← Eesti

1-23-2765/51

Obsah (10)§ 184§ 199§ 68§ 74§ 832§ 65§ 16§ 692§ 73§ 76

1-23-2765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12. detsember 2023, Tallinn koht Kriminaalasja number 1-23-2765 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.

juuni 2023 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad süüdistatav Vladislav Sofjakov ja kaitsja Merike Allikmäe Prokurör Liis Vainola Süüdistatav Vladislav Sofjakov, isikukood: 38708250366; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: vene; XX; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 10.03.2022. a otsusega nr 1-22-977

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, millest arvati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus 2 päeva, kandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga kohaldamata, katseaja kestus 10.03.2022 – 10.05.2023; tõkend: vahistamine Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. juuni 2023 otsus muutmata ning süüdistatava Vladislav Sofjakovi ja tema kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonkaebused rahuldamata.
  3. Määrata vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt Vladislav Sofjakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 108 eurot. Mõista see riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kasuks välja Vladislav Sofjakovilt. 1/7 1-22-5295 Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 13.06.
  5. a otsusega tunnistati V. Sofjakov süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 5 aastat ja 6 kuud.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 10.03.2022.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 kuud, 28 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvati liitkaristuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning V.

Sofjakovi karistuse kandmise algust arvestatakse alates kahtlustatavana kinnipidamisest 15.02.2023. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 832lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti V.

Sofjakovilt kinnipidamisel leitud sularaha 310 eurot. V. Sofjakovilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse kokku 3377,30 eurot, mille tasumine määrati ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuses võeti seisukoht asitõendite osas – läbiotsimisel leitud narkootiline aine konfiskeeriti ja jäeti ekspertiisiasutuse valdusesse ning narkootilise aine käitlemisvahendid konfiskeeriti ja määrati hävitamisele.

  1. Maakohtu hinnangul leidis süüdistatava tegu täielikult tõendamist. Kokkuvõtlikult mõistis maakohus V. Sofjakovi süüdi selles, et ta varem narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuna (Harju Maakohtu 28.03.
  2. a otsusega nr 1-18-1839 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi) omandas Tallinnas tuvastamata isikult ebaseaduslikult teadmata kuupäevast kuni 15.02.2023 suures koguses narkootilisi aineid metonitaseeni ja protonitaseeni sisaldavat pulbrit ja hoidis seda enda elukohas. Narkootilised ained leiti ja võeti ära läbiotsimisel süüdistatava elukohast XXX. Ekspertiisi kohaselt metonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks umbes 0,0005 - 0,002 grammist, protonitaseeni puhul aga umbes 0,00025 - 0,001 grammist ainest. V. Sofjakov käitles narkootilisi aineid ebaseaduslikult suures koguses, mis tekitaks narkojoobe 605-2420 inimesele. Maakohtu hinnangul pani V. Sofjakov süüteo toime kavatsetusega. Süüdistatav oli narkootilise aine tarvitajana ja isikuna, keda on varem kriminaalkorras karistatud narkootilise aine käitlemise eest teadlik, et selline tegevus on keelatud. 3. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus

§-s 56-s sätestatust ning arvestas kergendava asjaoluna süü omaksvõttu, siirast kahetsust, asjaolu, et süüdistatav soovib sõltuvusest vabaneda ja on teadvustanud endale narkootikumidega seotud probleeme ning mõistis karistuse alla sanktsiooni keskmäära. Katseajal kuriteo toimepanemine tingis

§ 65

lg-st 2 tulenevalt eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse liitmise arutatavas asjas mõistetud karistusele. 4. Maakohus konfiskeeris V. Sofjakovilt leitud sularaha 310 eurot

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel, sest süüdistatava legaalsed sissetulekud ei olnud piisavad äraelamiseks ja tõendamist ei leidnud sularaha legaalne päritolu. Maakohus tegi otsustused ka menetluskulude ja asitõendi osas. APELLATSIOONID Süüdistatava apellatsioon

  1. Süüdistatava väitel ei teadnud ta narkootiliste ainete ostmisel, mida see tegelikult sisaldas. Narkootilise aine tarvitajal Eestis ei ole aine sisaldust võimalik kontrollida. Narkootikumide 2/7 1-22-5295 manustamine võib lõppeda invaliidistumise või surmaga. Süüdistatava väitel puuduvad tõendid, et ta on narkootikume suures koguses käidelnud ja neid eriti suures koguses turustanud.
  2. Läbiotsimine toimus seadusevastaselt, sest korterisse siseneti ilma loata. Süüdistavale tundub, et läbiotsimine ei toimunud Eesti seaduste kohaselt, sest korterisse siseneti ilma orderita ja kohaldati jõudu. Arvab, et keegi pettis operatiivtöötajaid, kuna nad ei saanud oodatud tulemust.
  3. Mõistetud pikaajaline vangistus tarvitamise eest on absurdne, ei mõista, miks antakse nii pikk karistus, kui puuduvad tõendid. V. Sofjakov tunnistab juba aastaid, et ta on narkomaan ja vajab sunniviisilist rehabilitatsiooni. Ta on viibinud ravil, tarvitab rohtusid ja omab tugiisikut, kuid see kõik ei ole teda senini täielikult aidanud. Taotleb karistuse kergendamist ja objektiivsust karistuse mõistmisel. Süüdistataval on eakad vanemad, kellel tervis kehv ja kes vajavad hoolt. Vangla ei ole temasuguste jaoks, on ju erinevaid võimalusi saada näiteks karistust tingimisi või vanglast välja võruga või poole tähtaja pealt.
  4. Läbiotsimisel leitud 310 eurot andis süüdistatava väitel talle õde. Sellest osa kaotas V. Sofjakov kasiinos. Tegemist ei ole eriti suure rahasummaga. Narkootikumide eriti suures koguses käitlemisega peaks kaasnema suur rahaline tulu, mida aga tema saanud ei ole. Süüdistataval puudub märkimisväärne vara ja on suured võlad (üle 10 000 euro). Kaitsja apellatsioon
  5. Maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Karistus peab vastama kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Süüdistatavat on küll korduvalt kohtulikult karistatud, kuid tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. V. Sofjakovi isikulisi parameetreid on hinnatud valesti.
  6. V. Sofjakovile on võimalik mõista lühem vangistus, vaatamata sellele, et ta on varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Maakohtu mõistetud karistus on liiga pikk. Ka lühem karistus täidaks karistuse eesmärgi, sest süüdistatav ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik. V. Sofjakov on oma süüd täielikult tunnistanud ja kahetsenud puhtsüdamlikult. Kuigi süüdistatav on üritanud sõltuvusest vabaneda, ei ole seni sellest midagi välja tulnud. Ta soovib jätkuvalt sõltuvusest vabaneda ja minna võõrutusravile, mida ei ole talle võimaldatud. Talle oleks vajalik suletud keskkond ja psühhiaatri abi. Anonüümsete narkomaanide programmi külastamine ei olnud talle sobiv.
  7. Kogutud tõenditest ei nähtu, et V. Sofjakov oleks nitaseenide ainerühma kuuluvat narkootilist ainet (metonitaseen ja protonitaseen) teadlikult omandanud, sest ta ei tea, kas ta on varasemalt sarnast narkoainet tarvitanud. V. Sofjakov on töötanud kullerina ja enamuse teenitud rahast andis ta oma emale. Süüdistatav soovib tööle asuda ja võlgnevused kustutada. Ta on ka juba asunud võlgnevusi hüvitama. Tal on osaline töövõime. Süüdistatavalt ei leitud suurt rahasummat ega hinnalisi esemeid, kogu töö eest saadud raha andis emale. V. Sofjakov ei saa olla isikuna, kes saab riigilt toetust ja kellel on soov vabaneda sõltuvusest, narkootilise aine käitleja. 08.05.2023 seisuga on MTÜ Uus Põlvkond valmis teda vastu võtma majutusteenusele koos nõustamisteenusega. Ta osales opioidisõltuvusravi programmis kuni kinnipidamiseni. Kaitsealuse vanematel on tõsised terviseprobleemid, tema isa on ravil onkoloogia kliinikus. Eelmine karistus mõisteti varguse eest ja tema süü polnud suur. Arvestades eelnevat ja karistust kergendavat asjaolu ning raskendava asjaolu puudumist, tuleks V. Sofjakovile mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast veel väiksema karistuse ehk 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 kuud ja 28 päeva ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida arvestada alates tema kinnipidamisest. PROKURÖRI VASTUS APELLATSIOONILE 3/7 1-22-5295 12. Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Otsuses on järelduste kujunemine selge ja loogiline, et V. Sofjakovi tegu on täielikult tõendatud. Karistuse mõistmisel on kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud, sh hinnatud nii süü suurust, kahetsust kergendava asjaoluna kui ka V. Sofjakovi isikut ja mõistetud karistus alla

§ 184lg 2 p 2 sanktsiooni keskmäära.

Süüdistatava valdusest leiti narkootilist ainet koguses, mis ületab ligi 150 kordselt suure koguse piirmäära. V. Sovjakov on varem sooritanud narkokuritegusid ja tema teos esineb kvalifikatsiooni raskendav koosseisuelement. Käesoleva teo pani ta toime katseajal. V. Sofjakovi süüd saab pidada keskmisest suuremaks ja tema karistuse kergendamine ei ole põhjendatud. Maakohus mõistis põhjendatult karistuse sanktsiooni keskmääras.

  1. Süüdistatava väited, et puuduvad tõendid tema poolt suures koguses narkootilise aine käitlemise kohta, on alusetud. Käitlemine ei ole vaid narkootilise aine turustamine, vaid ka selle omamine, valdamine ja hoidmine. Kohus tuvastas, et V. Sofjakov on tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega pikaajaliselt ja oli teadlik, et narkootilise aine käitlemine on keelatud, kuid sellegipoolest omandas ja hoidis narkootilist ainet suures koguses. Kõiki apellatsioonides kajastatud etteheiteid on maakohus juba analüüsinud ning järeldusi piisavas ulatuses põhistanud ja seega tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Apellantide etteheited maakohtule kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Maakohus on V. Sofjakovi mõistnud õigesti süüdi narkootiliste ainete käitlemises, konfiskeerinud seaduspäraselt süüdistatava valdusest ära võetud sularaha ning mõistnud V. Sofjakovile kuritegude eest karistuse kooskõlas

§-s 56 sätestatuga, võttes arvesse kohtupraktikat. Maakohtu põhjendused ja mõttekäik otsuses on jälgitavad ning põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Kordamata maakohtu asjakohaseid seisukohti lisab kolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes alljärgnevad põhistused.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava etteheidetega läbiotsimistoimingule. Kohtukolleegium tutvus süüdistatava elukohas XXX toimetatud läbiotsimise määruse ja protokolliga (KoTo, tl-d 4144 ja 45-53) ning tuvastas, et kõnealune toiming viidi läbi seaduspäraselt. Protokollist nähtuvalt toimetati 15.02.2023 V. Sofjakovi elukohas läbiotsimine Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri poolt eelnevalt väljastatud läbiotsimise määruse alusel. Läbiotsimisprotokolli p-s 6 on kirjeldatud narkootilise aine leidmine V. Sofjakovi elukohas, tema kasutuses olevast magamistoast ja dokumenteeritud on narkootilise aine vabatahtlik üleandmine. Samuti ilmneb protokollist, et V. Sofjakovil ei olnud läbiotsimistoimingu kohta mingeid märkusi ega pretensioone. Maakohtu 31.05.2023 istungi protokollist selguvalt kinnitas süüdistatav, et tegi läbiotsimisel politseinikega koostööd, avaldades narkootilise aine asukoha (KoTo, tl 19 pöördel). Kaitsja ja süüdistatav ei esitanud kohtulikul uurimisel ega kohtuvaidlustes vastuväiteid läbiotsimise õiguspärasuse kohta (KoTo, tl 17 ja tl 27 pöördel – 28 pöördel). Seega ei pea paika süüdistatava väide, et tema elukohas toimetati läbiotsimist õigusvastaselt.
  2. Väljaspool apellatsiooni juhib kohtukolleegium tähelepanu asjaolule, et kriminaalasja nr 1-232765 kohtutoimikusse on V. Sofjakovi elukoha läbiotsimist lubava prokuröri määruse juurde kohtule ekslikult esitatud ja kohtutoimikusse lisatud vale digitaalallkirja kinnitusleht, mis kuulub tegelikult V. Sofjakovi sõiduki läbiotsimist lubava 15.02.2023 prokuröri määruse juurde (KoTo, tl 43). Kriminaalkolleegium kontrollis Kohtute infosüsteemis (KIS) V. Sofjakovi elukoha läbiotsimisega seotud eeluurimiskohtu toimingu nr 1-23-1098 andmeid, ning tuvastas, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör on koostanud ja digiallkirjastanud korrektselt ka V. Sofjakovi 4/7 1-22-5295 elukoha läbiotsimist lubava määruse 15.02.2023 kell 14.
  3. KIS-i andmetest ja digitaalallkirja kinnituslehest nähtuvalt tunnistas eeluurimiskohtunik kõnealuse toimingu 16.02.2023 kell 14.11 ka lubatavaks. Seega ei muuda kohtutoimikusse ekslikult lisatud vale digitaalallkirja kinnitusleht hinnangut läbiotsimise seaduslikkusele.
  4. Süüdistatava väide, et maakohtus uuritud tõendid ei kinnita temale

§ 184lg 2 p 2 järgi süüks arvatud tegu, ei vasta tõele.

Maakohus on otsuses uuritud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja asunud neid kogumis hinnates nõustumisväärsele seisukohale, et V. Sofjakovi tegu leidis täielikult tõendamist. Maakohtu argumendid V. Sofjakovile süüdistusaktis kirjeldatud narkootiliste ainete käitlemise omistamisel on õiguslikult veatud. Paika ei pea süüdistatava väide, et talle heidetakse ette narkootilise aine eriti suures koguses turustamist, kuigi tema üksnes tarvitas narkootikume. V. Sofjakovile on süüks arvatud, et ta omandas ja hoidis ebaseaduslikult oma elukohas kuni läbiotsimiseni 15.02.2023 suures koguses narkootilist ainet. Seega käitles süüdistatav narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainet seaduse (NPALS) § 2 p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses narkootilist ainet suures koguses ehk omas, valdas ja hoidis seda oma elukohas.

  1. Kriminaalkolleegium ei pea eluliselt usutavaks V. Sofjakovi väidet, et ta polevat olnud kursis, millist narkootilist ainet endale soetas. Maakohus tuvastas, et süüdistataval on eelnev pikaaegne kogemus erinevate narkootiliste ainete käitlemisel, sh tarvitamisel. Süüdistatava 31.05.2023 istungil ristküsitlusel antud ütlustest ilmneb, et ta tarvitas narkootilisi aineid alates
  2. eluaastast järjepidevalt ja nn raskemaid narkootikume hakkas tarvitama 27-aastaselt (KoTo, tl 20 pöördel). Maakohtus uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatav soetas läbiotsimisel tema magamistoast leitud suures koguses narkootilise aine protonitaseeni ning metonitaseeni kindla eesmärgi ja teadmisega, et tegemist on joovet tekitava narkootilise ainega. Kolleegium rõhutab, et süüdistatava ristküsitlusel antud ütlustest nähtuvalt ta kahtlustas, et on soetanud narkootilise aine ja oleks hakanud seda kindlasti ise tarvitama (KoTo, tl 20). V. Sofjakov on varem süüdi mõistetud suures koguses fentanüüli käitlemises. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 22E-LÕX0177 kohaselt (KoTo, tl 59-60) on metonitaseen fentanüüliga umbes samasuguse tugevusega ning protonitaseen kaks korda tugevama toimega. Seega, isegi kui V. Sofjakov ei pruukinud teada tema elukoha läbiotsimisel leitud ainete täpset keemilist sisaldust, oli ta uuritud tõenditest nähtuvalt teadlik, et käitleb keelatud narkootilist ainet. Kolleegium viitab siinkohal süüdistatava enese poolt ristküsitlusel kinnitatule, et ta soovis Telegramist tellida opiaati ja eelmisel korral oli fentanüül (KoTo, tl 22 pöördel). Kokkuvõtlikult on kohtukolleegium nõustuvalt maakohtuga seisukohal, et süüdistatav teadis, millise mõjuga ainet ta omandas ning kuna ta käitles narkootilist ainet koguses, millest oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist narkootilise aine suure kogusega NPALS § 31 lg 3 järgi. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et V. Sofjakov on pani narkootilise aine käitlemise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 tähenduses.

19. Erinevalt apellantidest on kolleegium seisukohal, et maakohus ei ole V. Sofjakovile karistuse mõistmisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Maakohus on põhjendanud karistuse mõistmist kooskõlas seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Esimese astme kohtu otsuses kajastatud kaalutlus on põhjalik ning kohus ei ole teinud karistusemõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvigu, sh pole jätnud kaalutlusõigust teostamata ega lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest. Maakohus on süüdistatavale

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistust mõistes arvestanud

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega, hinnates kõiki süüteo asjaolusid arvestades V. Sofjakovi süü põhjendatult keskmisest suuremaks, arvestades muu hulgas leitud narkootilise aine kogust, mis ületas enam kui sajakordselt suure koguse piirmäära. Samuti arvestas kohus, et süüdistatavat on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest ning et käesoleva teo pani ta toime katseajal. Samas tuvastas maakohus V. Sofjakovi süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse ja raskendavate asjaolude puudumise ning pidas võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni 5/7 1-22-5295 keskmäära ehk 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Apellatsioonides viidatud süüdistatava vanemate tervisega seonduvad asjaolud ei tingi samuti mõistetud karistuse vähendamist. Vanemate hooldusvajadus ei ole seni muutnud süüdistatava käitumist õiguskuulekamaks ega hoidnud ära narkootiliste ainete käitlemist. Seega ei pea kohtukolleegium tõenäoliseks, et nimetatud asjaolu mõjutaks edaspidi süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kokkuvõtvalt on kolleegium seisukohal, et apellatsioonides ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mida maakohus poleks juba arvesse võtnud ja mis tingiksid maakohtu mõistetud karistusmäära kergendamist. 20. Vastuseks apellatsioonides märgitule, et V. Sofjakov vajab sõltuvusest vabanemiseks abi ja on korduvalt avaldanud soovi vangistuse asemel pöörduda võõrutusravile ja rehabilitatsiooni, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval olnud vabaduses võimalus kasutada sõltuvusest vabanemiseks erinevaid võimalusi. V. Sofjakovile on osutatud mitmekülgset sõltuvusvastast abi, kuid ta on jätkanud narkootiliste ainete käitlemist ja tarvitamist sellest hoolimata, sh paraku ka ajal, kui osales opioidide sõltuvusprogrammis. Kolleegium nendib, et maakohtu istungil süüdistatav isegi ei mäletanud rehabilitatsioonikeskuse nime ega asukohta (vt KoTo, tl 21). Seega peab kolleegium ainetuks apellantide väiteid, et riik ei ole võimaldanud süüdistatavale piisavalt vajalikku abi sõltuvusest vabanemiseks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et V. Sofjakov on tegelikult kinnitanud ise nii kohtuistungil kui apellatsioonis, et on viibinud ravil, rehabilitatsioonil, osalenud anonüümsete narkomaanide kokkusaamistel, saanud nõustamist ja tarbinud ravimeid. Kolleegium tõdeb, et paraku viitab V. Sofjakovi puhul mitmeid aastaid kestnud tugev narkosõltuvus (sh järjest raskemate narkootikumide tarvitamine) ning seniste meetmete läbikukkumine sellele, et praegusel juhul hoiab uute kuritegude toimepanemise ära ainult reaalne vangistus. Vastuseks apellantide väidetele, et süüdistatav vajaks sõltuvusest vabanemiseks ravi, märgib kolleegium järgmist.

§ 692

lg 1 järgi on vangistuse asendamine raviga võimalik ainult siis, kui kohus mõistab isikule kuni 2 aasta pikkuse vangistuse ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, milliseid aluseid arutataval juhul ei esine. Samas on V. Sofjakovil võimalus ka vangistuses osaleda sõltuvusest vabanemiseks vastavates programmides ja saada asjakohast ravi. 21. Kohtukolleegium märgib vastuseks süüdistatava apellatsioonile, et arutataval juhul puuduvad alused tema tingimisi karistuse kandmisest vabastamiseks

§ 73või § 74 sätete alusel.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ammendavalt põhjendanud, miks süüdistatavale tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Kohtupraktika kohaselt ei peagi kohus eraldi põhjendama tingimisi vangistuse mittemõistmist. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKKo 3-1-1-116-12, p 11). Valitseva kohtupraktika kohaselt võib karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine

§ 73

või § 74 alusel üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Raskemate kuritegude puhul on see võimalik vaid tingimusel, et karistusest vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes. Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid aga ei esine. Vastuseks süüdistatava apellatsioonile selgitab kolleegium sedagi, et

§ 76

alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine saab tulla kõne alla alles jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise staadiumis. Veel märgib kolleegium, et maakohus on põhjendatult ja õigesti mõistnud V. Sofjakovile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, kuivõrd süüdistatav pani käesoleva kohtuasja esemeks oleva teo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. 22. Kohtukolleegium peab maakohtu põhjendusi V. Sofjakovilt

§ 832

lg 1 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel 310 euro konfiskeerimise kohta asjakohasteks ja veenvateks.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et uuritud tõenditest nähtuvalt ei olnud süüdistatava legaalne sissetulek piisav äraelamiseks ning süüdistatava poolt nii maakohtus kui ka apellatsioonis esitatud väited läbiotsimisel ära võetud raha päritolu kohta ei ole usutavad ning ei haaku omavahel ega ka 6/7 1-22-5295 ülejäänud uuritud tõenditega. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et arvestades V. Sofjakovile süüks pandud narkootilise aine käitlemist suures koguses, sissetulekute puudumist ja läbiotsimisel tema elukohast leitud soonkinnitustega väikeseid kilekotte, ei olnud narkootilise aine käitlemise tegu juhuslik. Seega on arutataval juhul tuvastatud vara konfiskeerimise eelduseks olevad asjaolud ja apellandi taotlus konfiskeerimisotsustuse tühistamiseks jääb eduta.

  1. Vandeadvokaadi abi M. Allikmäe esitatud taotluse kohaselt kulus V. Sofjakovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisel maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 15 minutit ja apellatsiooni koostamisele 60 minutit, mille eest kaitsja taotleb riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist 108 euro, sh käibemaks 18 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks, rahuldab kaitsja taotluse ning määrab riigi õigusabi osutamise raames esitatud tasu suuruseks Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid koos käibemaksuga 108 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega tuleb arutataval juhul riigi õigusabi kulu mõista välja V. Sofjakovilt.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 13.06.2023 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.