1-07-11363\1

1-07-11363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11363 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadezda Paukson Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid A.K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.K. (isikukood xxxxxxxxxx; viibib xxxx) RESOLUTSIOON Jätta A.K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.K. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 28.02.2005.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeim karistus ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 10.04.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 2 aasta ja 4 kuu võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 5 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.12.2003.a ja lõpp 15.07.2009.a. A.K. kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas viibimise aja jooksul töötanud ei ole. Samuti tal varasem töökogemus praktiliselt puudub, mistõttu ei saa täita ka võlanõuet. Telefoni ja kirja teel suhtleb poja, elukaaslase ja vanaemaga. Kinnipeetavat vanglas materiaalselt ei toetata. Vabanemise korral tuleks hoiduda kriminaalse minevikuga kaaslastest. Kinnipeetav on enne vangistust korduvalt alkoholi ja narkootikume liigtarvitanud. Madalast enesehinnangust tingituna on joobes uue kuritöö sooritamise risk väga kõrge. A.K. võib kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda teiste inimeste suhtes agressiivselt. Hetkel on kinnipeetaval 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A.K. tingimisi enne tähtaega vabanemisega elektroonilise valve lisakohustuse kohaldamisega, kuna puudub selle elamispinna omaniku kirjalik nõusolek. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Moraalselt ja materiaalselt on teda vabanemise korral nõus toetama elukaaslane. Kinnipeetav on tarvitanud mitu aastat narkootilisi aineid, mistõttu sõltlasena ei pruugi ta toime tulla elektroonilise valvega kaasneva ranguse ja distsipliiniga. Kriminaalhooldus ei saa toimuda olukorras, kui hooldusalusel puudub kindel elukoht. A.K. taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega. Karistust kannab röövimise ja narkokuriteo eest ning vanglas viibib kolmandat korda. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Töökohta tal ei ole ning elama hakkaks elukaaslase ema korteris. Prokurör ei toeta A.K. ennetähtaegset vabastamist. Ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h ka vangistusega. Praegune karistus on mõistetud talle raskete ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest. Tegemist on isikuga, kes tarvitab narkootilisi aineid, kuid selle probleemiga ise mingilgi määral tegelenud ei ole. Tal on vabanemisel olemas küll elukoht ning lähedaste toetus, kuid puudub oluline eeldus elektroonilise järelevalve kohaldamiseks – korteriomaniku nõusolek. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud ja prokuröri arvamuse, leiab, et A.K. tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A.K. ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.K. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A.K. kannab karistust röövimise ja narkokuritegude eest. Kinnipeetavat on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. A.K.l ei ole olemas kindlat elu- ja töökohta. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust arvestades õigustatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine. Tema ennetähtaegsel 3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik