TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-9 Määruse kuupäev 5. jaanuar 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1.

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte J. Reinomäe vabakasutuskontost ajavahemiku

1. august kuni
2. detsember
3. a kohta.
4. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada J. Reinomäe

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale
2. detsembril 2023, mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
3. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
4. detsembri
5. a käskkirja nr 3-23/1-3/273 kehtivuse peatamist. Mainitud käskkirjaga tunnistati taotleja süüdi Viru Vangla avavangla kodukorra p 13.2.3 nõuete rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus.
6. Et noomitus kui kehtiv distsiplinaarkaristus võib omada taotleja õigustele negatiivset mõju kuni karistuse kustumiseni ehk ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist (vangistusseaduse § 65 lg 5), esineb kohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
7. Samas leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt. Ka õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist asjaolu, et noomituse puhul on tegemist kergeima distsiplinaarkaristuse liigiga ning noomituse määramine ei tähenda ilmtingimata seda, et taotlejale ei võimaldata avavanglas soodustusi.
8. Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule ka kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse muu hulgas andmed 2 kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta (justiitsministri
9. augusti
10. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 2 p 10). Siiski ei ole tegemist asjaoluga, mis igal juhul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse välistab. Vastava otsuse teeb kohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina.
11. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam distsiplinaarkaristusega kaasnevast taotleja poolt välja toodud õiguste riivest. Lisaks peab kohus kaebaja õigustest kaalukamaks avalikku huvi tagada ühiskonna turvalisus, mida võib mõjutada ebaõigele või mitteterviklikule teabele tuginedes kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine. Taotlejale etteheidetav tegu ja sellest tulenevalt distsiplinaarkaristuse määramine iseloomustavad tema käitumist, uue kuriteo toimepanemise võimalikkust, ohtlikkust jne. Kohus peab vajalikuks, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid kajastaksid kogu taotlejat iseloomustavat teavet, mille põhjal on võimalik hinnata tema võimekust elada õiguskuulekalt. See tähendab nii teavet taotleja distsiplinaarkorras karistamiste kohta kui ka teavet, et taotleja on talle määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud.
12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus J. Reinomäe esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3