KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16965 Kohtuasi X hagi Y vastu

) §-dele 85 ja

1. Maakohtu määrus
2. Maakohus keeldus 08.12.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ning jättis menetluskulud hageja kanda.

1. Maakohus selgitas, et kui menetlusosaline on Vene Föderatsiooni kodanik, tuleb rahvusvaheline kohtualluvus sellises vaidluses määrata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) kohtualluvuse sätete alusel. Maakohus lähtus kohtualluvuse kindlakstegemisel Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-st 1, mille esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigi territooriumil, ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule ja hagejal on võimalik ühisvara jagamise hagi kostja vastu esitada Serbia kohtusse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
3. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme ja viitas valesti Eesti-Vene õigusabilepingule. Hagejal on õigus pöörduda Eesti kohtusse tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 lg-st
4. Lisaks tugineb hageja art 38 lg-tele 1 ja 3 ning leiab, et kuna pooltel puudub kokkulepe, siis kohaldub Eesti õigus. Hageja viitab ka

§-dele 85 ja 86 ja leiab, et hagi tuleb esitada Eesti kohtusse jagamisele kuuluva vara asukoha järgi. Täiendavalt tuleb hageja hinnangul lähtuda

§ 102lg-st 2.

Hageja leiab, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb hagi lahendada Eesti kohtus. 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvaid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimise sätteid saab kohaldada üksnes juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ei reguleeri mõni Eesti Vabariigi suhtes siduv välisleping (

§ 70lg-d 1 ja 2).

Rahvusvahelised lepingud (sh õigusabileping) on riigisiseste seaduste suhtes prioriteetsed, sh 2 2-23-16965 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123). Kuivõrd praegusel juhul reguleerib rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist Eesti suhtes siduv õigusabileping, leidis maakohus õigesti, et kohtualluvust pidi käesolevas vaidluses kontrollima Eesti-Vene õigusabilepingu, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel, nagu hageja määruskaebuses ekslikult leiab. Kuivõrd pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, on Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused täidetud (õigusabilepingu art 1).

1. Kuna õigusabileping ei sisalda erisätteid ühisvara jagamise kohtualluvuse kohta, on maakohus õigesti kohtualluvust kontrollinud õigusabilepingu üldise kohtualluvuse sätte, s.o art 21 lg 1 alusel. Sellest sättest tulenevalt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju juhul, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et kostja elukoht on Serbias. Hageja on sellele ise hagiavalduses tuginenud ega ole sellele ka määruskaebuses vastu vaielnud. Õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Hageja on määruskaebuses märkinud, et pooltel kokkulepe puudub. Seega lähtus maakohus õigesti õigusabilepingu art 21 lg-st
3. Kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud Eesti-Vene õigusabilepingu art 38, mis reguleerib kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse määramist. Ekslik on hageja arusaam, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb hagi lahendada Eesti kohtus.
4. Asjaolu, et poolte ühisvaraks olevad äriühingu osad on registreeritud Eesti äriregistris, ei oma praegusel juhul kohtualluvuse kontrollimisel tähendust. Määruskaebuses viidatud

sätted ei kohaldu, kuna

§ 70

lg 4 järgi on välislepingutes rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatu ülimuslik

-i suhtes.

§-d 85, 86 ja § 102 kuuluvad kohaldamisele üksnes juhul, kui kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele mõni välisleping või Euroopa Liidu määrus (

I komm

§ 371lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3