KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2522 Haldusasi X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti
§ 2lg 11 sõnastus lapse puude raskusastme määramisel esmatähtis.
Oluline on vanema või last kasvatava isiku pakutava hoolitsuse ja järelevalve intensiivsuse erinevus võrreldes teiste samaealiste ühiskonnaliikmetega. Puude raskusastme määramisel on oluline, kas järelevalve ja kõrvalabi on pidev, hõlmab valdavat osa lapse tegevustest või piirdub neist väiksema osaga ja on passiivsem. Eeltoodu tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-19-
- On põhjendatud arvestada, et eridieedi järgimine ei hõlmaks kaugeltki poolt päevast, kuna söögi tegemise ja söömisega seonduv ei ole niivõrd ajamahukas tegevus päeva jooksul. Seega ravitoimingu teostamine ei annaks alust raske puude tuvastamiseks. Ühelgi juhul ei saa eeldada, et laps vastutab ise oma ravi eest ja kui vanem peab last ravitoimingul abistama, siis mingi intensiivsusastmeni on tegemist tavapärase vanema hoolduskohustuse piiridesse jääva tegevusega ning kuskilt maalt on intensiivsus kõrgem ning tegemist on keskmise puude raskusastmega. 9.7 Vastustaja ekspertiis ei pea teadma lapse toitumisnormidest ülearu palju, kuna eritoitu vajavatele lastele koostatakse vastavalt vajadusele toitumiskavasid kõrgelt kvalifitseeritud erialaarstide poolt. Ekspertiis jälgib dokumenteeritud informatsiooni piires seda, kas antud juhised on täidetud või mis tegurid on põhjustanud kõrvalekaldeid ja režiimi rikkumisi. 9.8 Iga puude otsus on eraldiseisev ja varasemast otsusest ei teki kabeajal õigustatud ootust, et ka uus otsus tuleb samasuguse lõpptulemusega. Vastustaja selgitab doktoritööle viitamise osas, et see, mis on üldiselt ja mis keskmiselt ühes uuringus leitud, ei ole võrdsustatav sellega, kuidas väljendub konkreetsel isikul kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Uuring ei arvesta individuaalset olukorda. See, et keskmiselt mingi tõenäosus suureneb ei tähenda, et konkreetse kaebaja puhul on fenüülalaniini tase muutunud suuremaks probleemiks. Kui terviseandmetest või muudest dokumentaalsetest tõenditest peaks ilmnema, et pere võimekus kaebaja haiguse ohjamisega toime tulla on halvenenud või kaebaja enda käitumine takistab raviplaani järgimist, siis seda ka arvesse võetakse puude raskusastme tuvastamisel. Vastustaja ekspertiis hindab konkreetset isikut, mitte sama diagnoosiga isikute valimist võetud statistilist keskmist. 9.9 Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et laps peaks ise suutma toitumist kombineerida grammi pealt ning arvutada oma tarbitavat valgu kogust. Seda ei suuda ka terved lapsed. Samas ei ole kõik 6aastased lapsed raske puudega. 9.10 Vastustaja ei ole tööealiste abivajaduse hindamise alusele viidanud. Kaebaja puude raskusastme menetluses on arvestatud sätteid, mis käsitlevad puude raskusastme tuvastamist kuni 16- aastasel lapsel. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4
(8)- Käesolevas asjas tekkis vaidlus sellest, et SKA tuvastas 27.10.2022 otsusega kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 01.08.2022 kuni 31.07.
- Keskmise puude raskusastme tuvastamise aluseks oli see, et SKA ekspertarst on hinnanud, et terviseolukorrast tingituna vajab kaebaja eakohasest suuremat kõrvalabi vähemalt kord nädalas, puude raskusastmena on põhjendatud tuvastada keskmine puude raskusaste keskmise muu funktsiooni kõrvalekalde tõttu. Kaebaja leiab, et SKA oleks pidanud tuvastama raske puude, kuivõrd kaebaja vajab järelevalvet ja juhendamist igal ööpäeval.
- Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (
§ 2lg 1).
13. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (
) § 2 lg 2 esimene lause seostab puude raskusastme määramise vajadusega osutada kõrvalabi või juhendamist inimesele, kes ei tule ise toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. 14.
§ 2
lõike 11 kohaselt tuvastatakse kuni 16- aastasel lapsel, lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Sõltuvalt juhendamise ja järelevalve ulatusest tuvastatakse puude raskusastmed järgmiselt: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi ja juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
- Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal (otsuse tegemise hetkel 6- aastane) on puue ja ta vajab igapäevast abi. Ekspertarvamusest tulenevalt on kaebajal diagnoositud vastsündinute sõeluuringu raames kaasasündinud ainevahetushaigus klassikaline fenüülketonuuria, mille puhul on tegemist aminohapete ainevahetushäirega. Et vältida peaaju kahjustust ja sellest tulenevaid vaimse arengu probleeme, on vajalik jälgida spetsiaalset madala fenüülalaniini sisaldusega eridieeti. Eritoidusegu manustatakse seda suu kaudu. Lapse igapäevane valgupakkumine arvutatakse kehakaalu kohta (soovitavalt 1,6 g/kg/päevas). Ravi peab kestma terve elu.
- Seega on kaebajal diagnoositud terviserike, millega kaasnevaid tervisekahjusid on võimalik vältida vaid ranget eridieeti järgides. Arvestades eksperthinnangus toodud haiguse kirjeldust ja kaebaja selgitusi ei ole kahtlust selles, et kaebaja vajab igapäevaselt vanemate kõrvalabi ja juhendamist. Kõrvalabi ja juhendamine söömisel on vajalik ennekõike selleks, et lapse tervis ja isegi elu ei satuks ohtu. Riigikohus leidis oma 18.20.2021 otsuses nr 3-20-130, et kui laps oma tervise tõttu vajab ja kasutab söömisel
§ 2
lg-s 11 sätestatud intensiivsusega kõrvalabi või juhendamist, siis tuleb eeldada, et käegakatsutavas tulevikus on ilma selleta ohus tema tervis või elu ja ta ei saa käegakatsutavas tulevikus ilma kõrvalabi või juhendamiseta teistega võrdselt osaleda ühiskonnaelus. Riigikohus selgitas järgnevalt (p 17), et oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi ja juhendamise liike nende kogumis. 5
(8)17. Kohtu hinnangul on õige vastustaja viide sellele, et kõik lapsed vajavad toidutegemisel ja ka söömisel vanemate abi.
§ 23
lg 6 p 3 seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi ja juhendamise vajadusega. Riigikohus on 18.10.2021 otsuses nr 3-20-130 selgitanud, et selles sättes peetakse silmas lapse tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid. Püsivalt vajalikud keerukad ravitoimingud, mida tuleb teha mitu korda igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt ning mille tegemise vajaduse jätkumise tõenäosus on veel vähemalt kuus kuud (
§ 24lg 3 p 3) pole lapse eakohane tegevus.
- Kohus leiab, et kaebaja abivajadus on võrreldes eakaaslastega intensiivsem ja tema tervise seisukohalt olulisem. Lisaks tavapärasele toidu valmistamisele vajab kaebajale toidu valmistamine igapäevaselt täpset arvestuse pidamist selle üle, mida ja kui palju võib kaebaja menüü sisaldada. Menüü peab olema valgusisaldusega toiduainete osas hoolikalt kaalutud, sest iga liigne gramm üleliigset valku võib olla kaebaja tervisele ohtlik. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Nii vastustaja kui ka vastustaja ekspertarst on ühel meelel selles, et valgukogus 1,6 g/kg kohta ei tulene ainult valgusegu tarbimisest, vaid selle koguse tarbimiseks tuleb kombineerida fenüülanaliinivaest valgusegu mitu korda päevas ning tavatoidust saadavat valku. Nimetatust järelduvalt peab kaebaja vanemal olema ülevaade, mida laps on päeva jooksul söönud (sh lasteaias), et osata ülejäänud päevamenüüd koostada. Ka lasteaias peab kaebajale olema tagatud erimenüü, mis eksperthinnangu kohaselt nii ka on. Samas vajab ka nimetatud erimenüü järgimist lasteasutuse poolt, sh pole vaidlust, et kaebaja ei saa lasteaias süüa toitu, mida pakutakse teistele lastele. Laste puhul ei saa eeldada, et nad suudavad ise pidada arvestust päeva jooksul söödud toiduainete ja nende koguse üle ning oskavad ise endale toitu valmistada ja seda vajalikes kogustes kombineerida. Kaebaja poolt esitatud Hardo Lilleväli doktoritöös on välja toodud, et dieetravi jälgimine paraneb teismeeas (43 %) ja jääb sarnaseks täiskasvanutel. Viidatud doktoritöös on muu hulgas toodud halvenenud näitajatega vanusegrupina välja 6-12 aastased. Nimetatust võib kohtu hinnangul järeldada, et üldjoontes vajavad lapsed vähemalt kuni
- eluaastani vanemate poolt suuremat abi ja järelevalvet toitumisel ja määratud dieedist kinnipidamisel. Nimetatu kehtib ka kaebaja puhul.
- Olenemata asjaolust, et kaebaja puhul ei saa olla kahtlust selles, et tema abivajadus on võrreldes eakaaslastega intensiivsem ja tema tervise seisukohalt olulisem, on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et on ilmne, et väikelaste juhendamisega väljaspool kodu kuni ühe korra nädalas ei ole nende käitumise suunamine praktiliselt võimalik. Kõrvalabita saavad väikelapsed hakkama vaid mõningate igapäevaste tegevustega. Söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise, ravitoimingute või suhtlemisega toimetulekul segab puue väiksemaid lapsi seega kui mitte alati, siis vähemalt enamikul päevadest. Juhtumiga „vaid mõnel üksikul päeval nädalas kõrvalabi vajadusega“ saab puudega väikese lapse puhul tegemist olla seetõttu vaid erandlikel juhtumitel.
- Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2020 otsuses nr 3-19-2171 seoses puude raskusastme tuvastamisega väikelastel selgitanud, et mitte igasugune terviseseisundist tuleneva järelevalve vajadus ei too kaasa vähemalt raske puude tuvastamist.
§ 2
lg-t 11 tuleb mõista koostoimes lõikega 1 ning puude raskusastme määramisel on määrav, kas järelevalve inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tõkestab ühiskonnaelus tervete inimestega võrdset osalemist. Seetõttu tuleb puude raskusastme määramisel silmas pidada, kui suures ulatuses kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet laps vajab. Ringkonnakohus selgitab, et on ilmne, et seadusandja eesmärk ei olnud peaaegu iga tervisest tuleneva kõrvalekalde või funktsioonipiirangu korral näha ette väiksematele lastele raske või sügava puude määramist. Seetõttu ei ole
§ 2
lg 11 sõnastus lapse puude raskusastme määramisel ringkonnakohtu arvates esmatähtis. Oluline on vanema või last kasvatava isiku pakutava hoolitsuse ja järelevalve intensiivsuse erinevus võrreldes teiste samaealiste ühiskonnaliikmetega. Kuna 6
(8)pakutav hoolitsus saab väiksemate laste puhul seisneda peaasjalikult kõrvalabis ja järelevalves, mida tuleb teha igapäevaselt, on puude raskusastme määramisel oluline, kas see on pidev, hõlmab valdavat osa lapse tegevustest või piirdub neist väiksema osaga ja on passiivsem. Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi eelpool kirjeldatud aspektide arvestamine on oluline, kuivõrd vastasel korral tuleks kõigil kroonilist haigust põdevatel lastel tuvastada puue raskusaste, kuna ravitoimingut (milleks võib olla ka hommikul tableti võtmine) peab ikkagi juhendama lapsevanem või mõni muu vastutav täiskasvanud isik. Ühelgi juhul ei saa eeldada, et laps vastutab ise oma ravi eest ja kui lapsevanem peab last ravitoimingul abistama, siis mingi intensiivsuseni on tegemist tavapärase vanema hoolduskohustuse piiridesse jääva tegevusega ning kuskilt maalt on intensiivsus kõrgem (nagu ka praegusel juhul) ning tegemist on keskmise puude raskusastmega.
- Ekspertarst Reet Moor ei ole oma arvamuses ega ka SKA vaidlustatud otsuses jätnud olulisi kaebaja terviseandmeid tähelepanuta või teinud neist ebaõigeid järeldusi. Nähtuvalt raviarst Karit Reinson sissekannetest on kaebaja käinud korduvalt vastuvõtul seoses klassikalise fenüülketonuuriaga. Nähtuvalt 06.05.2022 visiidi sissekandest on pere lapse ravi ja toidulauaga hästi kohanenud. Püsivalt on phe väärtused normis, dieetravi mitmekülgne. Laps ei kaeba midagi. Lapsele ei pea lasteaeda söögikarpi kaasa panema. Antud soovitusi lapse toitumise osas. Ekspertarst Reet Moor on eksperthinnangus hinnanud kõrvalabi ja juhendamise vajadust lähtuvalt terviseandmetest ning leidnud, et laps on igapäevatoimingute sooritamisel ehk hinnatavates põhivaldkondades eakohaselt iseseisev. Laps on võimeline ise sööma ning saab aru, millised toiduained on talle lubatud, kuid adekvaatse valgukoguse arvutamisel vajab abi. Seega on ekspertarsti poolt võetud arvesse abivajadust ning eridieedi järgimise vajadust. Samuti on ekspertarst selgitanud, et eritoidu manustamise näol ei ole tegemist keeruka, suure intensiivsusega meditsiinilise protseduuriga, kuna seda manustatakse suu kaudu ning selle valmistamine ei erine märkimisväärselt imiku piimasegu valmistamisest. Seega on puude raskusastme tuvastamisel arvesse võetud asjaolu, et vanemad on kohustatud osutama kaebajale mõneti intensiivsemat kõrvalabi, kui vajaksid samas vanuses teised väikelapsed. Kohus nõustub vastustajaga, et asja materjalidest tulenevalt ei ole eridieedi järgimine ja ravitoimingute teostamine niivõrd intensiivne ja pidev igapäevane tegevus, mis annaks aluse raske puude raskusastme tuvastamiseks. Asjaolu, et laps ei suuda ise toidu kogust arvutada ei ole raske puue. Seda ei suuda ükski samas vanusegrupis olev laps ning täisväärtusliku ja mitmekülgse toidu pakkumine ongi vanema ülesanne. Seega on põhjendatult hinnatud toimingu intensiivsust võrrelduna teiste samas eas lastega. Vastustustaja on seejuures selgitanud, et on teadlik sellest, et kaebaja puhul tuleb toitu kombineerida ning 1,6 g/kg ei tule ainult fenüülanaliinivaese valgusegu tarbimisest, vaid selle koguse tarbimiseks tuleb kombineerida fenüülanaliinivaest valgusegu (3x päevas erinevas koguses) ning tavatoidust saadud valku. Ka eksperthinnangust ei tulene, et ekspert ei oleks lähtunud vajadusest toitu kombineerida. Ekspert on märkinud, et laps saab aru, millised toiduained on talle lubatud. Samuti selgitatud vajadust järgida eridieeti. Seega ei ole ekspert lähtunud ekslikust eeldusest, et toiduaineid ei tule kombineerida valguseguga. Seega on ekspertarst kaebaja kõrvalabi ja juhendamise vajadust asjakohaselt hinnanud. Kohus nõustub selle hinnanguga ning leiab, et ka tervete samaealiste laste puhul on vanem kohustatud hoolitsema lapse tervisliku toitumise üle, sh selle üle, et laps saaks kõiki täisväärtuslikuks eluks vajalikke toitaineid vajalikus koguses. Kuna kaebaja peab järgima eridieeti, on järelevalvevajadus suurem kui teiste laste puhul, et hoida ära tervise olulist halvenemist. Vajadus järgida eridieeti ja tarbitavat valgukogust ööpäevas ei takista tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel, kuigi nõuab teiste lastega võrreldes suuremat hoolt ja on kahtlemata vanematele kurnav. Need tegevused, mis on vajalikud selle haigusega toimetulekuks ei ole sellise intensiivsusega, et õigustada raske puude määramist.
- Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka kaebaja poolt kohtule esitatud uuringud. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ekspertiis hindab konkreetset isikut, mitte sama diagnoosiga isikute valimist võetud statistilist keskmist. Seega 7
(8)ei ole uuringutes toodud andmed asjakohased, et lükata ümber vastustaja eksperthinnangul põhinevaid järeldusi.
- Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et iga puude raskusastme tuvastamise otsus on eraldiseisev ning varasemast otsusest ei teki õigustatud ootust, et ka uus otsus tuleb sama lõpptulemusega. Seega ei tähenda asjaolu, et kaebaja suhtes on varem tehtud teistsuguse sisuga otsus veel seda, et kaebaja vanemaks saades ei tohiks vastustaja hinnata kaebaja puude raskusastet varasemast erinevalt.
- Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Kuivõrd kohus jätab kaebuse tühistamisnõudes rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
- HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 8
(8)