) alusel ja esitas Tallinna Halduskohtule taotluse tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus lõpetas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse seisundi. Isiku jätkuv kinnipidamine on vältimatult vajalik Eesti Vabariigi avaliku korra ja julgeoleku kaitseks ning kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse jõustumiseni ja tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseks. Puudutatud isik ei täida kaasaaitamiskohustust, takistades enda väljasaatmist rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. PPA on tõendanud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu. Isikul puudub reisidokument tema väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki. Puudutatud isikul esineb põgenemisoht
PPA on tõendanud, et isik on Venemaal tagaotsitav Venemaa Föderatsiooni karistusseadustiku § 131 lg 3 – alaealise vägistamine – alusel. Isikul on kandmata 7 aasta 9 kuu ja 15 päeva pikkune vanglakaristus. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Alates isiku kinnipidamisest on olnud selge, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise, kuidas saavutada endale sobilikum tulem. 4. X selgitas istungil, et ta ei põgene, sest tal on Eestis elukaaslane. Puuduva reisidokumendi saamiseks on ta nõus minema Venemaa Föderatsiooni saatkonda. Isiku suhtes ei saa kohaldada
sätteid. Ei ole tõendatud, et talle on Venemaal tehtud süüdimõistev kohtuotsus.
Kinnipidamine on lubatud eelkõige, kui esineb välismaalase põgenemise oht (
lg 1 p 1) ning puudub reisidokument (
lg 1 p 3).
lg 1 kohaldamiseks piisab, kui on tõenäoline, et rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusel ei saa isik rahvusvahelise kaitse seisundit, mis tähendab lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Sellise järelduse saab teha nii Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsuse kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määruse alusel. Seega ei takista ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus isiku kinnipidamist.
§-s 10 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik põgenemisohu korral. Kohus saab teha prognoosotsuse põgenemisohu kohta isiku varasema käitumise alusel (
Põgenemisoht tähendab seda, et isik ei pruugi olla PPA-le kättesaadav tema väljasaatmise täitmiseks. Tallinna Halduskohus on 26.05.2023 otsuses (p 65) põhjalikult hinnanud, miks on alust arvata, et vabaduses olles ei oleks isik PPA-le kättesaadav tema Venemaale väljasaatmiseks. Selle kohaselt selgitas puudutatud isik 20.01.2023 PPA-le, et palub enda väljaandmist Ukrainale või soovib koos elukaaslasega minna Israeli. Samuti soovib ta võimalusel tagasi pöörduda Lõuna-Koreasse. Venemaale ei soovi isik naasta, kuna seal on oht, et ta peab olema vangis 16–20 aastat. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.11.2022 määruses, et puudutatud isiku põgenemisohtu kinnitavad ka isiku vastuolulised ütlused, miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isiku ütlused kinnitavad, et isiku soov ei olnud jääda Eestisse, vaid siit lahkuda. Isiku käitumine viitab sellele, et tema sihtriik ei olnud Eesti. Nende põhjendustega tuleb nõustuda. Need kinnitavad PPA veendumust, et isik ei soovi täita lahkumisettekirjutust Venemaale minekuks. Lisaks saab põgenemisohtu sisustada
Kohtud on korduvalt (viimati Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2023 määruse nr 3-22-1647 p-s 11) tõdenud, et PPA on esitanud piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest ja tal on kandmata vanglakaristus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Asjaoludest nähtuvalt puudub isikul ka reisidokument, mis võimaldab teda Venemaale välja saata. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X palub määruskaebuses halduskohtu 28.11.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Täidetud ei ole
Puudutatud isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ega kohtud ei ole põgenemisohtu põhjendanud. Kohtute hinnang, et põgenemisoht tuleneb isiku vastuolulistest ütlustest, on arusaamatu. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse PPA ametnikega kohtumisel, mitte tema kinnipidamise tõttu. Ta ei viivitanud rahvusvahelise kaitse taotlemisega ega ole andnud vastuolulisi ütlusi. Samuti jääb puudutatud isik selle juurde, et Eesti kohus ei saa kontrollida Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse ja kriminaalmenetluse seaduslikkust. Kohtud ei saa arvestada isikule väidetavalt mõistetud karistust, sest nad ei ole sellekohase kohtuotsusega tutvunud ega teinud lõpuni selgeks juhtumi kõiki asjaolusid. Puudutatud isik on menetluse käigus märkinud, et Venemaa kohtud ei ole alati usaldusväärsed ja kohtumenetlusi võidakse 3
§-s 68 nimetatud asjaolu, ei saa põgenemisohu tuvastamisel lähtuda ainult selles sättes loetletud alustest, vaid seda tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Puudutatud isik on menetluses igati kaasa aidanud. Kohus ega PPA ei ole piisavalt põhjendanud, miks lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks ei piisa
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetest, ennekõike kindlaksmääratud elukohas elamise ja PPA-s enda registreerimise kohustusest. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses olnud juba üle aasta ja nelja kuu, mistõttu on tema kinnipidamine ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 alusel kinni pidada (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2022 määrus nr 3-22-605). 9. Halduskohtu määrusest võib aru saada, et halduskohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.
lg 1 kohaselt võib paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
lg 11).
lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud
§-s 68. Halduskohus leidis, et puudutatud isikul esineb põgenemisoht
Nimetatud sätete järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4); ja välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
§-s 68 sätestatud asjaolud peavad põgenemisohu tuvastamiseks kindlasti esinema, kuid põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5). 10. Halduskohtu seisukoht, et puudutatud isikul esineb
Kuni 17.06.2022 kehtinud
redaktsioonis oli samasisuline kinnipidamise alus sätestatud § 15 lg 2 p-s 3. Kohtupraktika kohaselt tuleb 4
11. Ringkonnakohus jagab aga halduskohtu seisukohta, et puudutatud isikut võib kinni pidada
Halduskohus tuvastas õigesti puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu
p-dest 4 ja 6 tulenevalt, arvestades konkreetset isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Nagu halduskohus selgitas, on kohtud korduvalt leidnud, et PPA on esitanud piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on Venemaal süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest ja tal on kandmata vanglakaristus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 ja 30.10.2023 määrused nr 3-22-1647; 24.11.2023 määrus nr 3-23-446). PPA on haldusasja nr 3-22-1647 raames esitanud 30.05.2023 halduskohtule Interpoli raporti, mille kohaselt on puudutatud isik Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitav alates 03.11.2022 ja ta on süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 131 lg 3 järgi. Nimetatud asjaolu osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et ta on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Kohtute hinnangul ei ole puudutatud isiku seni esitatud väidetest võimalik järeldada talle määratud karistuse fabritseeritust. Ka praeguses määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille põhjal tuleks isikule määratud karistuse osas asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks annavad isiku käitumine Eestis ja PPA-le antud ütlused alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on PPA-le väljendanud, et ei soovi Venemaale naasta, vaid soovib lahkuda Ukrainasse, Iisraeli või LõunaKoreasse (vt Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus nr 3-23-446, p 65). Soovi lahkuda Ukrainasse on puudutatud isik väljendanud ka halduskohtu 28.11.2023 istungil (istungi protokoll ja helisalvestis alates kell 00:37:44). Tallinna Ringkonnakohus on 28.11.2022 määruses nr 3-22-1647 (p 12) analüüsinud üksikasjalikult isiku väiteid seoses Eestisse tulekuga ja siin rahvusvahelise kaitse taotlemisega. Ringkonnakohus järeldas isiku käitumise ja ütluste põhjal kogumis, et tema tegelik soov ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid siit edasi liikuda, tõenäoliselt mõnda teise Schengeni ala liikmesriiki. Arvestades et isikule on praeguseks rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutud ja talle on tehtud sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaale, mille õiguspärasust on esimese astme kohus kontrollinud, on kokkuvõttes endiselt põhjendatud seisukoht, et vabaduses viibides võib isik põgeneda ja tema lahkumiskohustust ei ole võimalik tulemuslikult täita. 12. Kuna isikul esineb põgenemisoht, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on taotletava eesmärgi suhtes – tagada väljasaatmismenetlust – proportsionaalne. Asjaoludest ei nähtu, et kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne isiku tervise või turvalisuse aspektist. Kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks ka üksnes selle kestuse tõttu. Puudutatud isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse
lg 1 alusel kuni kaheks kuuks ja
lg 3 kohaselt ei arvestata väljasaadetava kinnipidamise aja hulka VRKS alusel toimunud kinnipidamist. Isiku väljasaatmist ei ole põhjust pidada perspektiivituks. PPA taotluse esitamise ajal oli väljasaatmismenetlus alles algusfaasis ja PPA ei olnud veel saanud alustada vajalike toimingute tegemisega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.