Obsah (6)

§ 174§ 95§ 105j§ 105§ 106§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja numbe

) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 järgi muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja 4 on tõendanud, et nõudeid kostja 1 vastu ei ole võimalik kostja 1 vastu algatatud täitemenetluste raames rahuldada, siis on hagejal õigus kostjate nõuda kostjate ühisvara jagamist ehk korteri ühisomandi lõpetamist. PKS 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 lõpetab kohus kaasomandi hagis või vastuhagis nõutud viisil. Kostja 2 ei ole esitanud hagi kostja 1 vastu, et taotleda alternatiivsel viisil ühisvara jagamist. Kostja 2 on üksnes teatanud, et tema ei soovi ühisvara jagamist. Maakohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ja määras korteri enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi, kuivõrd korter asub Lääne-Virumaal. Korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud jättis maakohus ½ osas hageja ja ½ osas kostja 1 kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja osas, milles maakohus määras, et täitemenetlusega seotud kulud jäävad hageja ja kostja kanda (resolutsiooni p 6). Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti määranud enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Maakohus on sellega lahendanud taotluse, mida ei ole esitatud. Hageja ei soovinud enampakkumise läbiviijaks kindla täituri määramist ja ta tahab ise valida, millise täituri poole pöörduda. On mõistlik, et enampakkumise viib läbi sama täitur, kes viib juba kostja 1 vastu täitemenetlust läbi. Samuti on maakohus valesti määranud, et täitekulud kannavad hageja ja kostja
2. Hageja ei ole sellist kulude kandmise viisi taotlenud, mistõttu ei saanud maakohus selliselt määrata. Samuti on see vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga, sest täitekulud tuleb arvestada maha korteri müügist saadud tulemist ja alles seejärel tuleb üle jäänud raha jagada. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, samuti p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist.
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja jättis korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud ½ osas hageja ja ½ osas kostja 1 kanda (resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus täiendab maakohtu resolutsiooni punkti 3, lisades sinna, et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse „pärast täitekulude mahaarvamist“ kostjate 1 ja 2 vahel võrdselt. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. 5 Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 alusel otsuse tervikresolutsiooni.
5. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus jättis sinna märkimata, et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse kostjate 1 ja 2 vahel võrdselt „pärast täitekulude mahaarvamist“. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 5 ja
6. Maakohtu otsus on ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.
7. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus ei määranud seal kindlaks, et korteri müügist saadud rahast tuleb esmalt maha arvata täitekulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle märkimine tingimata vajalik, sest täitemenetluses kinnistute müümisel laekuvast rahast võtab täitur esmalt maha täitekulud, sh oma tasu (

§ 174lg 2).

Ka

§ 95

lg 2 sätestab, et võlgnikule tagastatakse täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa. Seega võtaks kohtutäitur seaduse järgi sõltumata täitedokumendis märgitust korteri müügist saadud rahast esmalt maha täitekulud ning jagab alles seejärel ülejääva raha kostjate vahel. Siiski on selle märkimine õigusselguse huvides põhjendatud ja ringkonnakohus täiendab vastavalt hageja apellatsioonkaebuses esitatule maakohtu resolutsiooni p

2. Maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Riigikohus on selgitanud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 17; RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Seetõttu ei ole enampakkumise korraldaja kindlaksmääramine kohtulahendis iseenesest välistatud, kuid seda ei või teha ilma poole sellekohase taotluseta (TsMS kommenteeritud vlj II, § 445 komm 3.1.1.d). Praegu ei ole ükski menetlusosaline esitanud taotlust enampakkumise korraldaja kindlaksmääramiseks. Selliselt kohtulahendi täitmise korda kindlaks määrates rikkus maakohus TsMS § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t 1, sest lahendas taotluse, mida ei ole esitatud. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p
4. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus määras, et enampakkumise korraldamise kulud jäävad võrdsetes osades hageja ja kostja 1 kanda (resolutsiooni p 6). Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud määrama, et täitemenetluse kulud arvatakse maha korteri müügist saadud rahast ning pärast seda alles jääv raha jaotatakse kostjate vahel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtul puudus alus jätta enampakkumise korraldamisega seotud kulud hageja kui sissenõudja kanda. Sissenõudja huve ebamõistlikult kahjustav oleks tõlgendus, kus sissenõudja peaks katma täitemenetluse kulud olukorras, kus tema hagi täitemenetluse korraldamiseks rahuldatakse. On tõsi, et kostja 2 ei soovinud korteri jagamist, kuid seadusandja on sätestanud võimaluse piirata täitemenetluse võlgniku abikaasa 6 õigusi sellega, et ta peab taluma enda ja võlgniku ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamisest tekkivaid negatiivseid tagajärgi olukorras, kus võlgnikust abikaasa vara arvel ei ole võimalik sissenõudja nõuet rahuldada (PKS § 33 lg 3 teine lause). Tegemist on ühisvara omamisega kaasneva paratamatu riskiga. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p
6. Ringkonnakohus märgib kõrvalmärkusena, et maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 määranud, et kostjale 1 jääv raha kantakse üle Julianus Inkasso OÜ-le nende kohustuste täitmiseks, mis kostjal 1 on hageja ees. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (RKTKm 17.06.2023, 2-22-4541/22, p 9.1; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 10). Samades lahendites on Riigikohus selgitanud, et asja enampakkumisel müümisest saadud raha jaotamine täitemenetluses on kohtutäituri pädevuses ja kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Seetõttu on maakohus ekslikult rahuldanud hageja taotluse, kui määras, kuidas peab kohtutäitur jaotama korteri müügist saadud raha. Selle peale ei ole kaevatud ning ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu otsust selles osas tühistada.
7. Sõltumata eelmises punktis märgitust selgitab ringkonnakohus, et kohtutäiturile ei ole siduv maakohtu otsuse p-s 4 (ja käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-s 7.4.) sisalduv korraldus selle kohta, kuidas jaotada korteri enampakkumiselt saadav raha. Seda teeb kohtutäitur

§ 105j

j järgi pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel (

§ 105lg 1).

Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel (

§ 106lg 1).

Kui praegusel juhul otsustab kohtutäitur siiski jaotada korteri müügist saadava raha selliselt, nagu maakohus kindlaks määras (s.o hageja nõude rahuldamiseks), siis on teistel sissenõudjatel võimalik

§ 109

lg 1 alusel esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Sellise hagi rahuldamisel võib kohus jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava (

§ 109lg 4).

1. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, märkimata sealjuures, kas kostjad vastutavad kulude kandmise eest võrdsetes osades või solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hagi täieliku rahuldamise tõttu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses oma apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks määratata vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Ringkonnakohus andis
2. septembri
3. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni
4. detsembrini menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja tähtaegselt seda ei teinud. Küll aga nähtub tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1 teine lause), et hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt 420 eurot riigilõivu. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks 7 suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot. Taotlust viivise väljamõistmiseks hageja ei esitanud (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ 8