TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2932 Määruse kuupäev 21. detsember 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta XX riigi õigusabi ta

) § 4 lõike 3 punktid 5 ja 6).

§ 10

lõigete 2 ja 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotlusest nähtub, et taotleja eesmärk on saada riigi õigusabi korras advokaat, et tema abil esitada kahjunõue vanglale ja kohtule. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 6

lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei 3-23-2932 suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks

§ 7

lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 4.

§ 7

lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

1. Praegusel juhul soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses tervisekahju tekitamisega (nägemise kaotus ühes silmas). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine lubatud.
2. Lisaks tuleb arvestada, et

§ 7

lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

1. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma nii vanglale kui ka kohtule hüvitamisnõude esitamisel. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Kohus selgitab, et halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega kirjeldada kaebuse asjaolusid ja selgitada, miks isik leiab, et vangla on talle kahju põhjustanud. Kohus osutab seejuures, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse

§ 7lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)