Obsah (5)

§ 47§ 46§ 71§ 152§ 124

Haldusasi nr 3-22-1441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1441 Haldusasi Menetlusosalised ja nende

46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Kaebaja esitas MTA 30.09.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00960-17 peale 31.10.2019 vaide, mis jäeti 20.11.2019 vaideotsusega 6-1//4506-2 rahuldamata (dtl 41-49). Vaidlus puudub, et kaebaja viibis alates novembrist 2018 kuni 04.04.2022 USA-s kinnipidamisasutustes ning kaebaja selgituste kohaselt esitas vaide tema esindaja (vt kohtuistungi protokoll, dtl 147). Seejuures esitati vaie maksuhalduri selgituse kohaselt kaebaja e-posti aadressilt yyyyyyyy, kaebaja sellele vastu ei vaielnud (vt kohtuistungi protokoll, dtl 149). Vaidlus puudub, et vaie esitati tähtaegselt.
2. Vastustaja saatis 20.11.2019 vaideotsuse 6-1//4506-2 kaebajale posti teel nii kaebaja poolt vaides nimetatud aadressile Cccccccc kui ka MTA-le varasemalt teadaolevale aadressile Dddddddd kuhu edastati ka vastutusotsus. Kaebaja poolt vaides nimetatud aadressile väljastatud tähtsaadetise kohta MTA-le väljastusteadet kättetoimetamise ega kirja tagastamise kohta ei 2 saabunud. MTA 19.05.2022 päringule vastas Omniva esindaja, et nende andmebaasi kohaselt on X Cccccccc saadetud kiri jätkuvalt staatuses transpordil ning rohkem neil selle kirja kohta informatsiooni ei ole (dtl 83-86). Lisaks laadis maksuhaldur vaideotsuse üles MTA e-teenuste keskkonda ning edastas 22.11.2019 kaebaja e-posti aadressile yyyyyyyy järgmise sisuga e-kirja: „Maksu- ja Tolliamet tegi teile 20.11.2019 vaideotsuse nr 6-1/4506-
3. Vaideotsuse laadis maksuhaldur üles MTA e-teenuse keskkonda «e-maksuamet/e-toll» ja samuti saatis paberkandjal vaides märgitud aadressile. Kui te soovite vaideotsust e-posti teel, siis palun andke teada, mis kujul vaideotsuse saadame (krüpteerimata kujul, pdf-ina)“ (dtl 87).
4. Kaebaja kinnitas 20.11.2019 vaideotsuse 6-1//4506-2 kättesaamist MTA e-teenuste keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” 08.06.2022 (dtl 52) Vaidlus puudub, et kinnitus saadeti läbi kaebaja e-posti aadressi yyyyyyyy.
5. Kohus nõustub vastustajaga, et vaideotsuse kättesaamine viibis kaebajast tulenevatel põhjustel, mistõttu tuleb kaebetähtaja küsimuses lähtuda antud juhul

§ 46

lg-st 7, kus on sätestatud, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu (vt RKHKm 09.05.2008, nr 33-1-22-08, p 14). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt RKHKo 28.01.2008, nr 3-3-1-82-07; RKHKm 09.05.2007, nr 3-3-1-23-07). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt RKHKm 09.05.2007, nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12; 18.04.2013, nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18 ning 31.03.2015, nr 3-3-1-91-14, p 10). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud täiendavalt, et viidatud tähtaegade puhul tuleb arvesse võtta ka seda, kas tegemist on välisriigis elava isikuga, kelle puhul saab haldusakti väljanõudmiseks vajalik aeg olla maksimaalselt poole pikem tavapärasest 30-päevasest tähtajast (vt TlnRKm 19.03.2020, nr 3-19-574).
2. Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka antud juhul. Kaebaja esitas maksuhaldurile 31.10.2019 vaide, mille lahendamise tulemusest sõltus, kas kaebaja vastutab FFFFFF 76 541,56 euro suuruse maksuvõla eest või mitte. Seega oli kaebaja huvitatud vaidemenetluse tulemusest ning pidi astuma mõistliku tähtaja jooksul kohaseid samme selleks, et vaidemenetluse tulemus talle teatavaks tehtaks. Kaebaja ei saanud eeldada, et haldusorganil on õigus vaiet lahendada määramatu aja jooksul.

§ 47

lg 3 kohaselt kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvestades. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 147 lg-le 3 vaatab maksuhaldur vaide läbi 30 päeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest. Kuivõrd vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja 30-nes päev langes nädalavahetusele, oleks maksuhaldur pidanud vaide lahendama hiljemalt 02.12.

1. Seega oleks kaebaja pidanud vaidemenetluse tulemuste vastu asuma huvi tundma hiljemalt 2020 jaanuaris. Kui maksuhaldur oli kaebaja hinnangul tegevusetu, oleks ta pidanud kaebuse maksuhalduri tegevusetuse peale esitama kaebuse aasta möödumisel kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtajast ehk hiljemalt 02.12.
2. 3 Vaidlus puudub, et kaebaja seda ei teinud. Kaebaja ei tundnud 2,5 aasta jooksul mingisugust huvi vaidemenetluse tulemuste vastu. Alles 18.05.2022 pöördus kaebaja ekirja teel maksuhalduri poole järgmise päringuga: „Maksuamet koostas Vastutusotsuse nr 137/00960-17 30.09.2019 aastal. Selle otsuse vastu esitati Vaie 31.10.2019 aastal. Siiani pole minuni jõudnud selle Vastutusotsuse Vaide vastust. Küll on aga minu kinnistule seatud hüpoteek ja kohtutäitur on alustanud menetlust. Mille alusel on seda tehtud. Minuni pole jõudnud Vastutusotsuse nr 13- 7/00960-17 vastu koostatud Vaide, esitatud 31.10.2019 vastust“ (dtl 63). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi olema vaideotsusest teadlik enne 08.06.
3. Arvestades kohtumenetluses ilmnenud asjaolu, et kellelgi kaebaja esindajatest oli juurdepääs kaebaja elektronposti aadressile yyyyyyyy, millelt oli edastatud vaie ning kuhu maksuhaldur oli 22.11.2019 saatnud teavituse vaideotsuse tegemisest, on usutav, et kaebaja oli vaideotsuse tegemisest suure tõenäosusega teadlik juba 2019 novembris. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei esitanud kohustamiskaebust seoses maksuhalduri tegevusetusega vaide lahendamisel. Sõltumata eeltoodust pidi kaebaja vaide rahuldamata jätmist järeldama hiljemalt 2021 juunis, kui ta sai teada, et tema suhtes vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust (vt kaebaja esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi kirjavahetus kohtutäitur Enno Kermik bürooga täiteasjas nr 180/2021/156, dtl 103-136). Vaidlus puudub, et ka siis ei teinud kaebaja midagi, et vaideotsus maksuhaldurilt välja nõuda. Kaebaja tugineb sellele, et ta viibis USA-s kinnipidamisasutuses. Kohtu hinnangul ei saanud kinnipidamisasutustes viibimine olla kaebajale takistuseks maksuhalduriga suhtlemisel vaideotsuse kättesaamiseks mõistliku aja jooksul. Kaebaja viibimine kinnipidamisasutustes ei takistanud tal suhtlemast perekonnaga ega juristiga, kelle kaudu ta enda väitel asju ajas, samuti ei takistanud tal kätte saamast vastutusotsust ega vaiet tähtaegselt esitamast.
4. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on ebamõistlikult kaua viivitanud vaideotsuse vastuvõtmisega, mistõttu tuleb lugeda kaebetähtaeg on ületatuks. 15.

§ 71

lg 1 kohaselt saab mööda lastud kaebetähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Olukorras, kus kaebetähtaeg tuleb

§ 46

lg 7 alusel mööda lastuks lugeda kaebaja ebamõistlikult pika viivituse tõttu, peavad kaebetähtaja ennistamise põhjused olema eriti kaalukad. Praegusel juhul viibis kaebuse esitamine kaebajast sõltuvatel põhjustel – kaebaja ei tundnud 2,5 aastat huvi oma vaide lahendamise vastu. Seega on tähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. 16.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle ennistamiseks ei ole alust, tuleb menetlus

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 4