← Eesti

2-23-103167/9

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103167 Tsiviilasi OÜ CityB

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid teenuse kasutamise lepingu nr. xxx, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma teenuse kasutamise eest tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile

  1. Kostja kasutusse anti sõiduk Volkswagen TCross (riiklik nr. xxx), mida kostja kasutas perioodil 14.04.2022 10:48 - 14.04.2022 21:
  2. aprillil 2022 registreeriti Tallinnas Sõle tn juhtum sõidukiga Volkswagen T-Cross (riiklik nr. xxx). Juhtumi ajal oli kostja vastavalt
  3. jaanuaril 2021 sõlmitud Sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingule auto rendilevõtja. Citybee Eesti OÜ rendi - ja teenuste osutamise eeskirja (
  4. jaanuari 2021 sõnastus) punkti 8.7 kohaselt peab sõiduki kasutaja tasuma Citybee Eesti OÜ hinnakirjas sätestatud trahvi, kui kasutaja süü tõttu on sõiduk või selle lisaseadmed (nt süütevõti) kahjustatud, hävitatud või kaotatud või on ettevõttele Citybee Eesti OÜ tekitatud muid kahjusid. Citybee Eesti OÜ rendi- ja teenuste osutamise lepingu eeskirja punktis 8.
  5. sätestatud juhtudel on kasutaja kohustatud hüvitama kõik kahjud, mis on tekitatud ettevõttele Citybee Eesti OÜ kasutaja süül (sihilikult või suure ettevaatamatuse tõttu) sel määral nagu neid ei kata trahvid ja muud maksed, mida kasutaja maksab ettevõttele Citybee Eesti OÜ. Samuti tuginedes Citybee Eesti OÜ rendi- ja teenuste osutamise lepingu eeskirja punktis 4.
  6. sätestatud nõuetele, on Sõiduki või muu Vara kasutaja kohustatud olema täiesti kaine (0,00 promilli) ega ei tohi olla psühhoaktiivsete ainete mõju all. Selles punktis nimetatud nõude rikkumise eest peab Kasutaja maksma Ettevõttele trahvi 2000 eurot (kaks tuhat eurot). Politsei on võtnud hageja 2 esindajaga ühendust telefoni teel ja on andnud teada, et kostja peeti politsei poolt kinni Citybee sõiduki kasutamise ajal ja kostjal tuvastati joove. Kostjale oli esitatud 18.04.2022 pretensioonikiri koos arvega summas 2000 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.04.
  7. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt V R hageja Citybee Eesti OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2000,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 495,00 eurot, viivised alates 6.09.2023 kuni põhinõude summas 2000,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 385,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.12.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 385 € ja õigusabikulu summas 338 € (nimekiri esitatud) ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

§ 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud 3 ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele, ja menetluskulude nimekiri. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 töötunni ulatuses. Seega on põhjendatud õigusabikulusid 200 eurot (2*100). Ühtlasi tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 605 eurot (385+20+200).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (605 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.