Obsah (5)

§ 477§ 466§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16412 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetluse liik j

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Asja materjalide kohaselt on täiteasjas nr xxx täitedokumendiks Harju Maakohtu 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx, mis kuulub viivitamata täitmisele (dtl 27-28). Vastavalt kohtutäituri selgitustele ja kohtule esitatud tõendile on avaldus otsuse täitmiseks esimest korda kohtutäiturile esitatud 02.06.2010 (dtl 29).
3. Kuni
4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne
6. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine 02.06.
7. 2 2-23-16412
8. Alates
9. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
10. aprilli
11. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne
12. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
13. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13).
16. Harju Maakohtu 31.05.2010 otsusest tsiviilasjas nr xxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni
17. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 02.06.2040 aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega
18. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas
19. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.
21. Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
23. Täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest.
24. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tallinna Ringkonnakohus on 14.02.2023 tsiviilasja nr 2-22-15648 määruse p-s 10 leidnud, et

§ 172

lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 172

lg 1 teist lauset.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi üldjuhul mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm nr 2-18-11359 p 14), siis kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I või II kanda. 3 2-23-16412

1. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2022 tsiviilasja nr xxx määruse p-des 12 ja 13 väljendatud seisukohaga, mille järgi aegumistähtaegade lühendamise puhul oli tegemist õiguspoliitilise küsimusega ning seaduse muutmisel on seadusandja arvestanud nii võlgnike, kui ka sissenõudjate õigustatud huvidega. Olukorras, kus sissenõudjal oli täitmisavalduse esitamise hetkel õiguspärane ootus, et tema nõuet täidetakse 30 aasta jooksul, ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I või II kanda. Avaldaja avaldus rahuldati ning täitemenetlus lõpetati täitmise aegumise tõttu vahepeal aegumise täitmise lühendamise tõttu. Tegemist ei olnud asjaoluga, mida puudutatud isikud oleks saanud mõjutada. Samuti oleks ebaõiglane jätta menetluskulud avalduse rahuldamist arvestades avaldaja kanda. Eelnimetatud kaalutlustel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2).

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4