← Eesti

2-23-15539/5

Obsah (5)§ 101§ 96§ 100§ 99§ 102

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-23-15539 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger A ja B hagi Y vastu elat

) §-s 101 sätestatule. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu

  1. a jaanuaris. Hagejad elavad ema juures. Hageja I kostja juures ei ööbi. Hageja II viibib kostjaga kaheksa ööpäeva kuus. Lastega seotud kulutuste eest maksab ema, v.a hageja I telefonimakse. Kostja ei ole reageerinud hagejate ema ettepanekule maksta lastele elatist.
  2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  3. novembri 2023 määrusega ning kohustas kostjat esitama hagiavalduse kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale elektrooniliselt e-posti aadressil xxx ja postiga aadressil xxx.
  4. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte
  5. novembril 2023 aadressil xxx. Hagiavaldusele tuli vastata seega hiljemalt
  6. detsembril
  7. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2

(4)2-23-15539
  1. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
  2. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni nende täisealiseks saamiseni.

Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaolud piisavad, et pidada nõuet õiguslikult põhjendatuks. 7. Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist (

§ 96lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

Y on alaealiste laste A ja B isa. Kostja on seega kohustatud hagejaid ülal pidama. Lapsed elavad emaga ega ela isaga koos. Vanemad ei ole ülalpidamise andmise osas kokkuleppele jõudnud. Hagejad võivad ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 8. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Võib siiski eeldada, et laps vajab igakuiselt ülalpidamist vähemalt

§ 101

alusel arvutatud summa ulatuses, mille võib välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatise summa suuruse arvutamise alused (

§ 101

lg-d 1 ja 2).

§ 101

alusel arvutatud elatise miinimummääras nõudmisel ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus nr 2-15-15909, p 12).

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Hagiavalduse esitamise ajal on

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. 9.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud summast arvestatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Alates

  1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3), mida hagiavalduse kohaselt makstakse kummagi lapse eest.
  2. Elatise summat vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Hagiavalduse kohaselt ei ööbi hageja I isa juures, kuid hageja II viibib isa juures kaheksa ööpäeva kuus. Seega tuleb hageja II puhul vähendada elatise summat 53,33% võrra (8 päeva on x% ja 15 päeva on 100%; (8 päeva x 100%) : 15 päeva = 53,33%). 11. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Kuna A ja B vanusevahe on suurem kui kolm aastat, siis ei vähendata elatise summat

§ 101lg 7 alusel. 3

(4)2-23-15539 12.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: A puhul 260,33 eurot kuus (249,78 (indekseeritud baassumma) + 50,55 (keskmine brutokuupalk 1685 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)); B puhul 121,50 eurot kuus (249,78 (indekseeritud baassumma) + 50,55 (keskmine brutokuupalk 1685 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest) - 138,83 (53,33% ehk 8 päeva kuus, mis B veedab Yga)). 13. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud.

  1. Kohus mõistab Ylt A kasuks välja elatise alates
  2. novembrist 2023 kuni A täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) 260,33 eurot kuus ning B kasuks elatise alates
  3. novembrist 2023 kuni tema täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) 121,50 eurot kuus. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 15.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hagejate ema pangakontole hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejatele elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.