← Eesti

2-23-16857/6

Obsah (4)§ 407§ 468§ 162§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-16857 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024, Narva Kohtuasi Omega Invest OÜ hag

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

  1. Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
  3. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
  4. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenulepingu nr XXX osas: arvesse võeti sissetulekud 976,80 eurot (pensioniregistri sissetuleku andmed 814 eurot, millele lisatud 20%, kuna laenutaotluses on palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda, so lisatud 162,80 eurot). Arvesse võetud kohustused: 200 eurot (so igakuine finantskohustuste suurus taotluses 100 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotluses 100 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsiti teavet kostjalt endalt ja tehti andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute peetavatesse andmekogudesse: AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kostja krediidivõime hindamiseks analüüsis laenuandja kostja sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid kostja taotluses esitatud andmetega. Kostja märkis taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1360 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja finantskohustusteks 100 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja laenuandja arvestas kostja sissetulekuna 976,80 eurot, kohustusena 200 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks (igakuise tagasimakse suuruseks oli 51,73 eurot kuus). Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu laenuandja siseeeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ja laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
  5. Laenulepingu nr XXX sõlmimisel võeti arvesse kostja sissetulekut 931,20 eurot (pensioniregistri sissetuleku andmed 776 eurot, millele lisatud 20%, kuna laenutaotluses on palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda, so lisati 155,30 eurot). Arvesse võetud kohustused 270 eurot (so igakuine finantskohustuste suurus taotluses 120 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotluses 150 eurot). Kostja ütles taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1550 eurot, majapidamiskuludeks 150 eurot ja finantskohustusteks 120 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsiti teavet kostjalt endalt ja tehti andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute peetavatesse andmekogudesse: AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kostja krediidivõime hindamiseks analüüsis laenuandja kostja sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid kostja taotluses esitatud andmetega. Sissetulekute ja 3

(4)kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks (igakuise tagasimakse suuruseks oli 131,73 eurot). Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu laenuandja sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
  1. Hageja on kohtule esitanud laenuandja analüüsi kokkuvõtte (dtl-d 48‒52). Kostja igakuiste kohustuste summa on küll hinnanguline, kuid kohus leiab, et arvestades kasutusele võetud laenusummat ja igakuise tagasimakse suurust on laenuandja laenusaaja maksevõimet piisavalt hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
  2. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
  3. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. 14.

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud 15.

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

  1. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 900 eurot.
  2. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu suurus 150 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kuus tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku kaks tundi (300 eurot). Kohus juhib ka tähelepanu sellele, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 1000 eurot (700+300).
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

§ 177lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.