Obsah (5)

§ 121§ 65§ 68§ 75§ 76

1-21-404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2023. a, Tallinn Kohtuasja nr 1-21-404 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Aljona Kunda Tõlk Zemfira Lampmann K

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati teda

§ 65

lg 2,

§ 68lg 1 alusel 3 aasta ja 9kuulise vangistusega.

Harju Maakohtu 10.10.

1. a kohtumäärusega vabastati Aleksander Vassiljev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.07.
2. a, millest esimeseks 8 - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6,

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 järgmised kohustusi - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 8 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 26.10.2022. a. Harju Maakohtu 16.11.2022. a kohtumäärusega pöörati

§ 76lg 7 alusel täitmisele Aleksander Vassiljevile Harju Maakohtu 03.03.2021.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 1 aasta 8 kuud ja 6 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 19.01.

1. a Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Karistuse kandmise algus oli 31.10.
2. a ja lõpp on 06.07.
3. a. Aleksander Vassiljevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ asendati individuaalselt sotsiaalprogrammiga „Viha juhtimine“, läbis psühholoogi ja psühhiaatri nõustamise. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
4. Aleksander Vassiljev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuid tal kindel elukoht Eestis puudub. Soovib minna elama rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Samaaria Misjoni Pärnus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Aleksander Vassiljevi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse leiab, et Aleksander Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vanglast vabastamine enam põhjendatud ja ei ole võimalik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja 2 neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksander Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav omab karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalses vangistuses viibib ta
5. korda. Aleksander Vassiljevi poolt toime pandud kuriteod on eriliigilised. Käesolevalt on isik karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mille on toime pannud enda venna suhtes. Varasem kuritegu oli toime pandud kasutades rusikaid, kuid viimase kuriteo toimepanemisel kasutas terariista, milleks oli nuga. Tegutses impulsiivselt ning alkoholijoobes, suutmata konfliktiolukorras probleeme lahendada õiguskuulekalt. Isik on korduvalt toime pannud vägivalla komponendiga tegusid (sh viimane kuritegu), õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega ja talle on omane probleemide lahendamine füüsilisel teel. Kuritegusid sooritab peamiselt impulsiivselt ning puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, arvestamata sealjuures oma tegude tagajärgedega. Samuti on sooritanud kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil (rööv, kelmused). Vanglas Aleksander Vassiljevi läbis sotsiaalprogrammid, läbis nõustamise ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
6. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale tekitab suuri probleeme alkoholi tarvitamine. A. Vassiljevil on vangla meditsiiniosakonna andmetel 28.07.
7. diagnoositud alkoholitarvitamise häire. Enda sõnul varasemalt tarvitas alkoholi ainult nädalavahetustel või siis tähtpäevadel. Vangla meditsiiniosakonna andmetest nähtuvad tema suhtes hulgalised kiirabikutsed alates
8. a, kaasuvana alkoholijoove ning lisaks üks hospitaliseerimine krampidega võõrutusseisundi tõttu. Ta on tunnistanud oma probleemi ning mõistab liigtarvitamise negatiivset mõju ning kahjulikkust, varasemalt püüdis oma probleemi näidata väiksemana, sh nägi probleemi suuresti ka teistes, mitte endas. Vangistuse ajal isiku väitel on tema mõttemaailm muutunud ning soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi täielikult loobuda. A. Vassiljev on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes, mistõttu kuritegudel on otsene seos alkoholi kuritarvitamisega. Tingimisi ennetähtaegselt vabanedes soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse Pärnu Samaaria, ta soovib lõpetada alkoholi tarvitamise. Narkootikume on Aleksander Vassiljev proovinud, kuid ei tarvita. Kohtul on raske leida positiivseid asjaolusid, mis toetaksid nüüd vabaduses Aleksander Vassiljevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tal puuduvad vabanemisjärgselt kindel elu- ja töökoht ning positiivselt toetavaks isikuks on sõbranna. Teiste lähedastega ei suhtle, kuna on toime pannud kuritegusid oma venna ja endise abikaasa suhtes. Aleksander Vassiljev esitas taotluse asuda elama vanglast vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Samaaria Misjon Pärnus, mis on valmis võtma A. Vassiljevi 6-12-kuulisesse rehabilitatsiooniprogrammi. Samas MTÜ Samaaria Eesti Misjon teatas, et ei saa garanteerida, et isik tõepoolest tuleb ja läbib programmi edukalt. Kuna tegemist on rehabilitatsiooni eesmärki kandva asutusega, siis on eelduseks inimese suutlikkus osaleda programmitundides. Kui Aleksander Vassiljev ei allu asutuse korrale ja rikub reegleid, siis kaotab ta ka sealse elukoha ja tal ei ole võimalik rehabilitatsiooniga jätkata. A. Vassiljevil puudub kindel elukoht ning kriminaalhoolduse läbiviimine ilma kindla elukohata ei ole võimalik. Aleksander Vassiljev on senini viljelenud riskeerivat ja hoolimatut elustiili ning pannud korduvalt toime vägivaldseid kuritegusid. Aleksander Vassiljev on varasemalt korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, viimati selles samas kriminaalasjas nr 1-21-404, mil kohus 10.10.
9. a kohtumäärusega vabastas ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 02.07.
10. a, allutas ta käitumiskontrollile ja määras talle 8-kuulise elektroonilise valve. Kriminaalhooldusametnik esitas aga juba 2 päeva peale A. Vassiljevi vanglast vabastamist kohtule erakorralise ettekande, kuna A. Vassiljev ei allunud elektroonilisele valvele talle määratud elukohas, kuna korteri 3 omanik loobus oma nõusolekust elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti A. Vassiljevil tuvastati juba järgmisel päeval peale vanglast vabanemist esmaregistreerimisel alkoholijoove, kuigi alkoholi tarvitamine oli talle käitumiskontrolli ajaks keelatud. Seega ei ole põhjendatud võimaldada Aleksander Vassiljevil jällegi kriminaalhooldusele alluda, kuna eelmisel korral see täielikult ebaõnnestus. Aleksander Vassiljevil puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht, sest rehabilitatsioonikeskuses viibimist ei ole võimalik võrdsustada kindla elukohaga seaduse mõistes. Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.05.
11. a kohtumääruses nr 1-17-7526 seisukoha, et kui maakohus tuvastab, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, ei ole täitmiskohtunikul üldse põhjust muid asjaolusid hinnata. Täiendavalt on lahendis märgitud, et: „Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamine juhul, kui tal puudub kindel elukoht, on välistatud. Vastavalt

§ 76

lg-le 5 allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli esimene nõue on see, et isik peab elama kohtu määratud elukohas (

§ 75lg 1 p 1).

Elukohaga on seotud ka mitmeid teisi kontrollnõuded. Nt peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75

lg 1 p 3), saama kriminaalhooldajalt loa elukoha vahetamiseks ja lahkumiseks kauemaks kui 15-päevaks (

§ 75lg 1 p 6).

Seega on isiku käitumiskontrollile allutamiseks ja sellest tulenevalt ka tema ennetähtaegseks vabastamiseks kindla elukoha olemasolu vältimatult vajalik ja kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul ei ole võimalik määrata kohta, kus isik peab elama.“ Vangla ja prokurör küll toetavad Aleksander Vassiljevi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Lähtudes eelnevast Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast ning asjaolust, et Aleksander Vassiljevil puudub vabanemisjärgne kindel elukoht, leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on võimatu ning jätab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4