Obsah (5)
§ 422§ 74§ 68§ 78§ 751-18-9468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-9468 (kohtueelses
§ 422
lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav G.M , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, haridus: põhiharidus, ei tööta, ei õpi, elukoht: xxx; viibib vahi all Jõhvi arestimajas, 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust, alates 13.11.2018 kohaldatud tõkendit vahistamine; Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada G.M (i.k. XXX)
§ 422
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada G.M ’ele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.
§ 74
lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus G.M ’e suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata G.M’e karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 13.11.
- a, mil G.M peeti kahtlustatavana kinni.
- Ülejäänud osa karistusest, s.t 9 (üheksa) kuud vangistust, mitte pöörata
§ 74
lg-te 1-3 alusel reaalselt täitmisele, kui G.M ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ -s 75 1-18-9468 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamises, s.t alates 07.01.2019. a. 5. Võttes aluseks
§ 75
lg 1 on G.M kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt
- G.M’e suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb asjaolu saabub varem.
- Rahuldada kannatanu V P tsiviilhagi täielikult ja mõista G.M’elt V P kasuks välja mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda V P arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-is.
- KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista G.M ’elt välja riigituludesse menetluskuludena: isiku ekspertiis nr xxx teostamise kulu summas 84 eurot; määratud kaitsja tasu kokku summas 360 eurot; sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot, s.t kokku 1254 eurot.
- Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb G.M ’el tasuda menetluskulud kokku summas 1254 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700000583 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-9468“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 2
(4)1-18-9468 Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 23.01.
- a kell 16:
- Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 23.01.
- a kell 16:
- Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS G.M, 29.05.
- a kella 19.32 paiku Harjumaal Kallavere-Ülgase maantee 3-ndal kilomeetril, juhtides mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kaotas juhitavuse mootorsõiduki üle ja sõitis teelt välja vastu kivi. Sõidukis viibis kaasreisijana V P , kes sai liiklusõnnetuse käigus raske tervisekahjustuse: haava paremal pool pea piirkonnas; vasaku kopsu rebendid; mõlema kopsu põrutuskolded; põrna rebendi koos verevalumiga põrna ümber; lülisamba III nimmelüli lülikeha purustusmurru (ebastabiilne murd) koos luukildude nihkumisega lülisambakanalisse; I nimmelüli lülikeha sissrõhutusmurru; II ja IV nimmelüli parempoolse ristijätke murru; IV ristluulüli murru; vasakul häbemeluu keha ja paremal häbemeluu alumise haru murru; vasaku puusanapa murru; nahamarrastused seljal; haava paremal küünarnukil; parema labajala luude murrud (kontsluu liigesesisene murd, kandluu murd, lodiluu killuline liigesesisene nihkumisega murd, parema kuupluu killuline nihkumisega murd, keskmise ja vahepealse talbluu murd, II-V pöialuu murrud; turse ja nahaalune verevalum paremal labajalal). Tekitatud vigastused olid eluohtlikud ning nende paranemine kestis kauem kui 4 kuud. G.M pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõitma sõiduraja piirides; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõudsid; pidi mootorsõiduki juhtimiseks omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. G.M jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna G.M rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, 3
(4)1-18-9468 vara või keskkonda; § 45 lg 1 - Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; § 50 lg 3 p 1 ja 2 - Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega G.M pani toime
§ 422
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)