxx OÜ (rk xxx) 3 xxx AS (rk xxx) 4 xx (rk xxx) 5 xxx (rk xxx) 6 xxx (rk xxx Malta) 7 xxx OÜ (rk xxx) I xxx OÜ (rk xxx) II (xxx 8 laenuleping) OK xxx (rk xxx) III (xxx AS 9 järelmaksuleping) 10 xxx AS (rk xxx) 11 xxx OÜ (rk xxx) Tunnustatud Jaotis % nõude summa (eurodes) 7 879,66 11,55 5 711,28 8,37 5 147,06 7,54 2 837,19 4,19 2 463,33 3,61 3 178,61 4,66 4 301,22 6,30 3 744,06 5,49 259,15 0,38 10 340,05 15,16 444,30 0,65 Välja makstud nõude summa (eurodes) 957,41 693,95 625,39 344,73 299,31 386,22 522,62 454,92 31,49 1 256,36 53,98 4 12 OÜ xxx (rk xxx) 13 xxx OÜ (rk xxx) 15 309,78 22,44 3 382,25 4,96 978,63 1,43 2 251,33 3,30 68 227,90 100 14 xxx OÜ (rk xxx) 15 xxx AS kokku 1 860,21 410,96 118,91 273,55 8 290,00 III järgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. IV. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga tagatud vara puudus. V. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. VII. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 59 937,90 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Võlausaldajate andmed / konto nr / viitenumber xxx 6922,25 viitenr xxx 5017,33 xxx xxx 4521,67 viitenr xxx 2492,46 xxx Tunnustatud Jaotis % Väljamakstud Saamata jaotis nõue (EUR) jaotis (EUR) (EUR) xxx AS (rk xxx) xxx OÜ (rk xxx) 7879,66 5711,28 11,555 8,37 957,41 693,95 xxx AS (rk xxx) xxx OÜ (rk xxx) xxx (rk xxx 5147,06 2837,19 7,54 4,16 625,39 344,73 2463,33 3,61 299,31 xxx (xxx Malta) 3178,61 4,66 386,22 xxxrk xxx) I xxx OÜ (rk xxx) II (xxx laenuleping) xxx OÜ (rk xxx) III (xxx AS järelmaksuleping) 4301,22 6,30 522,62 3744,06 5,49 454,92 xxx 2164,02 viitenr xxx saaja: xxx OÜ xxx 2792,39 xxx xxx 3778,60 xxx xxx 3289,15 xxx 259,15 0,38 31,49 xxx 227,66 xxx xxx AS (rk xxx) 10340,05 15,16 1256,36 9083,69 xxx xxx OÜ (rk xxx) OÜ xxx (rk xxx) 444,30 0,65 53,98 15309,78 22,44 1860,21 390,32 xxx saaja: xxx 13449,57 xxx 5 xxx OÜ (rk xxx) 3382,25 4,96 410,96 2971,29 xxx xxx OÜ (rk xxx xxx AS 978,63 2251,33 1,43 3,30 118,91 273,55 859,72 xxx 1977,78 xxx VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. X. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. S Vi pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Rahalisi kohustusi võttes on võlgnik kätnud arvestamata oma reaalseid võimalusi kohustuste täitmiseks. Samuti võib maksejõuetuse üheks põhjuseks pidada asjaolu, et võlausaldajate poolt võlgnikule kasutamiseks antud rahasummad osutusid palju väiksemaks kui tagastatavad rahasummad. Tegemist oli kõrgete intressi määradega, mida võlgnik laenude võtmisel ei osanud arvestada. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik teenib küll tulu, mis on keskmine või üle keskmise, kuid seadusest tulenevalt ei ole võimalik märkimisväärses osas rahaliste vahendite arestimist teostada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Koos pankroti väljakuulutamisega algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, milline jätkub pärast pankrotimenetluse lõpetamist. XI. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Kinnitada S V pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri ja usaldusisiku kohustustest; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 4 270 eurot (s.h käibemaks) ja mõista välja OÜ-le Civilex (xxx) pankrotivara arvelt; - Jätkata S V kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks E M. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 6. Pankrotiseaduse (

) § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162sätestatule.

6

  1. 15.01.
  2. a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 17.03.
  2. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  3. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 17.03.
  4. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks E M, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 7
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Halduri tasu kinnitamine 14.

§ 65lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 15.

§ 65

lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna

§ 65

lg 11 kohaselt või pankrotivara tekkimisel

§ 651alusel.

Haldur taotleb halduritasu määramist

§ 651

lg 1 ja lg 2 alusel alammäära ja ülemmäära vahel, pankrotivara suuruselt 13 092 eurot, kus alammäär on 3093 eurot (lisandub käibemaks) ja ülemmäär 4484 eurot (lisandub käibemaks).Haldur palub määrata alammäärast kõrgema tasu summas 3500 eurot, lisandub käibemaks; kokku 4 270,00 eurot (s.h. käibemaks). Kohus määrab halduri tasuks summas 4270 eurot (käibemaksuga). Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast. 16. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, § 65 lg 11, § 162, § 163, § 165 lg 3, Fi

MS § 45, kinnitab kohus pankrotihaldur Tiia Kalause 25.01.2024. a lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. 8 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.