Obsah (6)

§ 424§ 65§ 74§ 75§ 68§ 50

1-19-265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-265 (19230200034) Kohtunik Kül

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2019 Süüdistatav P.S – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 02.12.2014.a kohtuotsusega karistati

§ 424järgi vangistusega 3 kuud 28 päeva tingimisi 3-aastase katseajaga.

Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 5 kuuks; 2) Harju Maakohtu 22.01.2016.a kohtuotsusega karistati

§ 424

järgi vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 alusel lõplik karistus 8 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga 265 tundi. Karistus täidetud; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 13.01.2019 kell 11.40) Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.S

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. 2.

§ 74

ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ja 11 (ülsteist) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.S 2 (kahe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve täidab

§ 75

lg 1 alusel nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KrMS § 130 lg 41 alusel mõistetud 1(ühe)-kuulise vangistuse täitmise tagamiseks valida tõkendiks vahi all pidamine ja P.S vahi alla võtta kohtusaalist .

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning 1-kuulise vangistuse alguseks lugeda 13. jaanuar 2019. 3. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta P.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.S loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. Välja mõista P.S-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu d riigieelarve tuludesse summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, sh ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 405 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus P.S süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 22.01.2016.a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 13.01.2019.a kella 11.40 ajal Tallinnas, xx teel xx tee ja xx tee vahelisel alal suunaga xx tee poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,86 mg/l). Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega P.S pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on Kr

MS §-d 175, 179, 180, 238, 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3