← Eesti

1-23-7494/6

Obsah (6)§ 184§ 68§ 74§ 75§ 832§ 83

1-23-7494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7494 (23230150636) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi

§ 184

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Jakob Juksaar Süüdistatav Sergei Petuhhov isikukood 38511050296; elukoht xxx; xxx kodakondsus; xxx haridus; emakeel: xxx keel, valdab xxx keelt kõnes ja kirjas; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana oli kinni peetud 28.08.2023-29.08.2023. Kaitsja Madis Mahlapuu (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Petuhhov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva, s.o 28.08.2023-29.08.2023. Ärakandmata karistuse pikkuseks on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 määrata, et ärakandmata karistus, s.o vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jääb täitmisele pööramata, kui Sergei Petuhhov ei pane 3 (kolme) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime kuritegu 1 1-23-7494 ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Sergei Petuhhov on kohustatud: • elama aadressil xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega; • osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.01.2024. Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi hakatakse täitma otsuse jõustumisel. Konfiskeerimine: •

§ 832

lg 1, § 184 lg 5 p 2 ja § 85 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 01.11.2023 määrusega nr 1-23-6165 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Sergei Petuhhovi vara summas 2010 (kaks tuhat kümme) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr xxx Swedbank AS. Asitõendid: • Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (metonitaseeni sisaldav pulber, kanepiõisik ja peenestatud kanep), mis on antud hoiule EKEI keemiaosakonda – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 83lg-te 1, 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. • Sergei Petuhhovi valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (soonkinnisega kilekott, 2 fooliumpaberi tükki, 1 kiletükk), mis on üle antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Sergei Petuhhovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: • sundraha, s.o 1 812,50 eurot; • narkootilise aine ekspertiistasu summas 336 eurot; • kaitsjatasu summas 201,60 eurot; s.o kokku 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ja 10 senti. Jätta osa sundrahast summas 237,50 eurot välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Sergei Petuhhov temalt väljamõistetud riigi nõude 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ja 10 senti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul järgnevalt: esimesel üheteistkümnel kuul 195,84 eurot kuus ja kaheteistkümnendal kuul 195,86 eurot. 2 1-23-7494 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus „Sergei Petuhhov, 1-23-7494, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Sergei Petuhhovi süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutelt ebaseaduslikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, mis tekitab narkojoobe vähemalt 10 inimesele) narkootilist ainet metonitaseeni sisaldavat pulbrit ja kanepit, mida ta valdas ebaseaduslikult. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Sergei Petuhhov enda elukohas Tallinnas aadressil xxx kuni 28.08.2023.a, mil algusega kell 20.10 toimunud läbiotsimise käigus andis ta politseiametnikele vabatahtlikult välja: • soonkinnisega kilekoti, milles pulbriline aine kogukaaluga 1,97 grammi, mis sisaldab 12% ehk 0,24 grammi puhast metonitaseeni; • fooliumnutsaka, milles kanepiõisik massiga 0,71 grammi, mis sisaldab 12% tetrahüdrokannabinooli (THC); • kilenutsaka, milles peenestatud kanep massiga 0,36 grammi, mis sisaldab 8,6% tetrahüdrokannabinooli (THC). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid ning metonitaseen kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri
  4. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kanepi puhul 7,5 grammist narkootilisest ainest ja metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Sergei Petuhhov narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe 1201-4801 inimesele. 3 1-23-7494 Seega pani Sergei Petuhhov eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. 2. Kooskõlas S. Petuhhovi, tema kaitsja M. Mahlapuu ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör J. Juksaare vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S. Petuhhovi süüdimõistmist: -

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandamata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust jätta

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui S.

Petuhhov ei pane 3 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning ta täidab

§ 75

lg-s 1 ja § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et S. Petuhhovilt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 2350,10 eurot (s.o sundraha summas 1812,50 eurot, ekspertiisitasu 336 eurot ja kaitsjatasu summas 201,60 eurot), mis tuleb tasuda ositi, kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Süüdistatavale on selgitatud, et maksegraafiku mittetäitmisel suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti lepiti kokku konfiskeerimisele kuuluva vara osas ja asitõenditega toimimise viisis.

  1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Süüdistav kinnitas, et talle on arusaadav konfiskeerimisele kuuluva varaga ja asitõenditega toimimise viis ja ta toetab seda. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (28.12.2023) oli I astme kuriteo puhul sundraha suurus 1812,50 eurot. Alates 01.01.2024 muutus töötasu alammäära suurus summani 820 eurot, mistõttu on sundraha suurus I astme kuriteo puhul alates käesoleva aasta algusest 2050 eurot. Seega kohtul on vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Arvestades, et sundraha suurus on sõltuvuses töötasu alammäära suurusest ja kuna kokkulepe sõlmiti
  5. aastal ning kokkuleppe osapooltel puudub võimalus määrata, millal kohus kujundab seisukoha kokkuleppe kohta kohtulahendis, siis on põhjendatud jätta töötasu alammäära suurenemise põhjusel osa sundrahast summas 237,50 eurot välja mõistmata. 4 1-23-7494 Hinnates asitõenditega seonduvat, siis otsustus asitõenditega toimimise viisi kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on neis osistes ka kokkulepe saavutatud. Asitõendite suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt on konfiskeerimisele kuuluv vara kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selle osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.