Obsah (10)

§ 128§ 113§ 101§ 1057§ 139§ 76§ 100§ 82§ 2§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 10. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4758 Tsiviilasi Dianna Ehitus OÜ hagi mittetul

§ 128

lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks ka kulud, mis on tehtud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tegemist on hageja kohtueelse õigusabikuluga, mis oli kantud seoses seadusele vastava hüvitise saamisega, muu hulgas kahju õige suuruse kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamise nõuete esitamisega. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus summas 3 771,23 eurot ja viivis põhivõla summalt alates 28.03.2023 (hagi esitamisele järgnev kuupäev) kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Hageja liikus peateel ja talle sõideti ootamatult ette, liiklusõnnetuses on täies ulatuses süüdi sõidukijuht, kes sõitis hagejale ette. Hageja süü puudumine on tuvastatud väärteoasja lõpetamise määrusega, süüdi on ainult sõjaväeauto juht. Vastaspoole süü väljendub kahes aspektis, sest liikluseeskirja järgi peab kõrvalteel liikuv sõiduk laskma läbi peateel liikuva sõiduki. Sõjaväeauto seda ei teinud ja just see viis kokkupõrkeni. Teiseks tuleb arvestada liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto erilist omadust, sest see oli muudetud täiesti nähtamatuks. Tegemist oli sõjaväeautoga, mis oli täies ulatuses kaetud varjevõrguga. Varjevõrk kinnitus sõjaväeauto esimese põrkraua külge ja varjevõrguga oli kaetud kogu sõiduk, sh ka sõiduki esituled ja esiklaas. Lisaks sellele olid esituled olematu valgusvihuga, muu hulgas ka selle pärast et nendele olid paigaldatud spetsiaalsed katted. Helkur oli sõidukil ainult eespool, st külgedel helkureid ei olnud. Sõiduk oli ette valmistatud märkamatuks liikumiseks polügoonil, mitte liikluses. Ilmselt sõdurid ei viitsinud valmistada sõiduautot ette maanteesõiduks ja hakkasid kohe liikuma polügoonilt sõjaväebaasi.
2. Hagejale jääb mõistmatuks, mis omasüüst saab nendel asjaoludel rääkida. Kostja vastav käsitlus on absurdne ja juriidiliselt nihilistlik. Kostja põhjendab omasüü esinemist suurema ohu allika instituudi kaudu, et kuna hageja oli mootorsõiduki juhina suurema ohu allika valdaja, siis kohaldub riskivastutus ja järelikult tema süü ei olegi oluline (nn süüta vastutus). Selline tõlgendus viib praktikas järgmiste konkreetsete olukordadeni: 1) iga liiklusõnnetus kus osaleb enam kui üks mootorsõiduk on igal juhul (automaatselt) segasüüline; 2) kui näiteks vanur jalutab linnapargis oma bolonkaga (rihmastatult) ja selle murrab surnuks lahtine Ameerika Staffordshire terjer, siis on samuti tegemist segasüüga (50% on süüdi mõrtsukkoera omanik ja 50% hukkunud koera omanik). Mis mõtet on siis liikluseeskirja nendel normidel, mis puudutavad olukordi enama kui ühe mootorsõidukiga, kui alati on ju tegemist segasüüga.
3. Hageja kohtueelne õigusabikulu oli vajalik, sest ilma professionaalse abita (st ise) poleks hageja suutnud

§ 128lg 3 nimetatud toiminguid nõuetekohaselt teha.

Kohtueelne õigusabikulu on ka põhjendatud suuruses: tunnihind vastab praktikale ja käsundi raames tehtud toimingud olid möödapääsmatud. Õigusabi vajadus tekkis sellest, et kostja vähendas ebaseaduslikult kahjuhüvitist 50% võrra. Õigusabiteenuse suuruse põhjendatust saab hinnata õigusabitasu arve ja 2 selle spetsifikatsiooni põhjal. Kohteelne õigusabikulu tekkis kostja ilmselgelt ebaseaduslikust tegevusest.

1. Kostja pidi tasuma hüvitisena sõiduauto eest 6 000 eurot ja järelhaagise remondi eest 267,23 eurot (ilma käibemaksuta), tasus aga 3 250 eurot, tasudes 3 017,23 eurot vähem. Õigusabile kulus 754 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Hageja toob välja veel ühe asjaolu, mis tegi xxx sõjaväeauto ohtlikult nähtamatuks, sest sõiduauto oli värvitud tsiviilkäibes keelatud spetsiaalvärviga. Tegemist on valgust neelava militaarrohelise värviga, millega värvitakse sõjaväe sõidukeid ja ka soomustehnikat. See on värv, mis ei peegelda valgust. Praktikas tähendab see, seda, et isegi kui suunata selle peale valgusvihk, siis ei ole see sõiduk nähtav. Allakirjutanu on selle teemaga väga hästi kursis, sest osaleb sõiduautode tarnimisel Ukraina rindele (MTÜ-de xxx xxx ja xxx kaudu). Sõiduautode ettevalmistamisel tekkis nende värvimise küsimus. Ülalnimetatud valgust neelav värv oli meie Kaitseministeeriumil olemas, kuid mõistetavatel põhjustel keeldusid nad seda osundatud MTÜdele andmast (tsiviilkäibesse ei tohi seda värvi lasta). Ukrainasse tarnitavad autod said värvitud tavalise „NATO rohelise“ värviga. Kostja poolt esitatud fotode peal on hästi näha seda eriotstarbelise värvi eripära, xxx sõjaväeauto värv ei peegelda valgust. Selliste autodega maanteel liikumisel tuleb olla eriti ettevaatlik.
3. Hageja nõuab viivist summalt 3 771,23 eurot alates 28.03.2023, so hagi esitamise järgnevast päevast.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku rahalise kohustuse täitmata jätmise, s.o. kohustuse rikkumise korral, nõuda võlgnikult viivist. Hageja lähtub viivisemäärast 8% aastas, mis on kostjale soodsam. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võttes arvesse eelpooltoodut taotleb Hageja viivise väljamõistmist alates hagi esitamise järgnevast päevast viivisemääras 8% aastas. Põhinõude suurus kokku, millelt tuleb arvutada viivist on 3 771,23 eurot. 9. Hageja palub mõista mittetulundusühingult Eesti Liikluskindlustuse Fond Dianna Ehitus OÜ kasuks põhivõlgnevusena välja 3 771,23 eurot, välja viivis täitmata rahalise kohustuse summalt alates 28.03.2023 kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1, teises lauses sätestatud määras ja menetluskulud.

Samuti mõista välja mittetulundusühingult Eesti Liikluskindlustuse Fond Dianna Ehitus OÜ kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summa pealt

§ 113

lg 1, teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni vastava nõude täitmiseni. Kostja vastuväited 10. Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta hagi. 31.10.2022 kella 18:15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt 67,6 km-l, kus xxx sõjaväe sõiduk xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis N O B O, sooritas tagasipööret. Sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu tagurdas ning seejärel edasi liikudes põrkas kokku paremalt lähenenud kaubikuga xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis L T. Hageja märgib õigesti, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt lõpetati väärteomenetlus 06.03.2023 hageja suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühe liiklusõnnetuse osapoole suhtes väärteomenetluse lõpetamine ei tee automaatselt liiklusõnnetuses süüdlaseks teist osapoolt. Hageja pole esitanud tõendeid, et liiklusõnnetuse põhjustamises on väärteomenetluses süüdi tunnistatud xxx juht. Isegi kui väärteomenetluses tunnistataks süüdi xxx juht, siis väärteomenetluse otsus ei kohustaks automaatselt LKF-i hüvitama hagejale kogu tekkinud kahju. LKF-i jaoks täiesti arusaamatu on hagis esitatud väide, et LKF on kohaldanud hageja suhtes omasüüd, selleks puudub seaduslik õigus. LKF lähtus liikluskahju käsitlemisel ja hagejale kahju hüvitamisel Riigikohtu suunistest. Riskivastutuse olemus on ilmselt vaatamata kostja poolt esitatud vastustele jäänud hageja jaoks arusaamatuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-29-11 punktis 9 leidnud, et vastutus suurema ohu 3 allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud

53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel

§ 1057järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest.

Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Kahe suurema ohu allika koosmõjul toimunud liiklusõnnetuste puhul vähendatakse kahju hüvitisi

139 lg 1 alusel suurema ohu allika valitseja oma osa võrra liiklusõnnetuse tekkimises. 11. Riigikohus leidis kohtulahendi 3-2-1-7-13 p 30, et

§ 139

võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Kolleegiumi arvates saab

§ 139

tähenduses hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit. Sama kohtulahendi p 31 täpsustas kolleegium, et riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. 12. LKF leidis, et Fordi juhil oli piisava hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus xxx sõidukile otsasõitu vältida. Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodelt on selgelt näha, et xxx sõidukil olid helkurid nii taga kui külgedel, mistõttu oleks xxx juht pidanud vajaliku hoolsuse korral xxx sõidukit märkama. Fotod lükkavad ümber hagis toodud väited „sõjaväe nähtamatust autost“. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse jälgimisele sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LKF on seisukohal, et xxx juht eeltoodud nõuet ei täitnud ning tal oli võimalik samuti liiklusõnnetust vältida, mistõttu oli hüvitise vähendamine põhjendatud. Kirjalikus seletuses IIZI Kindlustusmaakler AS-ile sõitis xxx juht pimedal ajal lähituledega, mistõttu oleks ta pidanud sõiduki kiirust vähendama sellise kiiruseni, millega tal oleks olnud võimalik märgata võimalikku ohtu nähtavusulatuse piires. Eeltoodust tulenevalt vähendas LKF hüvitamisotsusega 19.12.2022 hagejale makstavat hüvitist

§ 139lg 1 kohaselt 50% võrra.

Hageja esitas hagis nõude haagisele tekitatud kahjude hüvitamiseks. LKF palub jätta esitatud nõude läbi vaatamata, sest haagisele tekkinud kahju hüvitamise nõuet pole kannatanu poolt LKFile esitatud. Kannatanu poolt nõude esitamise korral on LKF valmis koheselt hüvitama 50% haagisele tekitatud kahjust. Liiklusregistri andmetel on haagise omanikuks ja ühtlasi kannatanuks LGT Grupp OÜ, mitte hageja. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on 12.04.2023 määrusega hagi menetlusse võtnud. 4
3. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 16.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Harju Maakohtu 15.05.2023 määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses. Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside esitamiseks 05.07.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks 31.07.
2. 18.

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

1. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub: o 31.10.2022 kella 18:15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt 67,6 km-l. o Taani sõjaväe sõiduk xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis N O B O, sooritas tagasipööret. o Toimus kokkupõrge paremalt lähenenud kaubikuga xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis L T. o Sõiduauto xxx läks avarii tulemusena mahakandmisele. o Kostja hüvitas 19.12.2022 hüvitamisotsuse alusel kahju avariieelsest väärtusest 6500 eurot 50% , ehk 3250 eurot. o Järelhaagis kuulub xxx OÜ-le.
2. Kokkuvõtvalt palub hageja välja mõista hüvitisena 3017.23 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude kahju 754 eurot, kokku 3771, 23 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja peab tasuma sõiduauto eest 3000 eurot ja järelhaagise remondi eest 267.23 eurot. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine.

§ 6

lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

1. Sõidukikahju hüvitamise taotlusest 10.11.2022 nähtub, et selle on esitanud Dianna Ehitus OÜ esindajana L T, märkides avariis osalenud sõiduki andmed, milleks oli kahjustada saanud xxx. Ka kostja 19.12.2022 hüvitamisotsusest ei tulene, et järelhaagise kahju osas oleks kahju nõue esitatud. Hageja esitatud arve nr 7522, 28.10.2022 ei kinnita järelhaagise omandiõiguse üleminekut hagejale. 5
2. Hageja ei nõustu, et kostja maksis hüvitisena vaid osa avariieelsest maksumusest. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt oli ``xxx sõjaväeauto ohtlikult nähtamatu, sest sõiduauto oli värvitud tsiviilkäibes keelatud spetsiaalvärviga. Tegemist on valgust neelava militaarrohelise värviga, millega värvitakse sõjaväe sõidukeid ja ka soomustehnikat. See on värv, mis ei peegelda valgust. Praktikas tähendab see, seda, et isegi kui suunata selle peale valgusvihk, siis ei ole see sõiduk nähtav.`` Samuti leiab hageja, et ``Varjevõrk kinnitus sõjaväeauto esimese põrkraua külge ja varjevõrguga oli kaetud kogu sõiduk, sh ka sõiduki esituled ja esiklaas. Lisaks sellele olid esituled olematu valgusvihuga, muu hulgas ka selle pärast et nendele olid paigaldatud spetsiaalsed katted. Helkur oli sõidukil ainult eespool, st külgedel helkureid ei olnud. Sõiduk oli ette valmistatud märkamatuks liikumiseks polügoonil, mitte liikluses.`` Nendele asjaoludele tuginedes leiab hageja, et puudub võimalus kokkupõrget vältida.
3. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtule esitatud fotodelt, mis on avariijärgselt tehtud, nähtub, et sõjaväeauto tuled oli nähtavad. Kohtule esitatud väärteoprotokollist ei ilmne asjaolu, et sõidukit oleks katnud mittelubatud vahendid. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sõiduki juhil oli piisava hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus Taani sõjaväeautole otsasõitu vältida. Kohtule on esitatud PPA poolt sündmuskohal tehtud fotod, mis hageja hagiavalduses toodud väiteid ei kinnita. Fotodelt ilmneb, et sõjaväeautol olid helkurid nii taga kui külgedel ja kaitsevõrk tuledelt eemaldatud, seega pidanuks hageja sõiduki juht vajaliku hoolsuse korral manöövrit tegevat sõidukit märkama. Seega lükkab fotodel kajastatu kohtu hinnangul ümber hagis toodud väite sõjaväe nähtamatust autost. Seega ei ole liiklusõnnetuse puhul esile toodud, et manööver oleks hagejale selle nähtamatuse tõttu ootamatu olnud. Asja materjalidest ilmneb väärteoasi nr 2590, 22,003999, 06.03.2023, et sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu sõjaväeauto tagurdas ning seejärel edasi liikudes põrkas kokku paremalt lähenenud kaubikuga xxx. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse jälgimisele sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus jõuab tõendeid hinnates järeldusele, et manöövrit sooritanud sõjaväeveoauto oli nähtav ja hageja autojuht pidanuks valima otsasõidu vältimiseks sobiva sõidukiiruse.
4. Riigikohus leidis kohtulahendi 3-2-1-64-15 p 11, et kui mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, et kohtul on alust

§ 139

lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle vaidlus puudub. Hageja on hagis eile toonud asjaolu, mida ta teisele õnnetuses osalenud sõidukijuhile ette heidab, mistõttu ta ei saanud otsasõitu vältida. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tõendid, mida kohus ei ole lahendis käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jäävad tähelepanuta. Kohtu hinnangul mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, et kohtul on alust

§ 139

lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.

§ 139

tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 30). sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata, kes liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustas. Juhul, kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid, tuleb kannatanu osa üle otsustamisel muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32). Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. 6 25.

§ 128

lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks ka kulud, mis on tehtud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja taotletud kohtueelne õigusabikulu, mis oli kantud seoses hüvitise saamisega, tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagi jääb rahuldamata.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu väljamõistmisele viivis. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Kostja ei esitanud talle määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja. Ka tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Ta ei ole tasunud riigilõivu ja kostjat esindas asja menetluses tema töötaja. Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ning hagejalt kostja menetluskulusid välja ei mõisteta.
4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega 7