KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-10518 Tsiviila

§ 164lg 1 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

1. Maksta E. K. poolt 14.10.2023 Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) tõlgitasu katteks ette tasutud 50 eurost 25 eurot välja OÜ-le Alla Korkin Büroo arve nr 88 katteks. Ülejäänud 25 eurot tagastada hagejale maksega arvelduskontole, millelt raha on deposiitkontole tasutud.
2. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. A. K. esitas 24.07.2023 Tartu Maakohtule hagi V. H.vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja elatist summas 260,33 euro (249,78 euro (baassumma)+ 50 euro 55 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 21.08.2023 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale e-posti teel. Kohus korraldas istungi 16.10.2023, kuhu kostja kohale ei ilmunud. Kostja saatis kohtule e-kirja, kus kinnitas, et on nõus tasuma igakuist elatist summas 300 eurot. Kohus helistas istungi käigus kostjale ning suhtes kostjaga tõlgi vahendusel, et täpsustada, millega kostja nõus on. Kostja kinnitas kohtule, et võtab hagi õigeks miinimumsummas, s.o käesolevala 260,33 eurot, kusjuures summat indekseeritakse iga aasta
4. aprillil. Samuti kinnitas kostja, et on tasunud septembri ja oktoobri kuu eest elatist kokku summas 400 eurot. Hageja seaduslik esindaja oli nõus elatise väljamõistmisega alates hagi esitamist, millest on maha arvestatud juba tasutud elatis summas 400 eurot, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis perioodi 24.07.2023 – 15.10.2023 eest kokku summas 448,17 eurot ((juuli eest 67,18 eurot, august – oktoober 260,33 x 3) – 400).
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Vastavalt

§ 468lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata 2

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

1. Kohus on käesolevas menetluses kaasanud tõlgi hageja taotlusel. Kohus kohustas hagejat 13.10.2023 määrusega tasuma kohtudeposiiti tõlkekulude ettemaksuks 50 eurot. Hageja on 50 eurot tasunud 14.10.
2. 9.

§ 151

lg 3 näeb ette, et kui tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

§ 153

lg 4 kohaselt võib tasu tõlgi soovil maksta tõlgi tööandjale või muule isikule, kellega tõlk on lepingulises suhtes, viimase esitatud arve alusel.

§ 159

lõige 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.

§ 160lõike 1 kohaselt makstakse eksperdile tasu üksnes nõudmisel.

10. Kohus märgib, et OÜ Alla Korkin Büroo on esitanud istungil tõlkimise eest 16.10.2023 arve nr 88 (25 eurot 0,5 tunni eest). Hageja on tõlgitasudena kohtu deposiiti kantud 50 eurot ühe tunni eest. Kohus määrab, et 25 eurot tuleb deposiidist välja maksta OÜ-le Alla Korkin Büroo ning ülejäänud 25 eurot tuleb tagastada hagejale. 11.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3