← Eesti

1-21-5098/83

Obsah (10)§ 274§ 2742§ 183§ 126§ 145§ 110§ 306§ 2052§ 175§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2023 Jõhvi Kriminaalasja number 1-20-5098 (17940000002) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, R

§ 274, § 2742, § 383-387 kohus Määras: 1. Lõpetada kriminaalmenetlus S Ši, R Pa, R Gi, P S ja N Si süüdistuses Kar

S § 361 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

2. Jätta Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 11916,89 eurot läbi vaatamata

§ 274lg 4 kohaselt.

Tsiviilhagi summas 8910,90 eurot võib esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 183

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - Tunnistaja A U sõidukulu – 38.13 eurot, - R Gile määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 2381,16 eurot, - R Gile määratud kaitsja tasu kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 1194 eurot, - N Sile määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 2270,82 eurot, - N Sile määratud kaitsja tasu kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 1138,80 eurot, - FIE xxx (rg-kood xxx) poolt kahtlustatavatele N.Sile ja P.Sle osutatud tõlketeenuse tasu 102,40 eurot; - FIE xxx (rg-kood xxx) poolt R.Gile osutatud tõlketeenuse tasu 76,00 eurot. 4. Rahuldada süüdistatava S Š kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotlus menetluskulu valitud kaitsjale tasutud tasu hüvitamiseks ja hüvitada S Šile menetluskulu 10 126,80 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt S Š kasuks summas 10 126,80 eurot arveldusarvele XXX. 5. Rahuldada süüdistatava P S kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotlus menetluskulu valitud kaitsjale tasutud tasu hüvitamiseks ja hüvitada P Sle menetluskulu 6454,80 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt P S kasuks summas 6454,80 eurot J R arveldusarvele nr. xxx. 6. Rahuldada süüdistatava R Pa kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm taotlus menetluskulu valitud kaitsjale tasutud tasu hüvitamiseks ja hüvitada R Pale menetluskulu 9900 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt R Pa kasuks summas 9900 eurot arveldusarvele xxx. 2 7. Jõustunud kohtumäärus menetluskulude Rahandusministeeriumile täitmiseks. hüvitamise osas edastada 8. Vabastada aresti alt konfiskeerimise tagamiseks Viru Maakohtu 27.06.2018 määrusega arestitud xxx OÜ-le (xxx OÜ on xxx õigusjärglane) kuulunud varad: • BUSTER MAGNUM, reg.nr xxx, VIN-kood xxx, väljalaskeaasta 1996, • omavalmistatud vara, reg.nr xxx, väljalaskeaasta 1990, • järelhaagis xxx, reg.nr xxx, VIN-kood: xxx, väljalaskeaasta 2007, • ATV xxx, reg.nr xxx, VIN-kood: xxx, väljalaskeaasta 2008, ja tagastada need xxx OÜ-le. 9. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 19.08.2018 määrusega arestitud R Pale kuuluv sõiduk xxx reg nr xxx, tühistada käsutamise keelumärge ning tagastada see omanikule. 10. Asitõendid:

  1. a)xxx OÜ /xxx/ asukoha aadressil xxx /alates 05.12.2017 xxx/ 08.11.2017 läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed, mis on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9 /kd 2, tl 64-111, kd 5 tl 178-179/ tagastada xxx OÜ-le: • paberkaust „xxx, Raamatupidamise dokumendid 2017“. dokumendid alates jaanuar 2017 kuni aprill 2017; • paberkaust „XXX Xxx OÜ Raamatupidamise dokumendid“. Mai, juuni, juuli, august 2017; • kollast värvi kõvakaantega kaust, „XXX Xxx OÜ Raamatupidamise dokumendid“ Kaustas dokumendid alates september 2017 kuni 07.11.2017 – kõik pakendatud pakendisse nr 1 turvakleebisega nr A15 059637; • kiirköitja kaust „SPEAK ENGLISH“ kaantega. Kaust sisaldab Rannapüügipäevikute lehed, kala üleandmisdeklaratsiooni lehed ja kala esmakokkuostu kviitungite lehed aastatest 2013 kuni 2016 pakend nr 7 turvakleebisega nr A15 059643; • mootorsaani Yamaha xxx reg.nr. xxx registreerimistunnistus; • FIE V Š raamatupidamise dokumendid aastatest 2012 kuni 2017 kiirköitja kaustas tumepunast värvi kaantega pakendi nr 9 turvakleebisega nr A15 059645; • FIE S Š raamatupidamise dokumendid aastatest 2011 kuni 2016 kiirköitja kaustas punast värvi kaantega pakendi nr 10 turvakleebisega nr A15 059646; • 2 paberkausta „XXX Xxx OÜ Raamatupidamise dokumendid jaanuar – juuni 2016.a“ ja „XXX Xxx OÜ, Raamat.dokumendid, 01.01.2016 – 31.12.2016“ pakendi nr 13 turvakleebisega nr A15 059649; • dokumendid 11 lehel ja 3 kviitungit pakend nr 8 turvakleebisega nr A15 059644; • 2 arvet ja 1 leht andmetega pakend nr 14 turvakleebisega nr A15 059650.
  2. b)S Ši elukohas aadressil xxx 08.11.2017 läbiotsimisel leitud ja äravõetud kalapüügivahendite üleandmise vastuvõtmise akt 18.07.2017. a OÜ Xxx ja AS Xxx xxx esindajate vahel pakend nr 1 turvakleebisega nr G15-0436844 on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9 / kd 2 tl 16-18, kd 5 tl 178-179/ tagastada S Šile.
  3. c)S Ši kasutuses oleva sõiduauto xxx reg nr xxx läbiotsimisel 08.11.2017 leitud ja ära võetud esemed, mis on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9 / kd 2 tl 34-40, kd 5 tl 178-179/ tagastada S Šile: • kala püügipäevikud nr 001177 ja nr 001227 ning kalapüügiload nr TA170221 ja nr TA170222 pakend nr 4 turvakleebisega nr G15-0436853; • paadi süütevõti xxx ja paadimootorikujuline võtmehoidja xxx pakend nr 5 turvakleebisega nr G15-0436854; 3 • GPS seade Garmin GPSMAP 620 nr xxx pakend nr 3 turvakleebisega nr G150436852.
  4. d)XXX Xxx OÜ-le kuuluvate mootorpaatide 08.11.2017 läbiotsimisel leitud ja äravõetud GPS seade Garmin Striker 5cv pakendis nr 1 turvakleebisega nr G15-0436855 on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9, akti nr 5277J, 07.09.2018 /kd 2 tl 53-63, kd 5 tl 178-179/ tagastada Peipsi XXX OÜ-le: • GPS seadme toitejuhe, • statiiv • GPS-iga ühenduses olnud kajalood
  5. e)R Pa kinnipidamisel 08.11.2017 leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung SM-J320fn Galaxy S5 J3 2016 Duos LTE, IMEI: xxx, milles Tele2 kõnekaart SIM nr xxx ning ümbrise taskus rahvusvaheline väikelaevajuhi tunnistus nr xxx R Pa nimele - hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9 /kd 2 tl 132-135, kd 5 tl 178-179/tagastada R Pale.
  6. f)R Pa kasutuses oleva sõiduki xxx reg nr xxx läbiotsimisel 08.11.2017 leitud ja ära võetud esemed, mis on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas aadressil Narva linn, Tiigi 9 / kd 2 tl 140-157, kd 5 tl 178-179/ - tagastada R Pale: • musta värvi kaantega märkmik, pakend suleti turvakleebisega nr A15-060014 • tumedate kaantega märkmik, pakend suletud turvakleebisega nr A15-060015.
  7. g)Sündmuskoha vaatluse käigus Rannapungerja sadamas Jõekääru maaüksusel 16.06.2017 leitud ja äravõetud rannapüügipäevik nr 001178 koos kalapüügiloaga nr TA-170031 on hoiul PPA Ida majandustalituse hoidlas /kd 5 tl 180/ tagastada omanikule.
  8. h)Andmekandjad ( CD-R, DVD+R ja DVD plaadid), mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta krimimaaltoimiku juurde. Edastada käesolev kohtumäärus süüdistatavatele, kaitsjatele, kannatanule, kolmandale isikule xxx XXX OÜ ning Viru Ringkonnaprokuratuuri.

§ 2742lg 2 kohaselt edastada käesolev kohtumäärus kohtu esimehele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse varasem käik

  1. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 20.07.2021 süüdistusakt S Ši, R Pa, R Gi, P S ja N Si süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi üldmenetluse korras.
  2. Viru Maakohtu 15.09.2021 määrusega anti süüdistatavad S Š, R P, R Gi P S ja N S KarS § 361 lg 1 järgi kohtu alla. Kriminaalasi määrati arutamisele avalikel kohtuistungitel asukohaga Jõhvi, Kooli 2a algusega kell 10:00 järgnevalt: 31.10.2022, 01-03.11.2022, 07-10.11.2022, 1415.11.2022 ja 01-02.12.
  4. 30.09.2022 esitas S Ši ja P S kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotluse kohtuistungite edasilükkamiseks seoses tema töövõimetuslehel viibimisega ning eelseisva operatsiooniga. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning lükkas kõik määratud istungid edasi. Korraldav istung uute aegade kokkuleppimiseks oli määratud 03.02.
  5. Kriminaalasi määrati arutusele 29.08.2023, 30-31.08.2023, 13.09.2023, 18,09.2023, 12.10.2023, 30-31.10.2023, 1-2.11.2023, 23.11.2023 ja 24.11.
  6. 4
  7. Süüdistatavate S Ši, P S, R Pa, R Gi ja N Si kaitsjad esitasid vahemikus 01.
  8. – 03.02.2023 taotlused süüdistatavate suhtes menetluse lõpetamiseks

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

5. Viru Maakohus lõpetas 28.02.2023 määrusega kriminaalmenetluse S Ši, R Pa, R Gi, P S ja N Si süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

Sama määrusega jättis maakohus tsiviilhagi läbi vaatamata, lahendas menetluskuludega seonduva, vabastas vara aresti alt ning võttis seisukoha asitõendite osas.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 määrusega tühistati Viru Maakohtu 28.02.2023 määrus ja saadeti kriminaalasitagasi maakohtule menetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisusus. Ringkonnakohtu põhjendused menetluse jätkamiseks olid alljärgnevad: 1) riik ei ole teinud kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses põhjendamatuid viivitusi; 2) jälitustoimingute protokollide koostamine ja nende tõlkimine oli ajamahukas ja see on objektiivselt tinginud kohtueelse menetluse pikenemise; 3) tegemist on mahuka materjaliga (14 köidet), mille koondamine ja millega tutvumine kohtueelses menetluses mõjutab objektiivselt kohtueelse menetluse pikkust; 4) vaheajad kohtumenetluses on tingitud menetlusosaliste haigestumistest, kuid see ei ole ette heidetav menetlusosalistele nagu ei ole etteheidetav ega mõjuta mõistliku menetlusaja kulgemist prokuröride vahetumine; 5) kriminaalmenetlus on kestnud 5 aastat 8 kuud ja 17 päeva kuni 5 aastat ja 10 kuud, kuid see ei ole märkimisväärselt mõjunud süüdistatavate heaolule. Isikutel esinevad üksnes takistused igapäeva elu korraldamisel, mis seonduvad kohtuistungitel osalemisega; 6) avalik menetlushuvi esineb seoses keskkonnakahjuga, mis on tekitatud suuruses 28 000 eurot pluss 11 916.89 eurot, mis ületab mitmekordselt olulise kahju määra; 7) kriminaalasja arutamine on planeeritud kuni 24.11.2023 kaheteistkümnele istungipäevale, mis tähendab, et 24.11.2023 eemaldub kohus nõupidamistuppa otsust tegema. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka kriminaalasjaga, küll aga on tegemist mahuka kriminaalasjaga, siis ei võta otsuse koostamine tõenäoliselt üle paari kuu ja prognoositav lõpplahendi jõustumise aeg on 2024 sügisel või 2024 aasta lõpus. Selleks ajaks on menetlus süüdistatavate suhtes kestnud ca 7 ja pool aastat, mistõttu võib mõistlik menetlusaeg selleks ajaks läbi olla. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et kuigi kriminaalmenetlus on kestnud süüdistatavate suhtes pikalt ja see on kahtlemata mõjutanud nende igapäevast elu, ei kaalu see praegu veel üles avalikku menetlushuvi, mis on tingitud ennekõike riigile keskkonnakahju tekitamisest ja mis seeläbi mõjutab iga üksikisikut. Käesolevaks ajaks ei ole kriminaalasja menetlemise aeg veel mõistlikkuse piiri ületanud ning isegi kui möönda, et õigusrahu saabub asjas alles siis, kui mõistlik menetlusaeg on möödunud, ei ole praegu põhjendatud kriminaalmenetlust lõpetada.
  2. 29.08.2023, 30-31.08.2023 kohtuistungit ei toimunud seoses süüdistatava R Gi haigestumisega (arstitõend on esitatud); 13.09.2023 kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava N Si haigestumisega (tõend on esitatud). 18.09.2023 kohtuistungil avakõnes loobus prokurör süüdistusest KarS § 361 lg 1 järgi S Ši, R Pa suhtes 17.11.2017 episoodis. Tsiviilhageja palus hagi summas 3505,91 eurot jätta läbivaatamata ning jäi hagi summa 8910,90 eurot juurde. Samal päeval rahuldas kohus kaitsjate taotlused ja lahkus kontrollima jälitustegevust. Kohus teavitas, et avaldab oma seisukoha 12.10.2023 kohtuistungil. 5
  3. 12.10.2023 kohtuistung jäi ära seoses prokuröri haigestumisega. 30.11.2023 kohtuistungil teatas kohus, et kohtrollis jälitustoimiku materjale ning tuvastas, et jälitustoimik oli avatud 15.03.3017 PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raske kuritegude talituse poolt. Jälitustoimiku avamise aluseks on

§ 126-2 lg 1 p 4.

Enne jälitustoimiku avamist oli keskkonnainspektsiooni poolt kogutud informatsioon, mis andis aluse kahtlustada isikuid , sh R Pa, S Ši, R Gi ja N Si KarS § 361 lg 1, 255 lg 1 kuriteo toimepanemises. Enne kriminaalasja ja jälitustoimiku alustamist oli 11.07.2016 koostatud Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektori poolt ettekanne, mis andiski aluse jälitustoimiku alustamiseks. Ettekandes keskkonnaametniku poolt toodud andmed olid kogutud järelevalve käigus - OKAS kalateadete andmed, GPS andmebaasi vaatluse andmed, PPA piirivalvelt saadud informatsioon ja teised. Kogutud andmed puutusid perioodi aprill-juuli 2016. Samuti on tehtud viited kohtus olnud menetlustele ning ka 2014 ja 2015 järelevalve põhjal tekkinud kahtlustele. Ettekande kohaselt, analüüsides kogutud andmeid, on tekkinud keskkonnainspektoril kahtlused, et tegemist on pikaajalise ebaseadusliku kalapüügiga sh R Pa, S Ši ja R R Gi poolt. Keskkonnainspektsioon leidis, et tuleb pöörduda prokuratuurile kriminaalasja menetluse alustamiseks. Kohtu hinnangul oli jälitustoimik avatud pädeva jälitusasutuse poolt põhjusel, et tekkis vajadus koguda kriminaalmenetluses (kriminaalasi oli alustatud 12.01.2017) teavet kuriteo kohta. Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt ei ole R Pale, S Šile, R R Gi ja N Sile esitatud süüdistust KarS § 255 lg 1 järgi, kuid nendele heidetakse ette kuriteo toimepanemist KarS § 361 lg 1 järgi.

§ 126-2 lg 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet võib teha jälitustoimingu, kui on tegemist sh Kar

S § 361 lg-s 1 nimetatud kuriteoga. Seega leiab kohus, et kahtlustus KarS § 361 lg 1 järgi kuritegude toimepanemises annab aluse jälitustegevuse teostamiseks ning jälitustoimik oli alustatud seaduslikult. Vaatamata sellele, et kohus leiab, et jälitustoimik oli alustatud seaduslikult keskkonnainspektsiooni poolt kogutud informatsiooni alusel (toimikus oleva kalakaitseosakonna peainspektori poolt koostatud ettekande alusel), tekkis kohtul arusaamatus, miks 11.07.2016 koostatud ettekande alusel, kus on lahti kirjutatud saadud andmed võimaliku ebaseadusliku kalapüügi kohta ajavahemikul aprill- juuli 2016, jälitustoimik oli avatud vaid 15.03.2017, st 8 kuu pärast. Kontrollides jälitustoimiku materjale on kohus tuvastanud, et 10.10.2019 oli Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud kriminaalasjas 17940000002 jälitustoimingute lubade andmiseks tehtud kohtumääruste ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste osaliselt tutvustamata jätmise määrus. Kohtu hinnangul on prokuröri määrus seaduslik ja põhjendatud. Luba on piisavalt motiveeritud, on toodud argumendid, miks tuleb jälitustoimingutega kogutud andmed jätta osaliselt tutvustamata, lähtudes

§-s 126 -14 lg 1 p 2, 6 alusel. Prokuratuuri määruses on märgitud konkreetsed Load ja Taotlused ja nende osad, mis tuleb kaitsjatele tutvumiseks andes ära katta. Samuti kohus jälitustoimiku kontrollimise käigus on tuvastatud, et peale jälitustoimingute teostamist kogutud info on kantud CD-dele või säilitatud elektroonilises tööinfosüsteemis. Peale iga väljastatud j/t luba on koosatud vastavad teatised, samuti on lisatud CD plaadid. Käesoleval ajal puudub kohtul võimalus kontrollida kas kõikide jälitusmenetluses läbiviidud toimingute kohta on koostatud protokollid, sest ei ole veel kohtule esitatud kirjalikud tõendid, sh ka jälitustoimingute protokollid. 6 23.03.2017 Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri jälitustoimingu loa taotluse alusel andis Viru Maakohus 28.03.2017 kohtumäärusega loa R Pa telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, S Ši telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, R Gi telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017. Antud luba oli prokuröri 22.05.2017 taotluse alusel 23.05.2017 kohtumäärusega pikendatud ajavahemikuks 28.05.-27.07.2017. Prokuratuuri taotlused olid esitatud

§ 126

-1, § 126-2 lg 1 p 4, lg 2, lg 3 p 1, 4, § 126-4 lg 1 lg 1,5, § 126-7 lg 1,3 alusel. Kohtumäärused olid väljastatud

126-1, § 126-2, § 126-3, § 126-4, § 145 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses 3-1-1-112-16 on rõhutatud, et jälitustoiminguks loa andmise määrus peab

§ 145lg 1 p 1 kohaselt olema kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus.

Jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjenduses peab sisalduma kohtu selge ja arusaadav argumentatsioon, mh ka jälitustoimingu vajalikkuse ehk

§ 126-1 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta.

Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav kohtumääruse teksti põhjal. Jälitustoimingutega kogutud teavet on lubatud kasutada tõendina, kui selle kogumisel on järgitud seaduslikkuse põhimõtet. Kohtu hinnangul ei vasta Viru Maakohtu 28.03.2017, 23.05.2017 kohtumäärused, millega anti luba jälitustegevuseks, seaduses kehtestatud kohtumääruse põhjendatuse nõuetele. Jälitustoimikus olevate materjalide kohaselt enne 23.03.2017 prokuröri taotluse kohtule esitamist oli 20.03.2017 koostatud õiend xxx, mille lisana on märgitud 11.07.2016 keskkonnainspektsiooni ettekanne. Õiendi sisu põhiliselt baseerub keskkonnainspektsiooni ettekandel. Uueks infoks on õiendis toodud kõneeristuse analüüs, et isikutel, kelle suhtes taotles prokurör jälitustoimingute teostamist, on väga tihe omavaheline suhtlus. Ning õiendis tehakse järeldus (mis on toodud prokuratuuri taotluses ja kohtu määruses), et R Pa ülesanneteks on ebaseaduslik kalapüük, järelevalve takistamiseks valve organiseerimine ja ebaseaduslikult saadava kala, transpordi hoiustamise ja turustamise organiseerimine. S Ši ülesanneteks on samuti ebaseaduslik kalapüük, järelevalve takistamiseks valve organiseerimine ja ebaseaduslikult saadava kala, transpordi hoiustamise ja turustamise organiseerimine, ning R Gi ülesanneteks on ebaseaduslik kalapüük ja järelevalve takistamiseks valve organiseeritud valves osalemine. Kohus leiab, et ei ole selge ja arusaadav, mille alusel jälitaja tuli sellisele järeldusele, tehes jälitusmenetluse algstaadiumis (see on esimene õiend peale jälitustoimiku alustamist) järeldust iga väidetava kurjategija rolli väidetavas kuritegelikus ühenduses. Kohtu hinnangul antud järeldus ei tulene otseselt ei keskkonnaameti ettekandest ega jälitaja poolt koostatud õiendist. Kohtu hinnangul esitas 23.03.2017 prokuratuur kohtule jälitustoiminguloa taotluse põhjendamatult, sest taotlus põhines ainult keskkonnainspektsiooni poolt ajavahemikul aprill-juuli 2016 järelevalve käigus kogutud andmetele. Arusaadav, et alates juulist 7 2016 kuni 23.03.2017, st 8 kuu jooksul, olukord võis täiesti muuta. Kohtu hinnangul peale nn vananenud andmeid, ei ole kogutud uut teavet, informatsiooni, mis annaks alust kahtlustada isikuid kuriteo toimepanemises. Asjaolu (mis on toodud politsei õiendis), et isikud tihti suhtlesid telefonitsi omavahel, arvestades nende põhilist tegevusala, ei anna alust kahtlustada, et nad panid toime kuriteod ja võiksid jätkata kuritegelikku tegevust ka märtsis

  1. Samuti järeldus, kelle on konkreetne roll/ülesanne nn kuritegelikus ühenduses, on tehtud suvaliselt. Kohtu hinnangul enne prokuröri taotluse esitamist peaksid olema kogutud uued andmed, teabed, informatsioon, mis kinnitaksid kuriteokahtlustust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses 3-1-1-112-16 leidis kolleegium, et ultima ratio-põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. 23.03.2017 prokuröri taotlus sisaldab osaliselt 11.07.2016 keskkonna inspektsiooni poolt koostatud ettekandes toodud andmeid (kuid ei ole tehtud viiteid, et info puudutas ajavahemikku aprill-juuli 2016), tsiteeritud Kalapüügiseaduse sätteid, kirjeldatakse, kuidas toimib kutseline kalapüük Peipsi järvel, milline on Peipsi järve eripära ja kalurite tegevused, mis takistavad järelevalve teostamist. Kohtu hinnangul on ka alusetult tehtud järeldused isikute ebaseadusliku tegevuse kohta. Nö uueks infoks on toodud, et kalurid püüavad varjata ebaseaduslikke püügivahendeid, ühtlasi olid välja toodud ka ametlikud andmed – püügilubade alusel kalurite poolt püütud kala kogused. Kohtu hinnangul püütud kala kogus, mis on nõuetekohaselt kajastatud kalapüügipäevikus, ei ole tõendiks kuriteo kahtlustuse tuvastamisel. Samuti jääb arusaamatuks, kust prokurör sai informatsiooni püügivahendite kohta, sest teade selle kohta on koostatud jälitaja poolt 16.04.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2014 kohtuotsuse kohaselt (asjas 1-12-2761) juba loa taotlemise hetkel peab olema teatud mahus ning kvaliteedis tõenduslik baas, mille najal saab näidata kuriteo tunnuste esinemist. Kohus leiab, et 23.03.2017 prokuröri taotlus ei sisalda vajalikus mahus tõenduslikku baasi. Prokuröri 23.03.2017 esitatud taotlusel on kohus 28.03.2017 kohtumäärusega andnud loa R Pa telefoni ja muude vahendite teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, S Ši telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, R Gi telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.03.2017-28.05.
  3. Kohtumääruse kohaselt põhineb kohtuniku seisukoht prokuratuuri taotluses toodud andmetel. Samas Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2014 kohtuotsuses on toodud, et kohtumääruses tuleb esitada selged ning arusaadavad põhjendused, millistest kohtule esitatud asjaoludest ja hetkel olemasolevatest tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema 8 olemasolevale tõendusteabele, muuhulgas vabatõendina käsitletavale teabele. Kuid see nn vabatõend peab olema sellise konkreetsusastmega, et sellest on võimalik tuletada

§ 110

lg-s 1 nimetatud teave ning sellele teabele peab olema kohtumääruses võimalik konkreetselt viidata. Käesolevas jälitusmenetluses 28.03.2017 tehtud kohtumääruses ei ole ühegi konkreetsele teabele viiteid tehtud (nii nagu prokuröri taotluses), andmed, millele viidatakse kohtumääruses, puudutavad ajavahemikku aprill- juuni 2016, seega ei ole arusaadav ega selge, mille alusel tuli kohus järeldusele, et tegemist on põhjendatud kuriteokahtlustusega. Kohus tegi järelduse, et kalurid tegelevad igapäevaselt ebaseadusliku kalapüügiga. Kalapüük ja selle realiseerimine, reaalse saadava tulu varjamine toimub organiseeritult, isikute ülesanded on jagatud jne. Samuti on määruses toodud, et arvestades kutseliste kalurite ametlikult deklareeritud tulu ja nendele kuuluvat vara, ei ole võimalik, et kalurid suudaksid ametlikust tulust saavutada sellise elatustaseme ning omada sellises ulatuses vara. Ka see asjaolu viitab kuritegeliku tulu olemasolule. Kohus ei saa nõustuda 28.03.2017 kohtumääruses tehtud järeldustega, sest järeldused ei tulene konkreetsetest faktidest. Kohus kordab, et enne prokuröri taotluse esitamist on koostatud ainult üks õiend, mis kajastab vananenud andmeid. Jääb arusaamatuks ka kohtu järeldus, et olemasolev vara ja deklareeritud tulu annavad aluse kahtlustada isikuid kuriteo toimepanemises, sest nii jälitustoimikus kui ka kohtumääruses puuduvad konkreetsed andmed, milline on kaluritel valduses olev vara, milline on vara väärtus, millal on vara soetatud, milline vahe on tulu ja vara väärtuse vahel. Prokurör küll esitas kohtuistungil kohtule isikute keskmise päevasissetuleku andmed, kuid antud andmetele ei ole tehtud viiteid kohtumääruses. Kohtumääruses väljendatud seisukoht põhineb prokuröri taotluses kirjeldatud nö vaba jutule, mis ei rajane ühelegi konkreetsele vabatõendile. Seega leiab kohus, et 28.03.2017 väljastatud kohtu loas/määruses ei ole piisavalt tuvastatud kuriteokahtlustus

§ 126

-1 lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, et ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Riigikohus on korduvalt öelnud, et jälitustoiminguks luba andes ja seda pikendades peab esitama selge ja arusaadava argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei saa piirduda jälitustoimingu deklaratiivset laadi tõdemusega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Kohtumäärusest peavad nähtuma konkreetsed põhjendused selle kohta, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Kohtumääruse põhjendatavas osas on tehtud järeldus (lk 21), et kutselised kalurid tahtlikult takistavad Keskkonnainspektsiooni inspektorite järelevalvemenetluste teostamist. Kohtu hinnangul järelevalve tegemise „takistamine“ ei ole aluseks jälitustoimingute teostamiseks. Samuti põhjendatakse, et „avalike menetlustoimingute tegemine kutseliste kalurite osas on raskendatud, sest püügile asetatud ebaseaduslikud võrgujadad ei kanna loa numbreid, mistõttu nende sidumine konkreetse isiku või ettevõttega ei ole võimalik“. Kohus ei nõustu antud järeldusega, sest Keskkonnainspektsioonis olevate infosüsteemide kaudu on kohtu hinnangul võimalik jälgida, milline paat mingil konkreetsel ajal viibib Peipsi järvel konkreetsel 9 koordinaadil. Ning vastupidi, ei ole kohtule selge, kuidas antud andmeid saab tuvastada kohtumääruses lubatud jälitustoimingutega (ning esitatud süüdistusest tuleneb, et antud andmed ei olnudki tuvastatud). Kohus ei saa nõustuda kohtumääruses toodud järeldusega, et „kuritegudega seonduvate isikute ring on küll teada…..“, kuna eelnevalt leidis kohus, et kuriteokahtlus ei olnud määruse väljastamise ajal tuvastatud. Samuti on ilmselge, et järeldused, mis on toodud prokuröri taotluses ja kohtumääruses, ei leidnud kinnitust, arvestades käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse mahtu. Edasi kohtumääruses tuuakse, et ainus võialus kohtukõlblike tõendite saamiseks on kombineeritud jälitustegevus (ma ei hakka terveid lõike tsiteerima). Kohus ei ole määruses toodud põhjendustega nõus. Kohtupraktika varasemates asjades ebaseadusliku kalapüügi kohta näitab, et ilma jälitustegevuseta, st tavaliste menetlustoimingutega on võimalik koguda kohtukõlblikuid tõendeid kuritegude kohta. Keskkonnainspektsiooni poolt on varasemates asjades edukalt olnud leitud, ära võetud, tuvastatud püügivahendid kui ka leitud ebaseaduslikult püütud kala jne. Samuti, kui konkreetses keskkonnainspektsiooni osakonnas ei piisa ressursi järelevalve teostamiseks, ei anna see alust väita, et tõendite kogumine (ultima ratio-põhimõte) on raskendatud. Kokkuvõttes leiab kohus, et jälitusloa andmise määruses kohtu järeldused ei ole seotud konkreetse asja faktiliste asjaoludega ning ei ole põhjendatud, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata võimalik või on oluliselt raskendatud. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-112-16 kohaselt „kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta (ultima ratio-põhimõte) võib mh tugineda ka prokuratuuri taotluse asjakohastel argumendil, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis. Kuid käesolevas asjas prokuröri taotlused põhjendatavas osas ei seosta ka jälitustegevuse vajalikus konkreetse kriminaalasja asjaoludega, vaid sisaldavad paljasõnalisi ja formaalseid formuleeringuid. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Viru Maakohtu 28.03.2017 kohtumäärus ei ole põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu osas, samas ultima ratio-ehk viimase abinõu põhimõtte järgimine ei vasta kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Kohud tunnistab 28.03.2017 kohtumäärus õigusvastaseks. Antud luba oli prokuröri 22.05.2017 taotluse alusel 23.05.2017 kohtmäärusega pikendatud ajavahemikuks 28.05.-27.07.

  1. Samuti 22.05.2017 Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri jälitustoimingu loa taotluse alusel andis Viru Maakohus 23.05.2017 kohtumäärusega loa P S telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ning varjatud sisenemiseks elektroonikaseadmetesse ajavahemikul 28.05-27.07.
  2. Jälitustoimingutega kogutud teavet on lubatud kasutada tõendina, kui selle kogumisel on järgitud seaduslikkuse põhimõtet. Prokuröri loa pikendamise taotluses ja P S suhtes esitatud taotluses on tuvastatud andmeteks toodud eelmise loa alusel teostatud jälitustoimingute käigus kogud teabed, kuid kohtu hinnangul antud teabed on kogutud ebaseaduslikult ning nende alusel taotleda, pikendada ja anda luba jälitustoimingute tegemist ei ole seaduslik. Seega ei hakka kohus analüüsima 22.05.2017 ja 23.05.2017 10 prokuröri taotluse ja 25.03.2017 kohtumääruse sisu, kuid pöörab tähelepanu, et taotlustes ega ka määrustes jälle puuduvad viited konkreetsetele tõenditele/teavetele. Määrustes puuduvad põhjendused, millistest kohtule esitatud asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus ning põhjendused, miks on konkreetsed jälitustoimingud on „viimane abinõu“ tõendite kogumisel. 28.03.2017 andis prokurör loa varjatud jälgimiseks R Pa suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuses olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, S Ši suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, R Gi suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 28.03.2017-28.05.2017, mille pikendati 23.05.2017 ajavahemikuks 25.05.-27.07.2017 23.05.2017 andis prokurör loa varjatud jälgimiseks P S suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 28.05-27.07.2017 23.05.2017 andis prokurör loa varjatud jälgimiseks R Pa suhtes paikkonnas xxx külas (katastritunnusega xxx) ajavahemikul 28.05-27.07.2017 10.10.2017 Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri jälitustoimingu loa taotluse alusel andis Viru Maakohus 16.10.2017 kohtumäärusega loa R Pa telefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikul 17.1017.12.2017 ja S Ši tgelefoni ja muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks , vaatamiseks ja salvestamiseks salvestamiseks ajavahemikul 17.10-17.12.
  3. 16.10.2017 andis prokurör loa varjatud jälgimiseks R Pa suhtes andis (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 17.10-17.12.2017, S Ši suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 17.10-17.12.2017, R Gi suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid) ajavahemikul 17.10-17.12.2017 ja P S suhtes (sh tema kasutuses olevate sõidukite varjatud jälgimist ja positsioneerida tema kasutuse olevad mobiiltelefonid). Ülalnimetatud prokuröri poolsete lubade kohta on kohtul samad etteheited nagu ka taotlustele. Kohtu hinnangul ei ole kõik eelpool nimetatud jälitustoiminguload piisavalt põhistatud. Kohus ei hakka kordama oma põhjendusi, mis on juba toodud üleval. Lõplikult leiab kohus, et eelpool nimetatud lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õigusvastased, kuna on rikutud põhistamiskohus kuriteokahtluse tuvastamise osas ning ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõtte põhjendatuse osas.
  4. 30.11.2023 kohtuistungil esitas prokurör kohtule kõik kirjalikud tõendid (kokku 1 köide) ning kaitsjad teatasid, et soovivad esitada taotlusi menetluse lõpetamise kohta seoses mõistliku menetlusaga möödumisega ja palusid vaheaega kuni 01.11.
  5. Seoses sellega ei toiminud kohtuistung 31.11.
  7. 01.11.2023 esitas R Pa kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks R Pa süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

11 Kaitsja Küllike Namm on taotluses märkinud, et menetluslik olukord võrreldes sellega, milles ringkonnakohus tegi oma määruse, on oluliselt muutunud. 1) süüdistuse maht on 2/3 võrra vähenenud - prokurör loobus avaistungil episoodist, mis käsitles 08.11.2017 toimepandud tegu, millega põhjustatud kahju jäi juba süüdistuse esitamise ajal alla olulise kahju määra so prokuratuur oli esitanud põhjendamatu süüdistuse. 2) 30.10.2023 peale seda, kui kohus oli asunud seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingud on õigusvastased, avaldas prokurör, et süüdistuse 16.06.2017 teises episoodis, kus keskkonnakahjuna on väljatoodud 28 000 eurot, tõendamiseks puuduvad lubatud tõendid (nimetatud episood rajanes üksnes jälitustoimingutega kogutud tõenditel). 3) Tsiviilhagi on esitatud solidaarselt summas 8910.90 eurot, kusjuures väidetavalt solidaarselt põhjustatud trahvi iseloomuga kahju 5 isiku peale jagamisel moodustaks iga isiku poolt individuaalselt hüvitamisele kuuluv kahju 1782 eurot, mis ei täida olulise kahju määra. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et R P ei ole kuritegu toime pannud ja tegemist on oletusliku arvestusega 4) Taotluse esitamise ajaks on jäänud 3 istungi päeva, kusjuures lõppenud ei ole prokuröri tõendite uurimine, mis tähendab, et kaitsja tõendite uurimise (isegi juhul kui kohus jõuab sellega alustada 24.11.2023) lõpetamine ei ole objektiivselt võimalik käesolevaks ajaks määratud istungi päevade jooksul ja kokku tuleb leppida uued istungi ajad, nii kohtulikuks uurimiseks kui kohtuvaidlusteks, peale mida eemaldub kohus nõupidamistuppa otsuse tegemiseks. Seega ei ole ringkonnakohtu poolt prognoositud otsuse jõustumise aeg 2024 sügis reaalne. Tartu Ringkonnakohus sedastas, et 2024 sügiseks võib olla mõistlik menetlusaeg möödunud seda olukorras, kus on esinenud objektiivseid menetlustakistusi. Käesoleval juhul on esinenud objektiivsed menetlustakistused sest haigestunud on nii kaks süüdistatavat kui ka prokurör. Taotluse kohtule esitamise aja, so 01.11.2023 seisuga on R P kriminaalmenetlusele allutatud 6 aastat 2 kuud ja 29 päeva. Kohtueelne menetlus kestis 3 aastat ja 10 kuud, so ajani, mil R P anti kohtu alla ja kohtumenetlus on kestnud taotluse esitamise seisuga enam kui 2 aastat. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtueelse menetluse pikkust mõjutas põhjendatult jälitustoimingu protokollide koostamine, siis olukorras, kus tegemist oli ebaseadusliku tõendi kogumisega, on selline tegevus riigile etteheidetav ja selline õigusvastane tegevus on põhjendamatult venitanud kohtueelse menetluse aega Selline õigusvastane tegevus oli isikutele koormav, sest selle ebaseadusliku tegevuse tulemusena esitati isikutele kahtlustus esimese astme kuritegudes ja süüdistus tegudes, mis objektiivselt ei olnud kuritegu (08.11.2017) Arvestades väidetava kuriteo toimepanemise aega 16.06.2017 ja väidetavat põhjustatud kahju suurust, millisest prokurör on juba toimunud menetluse käigus korduvalt ja valdavas osas loobunud, siis selle tegelikult vähese ohtlikkusega teo menetlemine 2023 novembriks enam kui 6 aasta 2024 aasta lõpuks ca 7 aastat ja 6 kuud, on ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusele kuluv ressurss ei saa ega tohi olla etteheidetav R Pale. Kuivõrd R P ennast talle inkrimineeritud süütegudes süüdi ei tunnista, võib põhjendatult eeldada, et kohtuvaidlus läbib kõik kohtuastmed. Kokkuvõttes kulub käesolevas kriminaalasjas lõpliku kohtulahendini jõudmiseks tõenäoliselt täiendavalt vähemalt 1,5-2 aastat. Juba täna on selge, et mõistliku menetlusaja jooksul pole kriminaalasja lõplik lahendamine võimalik. Kuigi kaitsealusele inkrimineeritakse teise astme kuritegusid, on menetluse lõppu oodata alles ca 8-9 aastat pärast väidetavate tegude toimepanemist. Ka isiku õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine aasta(te) pärast ei saa heastada kriminaalmenetluse pikaajalisusest ning mõistliku menetlusaja ületamisest tekkivaid tagajärgi, sh elutegevuse piiranguid, sotsiaalseid stigmasid ja hingelisi üleelamisi. Kokkuvõtvalt riivab kriminaalmenetluse jätkamine R Pa õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et käesoleval juhul on täidetud kõik seatud kriteeriumid, et lugeda menetlusaeg ebamõistlikuks ning süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja 12 arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui lõpetada kriminaalmenetlus

§ 2742alusel R Pale Kar

S § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas. R P on andnud nõusoleku temalt arestitud vara xxx xxx reg.nr.xxx müügiks. Arestimisel oli nimetatud vara hind 1999 eurot. R P ei tea, milline on müügist laekunud summa ja palub see kohtul välja selgitada ja müügist laekunud summa kanda tema arvelduskontole. 8. 01.11.2023 esitas S Ši kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotluse menetluse lõpetamiseks S Š süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Vandeadvokaat Allan Valk on taotluses selgitanud, et S Š allutati kriminaalmenetlusele 02.08.2017, mil ta kahtlustatavana üle kuulati. S Š on käesolevaks ajaks olnud kriminaalmenetlusele allutatud 6 aastat 2 kuud ja 30 päeva. Tegemist on juba käesolevaks ajaks selgelt ebamõistliku menetlusajaga, kuna selle juures peame ka lisaks ennustama, millise aja jooksul oleks võimalik antud kriminaalasjas lahenduseni jõuda. Tänaseks on tänu ebaseaduslikule jälitustegevusele ära langenud veel 2 episoodi süüdistusest ning järele jäänud on vaid üks episoodi, mille S Š pani väidetavalt toime 16.06.2017 (kohtu poolt on kontrollitud ja ebaseaduslikuks on tunnistatud teatud jälitustoimingud) ja millega seotult on esitatud tsiviilhagi tema vastu, summas 8910.90 euro väljamõistmiseks solidaarselt kaassüüdistatavatega. Momendil on kohtuliku uurimisega küll alustatud, kuid see on tänu teatud süüdistatavate ning ka prokuröri terviseprobleemide tõttu veninud selliselt, et sisuliselt on suudetud ära pidada avakõned ja ühel istungipäeval on uuritud prokuratuuri kirjalikke tõendeid. Määratud kohtuistungite päevi on alles jäänud vaid kaks ja nendest ilmselgelt ei piisa, et asi esimese astme kohtus saaks läbiarutatud, kuna üle on kuulamata kõik tunnistajad ja uurimata ka kaitsjate tõendid – ehk siis kokkuvõtlikult: peab veel üle kuulama viis süüdistatavat, kannatanu, kolmanda isiku esindaja ja 14 tunnistajat. Kaitsja hinnangul on tarvis määrata (leida) veel vähemalt 6-7 päeva istungiteks (+ päev või ka kaks kohtuvaidlusteks) selleks, et asi saaks lõpuni arutatud ja kindlasti (arvestades kaitsjate, prokuröri ja ka kohtu hõivatust) lükkuvad need istungiajad

  1. aasta kevadesse või veel hilisemaks. Kaitsja arvates peaks eesseisev kohtumenetlus kestma veel vähemalt 1,5 aastat. Käesolevas asjas on S Ši puhul viie aasta piir igal juhul ületatud – kohtumenetluse arvestusliku/eeldatava lõppemise ajaks on see aga juba pea 8 aastat. Taotluse esitaja ei pea käesolevat kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Süüdistusakt on esitatud kohtule esmakordselt 2020 aastal, käesolevas menetluses 20.07.2021, samas on seda kriminaalasja menetletud juba vähemalt alates
  2. aastast. Pole näha, et prokuratuur oleks saatnud asja tagasi täiendavaks kohtueelseks menetlemiseks vms - kriminaalasi on peale esmakordset süüdistusakti tagastamist kohtu poolt, kaitsja hinnangul sisuliselt prokuratuuris üle poole aasta seisnud. Taotluse esitaja hinnangul on prokuratuuri tegevus kohtueelses menetluses olnud oma sisult üsna ebaratsionaalne ja menetlust venitav. Taotluse esitaja on veendumusel, et süüdistatava S Š käitumises ei esine menetluse venitamist. Taotluse esitaja hinnangul on käesolev menetlus S Š jaoks olnud keskmisest selgelt veelgi koormavam. Käesoleva kriminaalasja menetlust on kajastatud mitmetes ajaleheartiklites. Süüdistatava era- ja perekonnaelu on kogu põhiõiguste rikkumise kestel olnud oluliselt häiritud. Selline olukord on takistanud tal mõistlike tulevikuplaanide tegemist ning isikliku ja perekonnaelu korraldamist. Taotluse esitaja on veendumusel, et mõistlik aeg käesoleva kriminaalasja menetlemiseks on ammendunud ning süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Ainus mõeldav, seadusest tulenev ning Riigikohtu praktikaga kooskõlas olev võimalus on kriminaalmenetluse lõpetamine.
  3. 01.11.2023 esitas P S kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotluse menetluse lõpetamiseks P S süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

13 Vandeadvokaat Allan Valk on taotluses selgitanud, et P S allutati kriminaalmenetlusele 09.01.2018, mil ta kahtlustatavana üle kuulati. P S on käesolevaks ajaks olnud kriminaalmenetlusele allutatud 5 aastat 9 kuud ja 22 päeva. Tegemist on juba käesolevaks ajaks selgelt ebamõistliku menetlusajaga, kuna selle juures peame ka lisaks ennustama, millise aja jooksul oleks võimalik antud kriminaalasjas lahenduseni jõuda. Kaitsja arvates peaks eesseisev kohtumenetlus kestma veel vähemalt 2 aastat. Käesolevas asjas on P S puhul viie aasta piir igal juhul ületatud – kohtumenetluse arvestusliku/eeldatava lõppemise ajaks on see aga rohkem kui 7 aastat. P Sd süüdistatakse momendil kuriteo toimepanemises, milline oli süüdistusakti järgi toimepandud 16.06.2017, kusjuures tänaseks on tänu ebaseaduslikule jälitustegevusele ära langenud veel episood süüdistusest ning järele jäänud on vaid üks episoodi, mille P S pani väidetavalt toime 16.06.2017 (kohtu poolt on kontrollitud ja ebaseaduslikuks on tunnistatud teatud jälitustoimingud). Tsiviilhagi on esitatud tema vastu summas 8910.90 euro väljamõistmiseks solidaarselt kaassüüdistatavatega. Momendil on kohtuliku uurimisega küll alustatud, kuid see on tänu teatud süüdistatavate ning ka prokuröri terviseprobleemide tõttu veninud selliselt, et sisuliselt on suudetud ära pidada avakõned ja ühel istungipäeval on uuritud prokuratuuri kirjalikke tõendeid. Määratud kohtuistungite päevi on alles jäänud vaid kaks ja nendest ilmselgelt ei piisa, et asi esimese astme kohtus saaks läbiarutatud, kuna üle on kuulamata kõik tunnistajad ja uurimata ka kaitsjate tõendid – ehk siis kokkuvõtlikult: peab veel üle kuulama viis süüdistatavat, kannatanu, kolmanda isiku esindaja ja 14 tunnistajat. Kaitsja hinnangul on tarvis määrata veel vähemalt 6-7 päeva istungiteks (+ päev või ka kaks kohtuvaidlusteks) selleks, et asi saaks lõpuni arutatud ja kindlasti (arvestades kaitsjate, prokuröri ja ka kohtu hõivatust) lükkuvad need istungiajad

  1. aasta kevadesse või veel hilisemaks. Taotluse esitaja peab keskmiselt või isegi alla keskmise keerukaks. Süüdistusakt on esitatud kohtule esmakordselt 2020 aastal, käesolevas menetluses 20.07.2021, samas on seda kriminaalasja menetletud juba vähemalt alates
  2. aastast. Pole näha, et prokuratuur oleks saatnud asja tagasi täiendavaks kohtueelseks menetlemiseks vms - kriminaalasi on peale esmakordset süüdistusakti tagastamist kohtu poolt, kaitsja hinnangul sisuliselt prokuratuuris üle poole aasta seisnud. Taotluse esitaja hinnangul on prokuratuuri tegevus kohtueelses menetluses olnud oma sisult üsna ebaratsionaalne ja menetlust venitav. Taotluse esitaja on veendumusel, et süüdistatava P S käitumises ei esine menetluse venitamist. Taotluse esitaja hinnangul on käesolev menetlus P S jaoks olnud keskmisest selgelt veelgi koormavam. Käesoleva kriminaalasja menetlust on kajastatud mitmetes ajaleheartiklites. Süüdistatava era- ja perekonnaelu on kogu põhiõiguste rikkumise kestel olnud oluliselt häiritud. Selline olukord on takistanud tal mõistlike tulevikuplaanide tegemist ning isikliku ja perekonnaelu korraldamist. Taotluse esitaja on veendumusel, et mõistlik aeg käesoleva kriminaalasja menetlemiseks on ammendunud ning süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Ainus mõeldav, seadusest tulenev ning Riigikohtu praktikaga kooskõlas olev võimalus on kriminaalmenetluse lõpetamine.
  3. 01.11.2023 esitas R Gi kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev taotluse menetluse lõpetamiseks R Gi süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev on taotluses selgitanud, et R G allutati kriminaalmenetlusele 27.07.2017, mil ta kahtlustatavana üle kuulati. R G oli kinni peetud 0811.11.

  1. R G on käesolevaks ajaks olnud kriminaalmenetlusele allutatud 6 aastat 3 kuud ja 5 päeva. Seoses kohtu poolt tõendi lubamatuks tunnistamisega on ära langenud kahju 28000 eurot ning praegu võiks R Gile hüpoteetilisest ette heita keskkonnakahju tekitamist vaid 8910,99 euro suuruses. Seetõttu muutub R Gi põhiõiguste riive ebaproportsionaalseks võrreldes avaliku menetlushuviga, kuna keskkonnale tekitatud kahju suurus ei ületa mitmekordselt KarS § 121 lg-s 1 sätestatud olulise kahju (4000 eurot) suurust. 14 R Gi haigestumise tõttu oli edasi lükatud kolm istungit 29.08.2023, 30.08.2023, 31.08.2023.a. Kaitsja arvates ei saa antud asjaolu mõjutada menetlust, mis kestab juba rohkem, kui 6 aastat. Käesolevaks ajaks toimub sisuline arutamine, süüdistuse tõendite uurimine. 02.11.2023.a määratud istung lükatakse edasi seoses ühe süüdistatava tervislike probleemidega. On jäänud vaid kaks istungipäeva 23.11.2023 ja 24.11.2023, mille käigus ei ole võimalik kriminaalasja sisulist arutamist lõpetada. Seega tuleb määrata täiendavad istungipäevad, mis arvestades kohtu, prokuröri ja nelja kaitsja töögraafikut on võimalik vaid järgmisel aastal. Ringkonnakohus eeldas, et kohus peaks prognoositavalt lahkuma nõupidamistuppa otsust tegema 24.11.2023 ning arvestades edasikaebeõiguse kasutamist võiks prognoositavalt jõuda jõustunud lõpplahendini
  2. aasta sügisel või aasta lõpuks. Selleks ajaks on süüdistatavate suhtes kestnud kriminaalmenetlus ca seitse ja pool aastat. Arvestades, et 24.11.2023 istungil ei jõuta isegi sisulist arutamist lõpetada (on jäänud veel prokuröri tunnistajad ning kaitsjate dokumentaalsed ja isikulised tõendid, tuleb varustada aega vaidluste ettevalmistamiseks ja pidamiseks), siis on raske prognoosida, millal kohus võiks lahkuda nõupidamistuppa kohtuotsuse tegemiseks. Seega lükatakse edasi ka ringkonnakohtu poolt prognoositav kohtulahendi jõustumistähtaeg vähemalt poole aasta võrra. Selleks ajaks on kriminaalmenetlus R Gi suhtes kestnud ca 8 aastat. Ülaltoodu alusel asub kaitsja seisukohale, et käesoleva kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt.
  3. 01.11.2023 esitas N Si kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotluse menetluse lõpetamiseks N Si süüdistuses

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Vandeadvokaat Arvo Suuban on taotluses selgitanud, et N.Si kinnipidamisest kahtlustatavana 19.06.2017 kuni taotluse esitamiseni on möödunud 6 aastat 4 kuud 11 päeva. Seejuures N. Si süüdistatakse 1 episoodilise teise astme kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud 16.06.2017 aastal. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka kriminaalasjaga. Kuigi see koosneb 14 köitest võttis süüdistuse poolsete dokumentaalsete tõendite esitamine vähem kui ühe istungipäeva. Asjas on ainult kolm tunnistajat. 30.10.2023 istungil loobus prokurör jälitustoimingute protokollide tõenditena esitamisest. N. Sile ei saa ette heita senist kohtueelse ja kohtumenetluse käiku. Ringkonnakohus märkis, et kohtueelne menetlus pole põhjendamatult veninud umbes poolteist aastat tulenevalt vajadusest vormistada jälitustegevuse käigus kogutud tõendid (määruse p. 10). Käesolevaks ajaks on olukord muutunud kuna jälitustoimingute protokollid on tunnistatud lubamatuks tõendiks. Kohtumenetluses jäi N. Si tervislikust seisundist tuleneval põhjusel ära üks istung 13.09.

  1. Süüdistatavale ei saa ette heita menetluslikke viivitusi, mis on tingitud tema terviseseisundist. Arvestades, et jälitustoimingute protokollid on tunnistatud lubamatuks tõendiks pole võimalik tugineda ka suurele avalikule huvile lähtuvalt keskkonnakahju suurusest. Süüdistusaktis märgitud keskkonnakahju moodustas N. Si puhul 8910,90 eurot + 28000 eurot. Taotluse esitamise ajaks on jälitustoimingute protokollid tunnistatud lubamatuks tõendiks, mis teoreetiliselt võimaldab N. Sile ette heita keskkonnakahju maksimaalselt summas 8910,90 eurot. See ei ületa mitmekordselt KarS § 121 lg-s 1 sätestatud olulist kahjut 4000 eurot nagu ringkonnakohtu määruse p. 21 märgiti. Oluline on ka see, et kuigi süüdistus N. Sile sisaldab keskkonnakahju 28000 eurot, siis selles osas hagi pole esitatud. Paratamatult tekib küsimus, miks väidetavalt tekitatud kahju välja mõista ei taheta. Jõustunud kohtulahendi tegemiseni pole võimalik jõuda lähiajal kuna poolte seisukohti arvestades kasutatakse suure tõenäosusega edasikaebeõigust. Ringkonnakohus leidis (määruse p. 22), et „kui kohtuotsus kaevatakse edasi kuni Riigikohtuni, võiks prognoositavalt jõuda jõustunud lõpplahendini
  2. aasta sügisel või aasta lõpuks. Selleks ajaks on süüdistatavate 15 suhtes kestnud kriminaalmenetlus ca seitse ja pool aastat. Ringkonnakohus möönab, et seitse ja pool aastat on pikk aeg, mistõttu võib mõistlik menetlusaeg selleks ajaks läbi olla, eriti kui esineb objektiivsed menetlustakistusi”. Hetkeseisuga pikeneb see aeg oluliselt.
  3. Süüdistatavad toetasid 01.11.2023 kohtuistungil oma kaitsjate taotlusi ja olid kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses mõistliku menetlusaja möödumisega nõus. Prokurör on 01.11.2023 toimunud kohtuistungil väljendanud taotluste osas oma seisukohti ning öelnud, et menetluse lõpetamise taotlused seoses mõistliku menetlusaja möödumisega tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on menetluse lõpetamise suhtes oma seisukoha juba andnud. Süüdistuse maht on tõesti vähenenud, kuna prokuratuur loobus ühest episoodist. Kahju summa vähenes umbes 3000 euro võrra ja seoses sellega ka avalik menetlushuvi. 28000 euro kahju osas on kohus tunnistanud jälitustoimingute load lubamatuteks tõenditeks. Prokuröri arvates ei kao sellega ära kogu episood ja edasisel menetluse jätkamisel saab prokurör kohtu seisukohta vaidlustada. Süüdistusmahu vähenemisega seoses on võimalik ka asja kiiremini arutada. Ka allesjäänud kahju summa ületab kahekordselt olulise kahju määra, seega säilib suur avalik huvi. Mõistlik menetlusaeg ei ole möödas. 1.11.2023 kohtuistungil teatas kohus, et teab kohtumääruse teatavaks 23.11.2023 kell 13.
  4. Maakohtu määruse põhjendused
  5. Kohus, olles ära kuulanud süüdistatavad, prokuröri ja kaitsjad ja olles tutvunud kohtu käsutuses olevate materjalidega, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

Kehtivas õiguses on ette nähtud kolm õiguskaitsevahendit, mida kriminaalasja lahendav kohus saab mõistliku menetlusaja ületamise korral kohaldada. Nendeks on a) kriminaalmenetluse lõpetamine (

§ 2742

), b) süüdistatava karistuse kergendamine (

§ 306

lg 1 p 6 1 ) ja c) rahalise kahjuhüvitise määramine (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4), kui on esitatud SKHS §-s 12 nimetatud taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2020 otsuses 1-17-3371 p 58).

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt, kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. Enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-96-15, p 9 ja
  3. aprilli
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-4-17, p 37.) Riigikohus on lahendis 1-17-10050 selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 2742

lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid 16 asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 punktis 21 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis.

§ 2742

lg 1 alusel saab kriminaalmenetluse lõpetada üksnes kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal. (RKKKL 3-1-1-96-15). Käesolev kriminaalasi on kohtuliku arutamise staadiumis, mil kohtule on esitatud prokuröri kirjalikud tõendid kokku 1-s köites ning kohus leiab, et peale kaitsjate taotluste esitamist peab lahendama küsimust mõistliku menetlusaja möödumisest S Ši, R Pa, R Gi, P S, N Si suhtes ning saab seda teha süüdistusakti ja kirjalike tõendite põhjal. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu eeldab

§ 274

-2 kohaselt süüdistatava nõusolekut, st see on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Selle kokkuleppega riik tunnistab, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub süüteoasja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest (RKKKL 1-16-7507).

  1. S Š, R P, R G, P S, N S andsid 01.11.2023 kohtuistungil enda nõusolekud kriminaalmenetluse lõpetmiseks, toetades kaitsjate taotlusi. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamise formaalne eeldus täidetud.
  2. Kohus on tuvastanud varasemalt oma 28.02.2023 määruses, mis ajast tuleb hakata arvestama mõistliku menetlustähtaja kulgemise algust ning ei pea vajalikuks seda kõike taas korrata, kuna selles asjaolus ei ole midagi muutunud ja sellega nõustus ka ringkonnakohus oma 19.04.2023 määruses. Kohtud on tuvastanud, et R Pa suhtes tuleb tähtaja algust arvestada alates 02.08.2017, S Š suhtes tuleb tähtaja algust arvestada alates 02.08.2017, P S suhtes tuleb tähtaja algust arvestada alates 21.06.2017, R Gi suhtes tuleb tähtaja algust arvestada alates 27.07.2017, N Si suhtes tuleb tähtaja algust arvestada alates 19.06.
  4. Asja keerukust saab kohus hinnata nii õiguslikus kui ka faktiliste asjaolude tuvastamise mõttes. Kohus leidis 28.02.2023 määruses, et õiguslikus mõttes käesolev kohtuasi keerukas iseenesest ei ole ja ei hakka samu seisukohti üle kordama. Süüdistusakti kohaselt oli esialgselt tõendeid 14-s köites. Käesolevaks ajaks on prokurör esitanud kohtule oma kirjalikud tõendid kokku ühes köites. See oli seotud eelkõige sellega, et kohus, kontrollides kaitsjate taotlusel jälitustoimingute lubade õiguspärasust, tunnistas jälitustoiminguteks loa andnud prokuröri load ja kohtumäärused õigusvastaseks. Ringkonnakohus leidis 19.04.2023 määruses, et kuigi kriminaalmenetlus on kestnud süüdistatavate suhtes pikalt ja see on kahtlemata mõjutanud nende igapäevast elu, ei kaalu see praegu veel üles avalikku menetlushuvi, mis on tingitud ennekõike riigile keskkonnakahju tekitamisest. Süüdistusest tuleneb, et kahju summas 28000 eurot oli tõendatud jälitustoimingu materjalidega ning seoses jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamisega langeb ära ka tekitatud kahju summas 28000 eurot. 17 Peale selle loobus prokurör oma avakõnes süüdistusest 08.11.2017 episoodis, mis vähendab ka esitatud tsiviilhagi 3005,99 eurot võrra. Seega on süüdistatavate poolt tekitatud kahju suurus oluliselt vähenenud, moodustades käesoleval ajal solidaarse nõude 8910,90 eurot. Seega on alates ringkonnakohtu 19.04.2023 määruse tegemisest olukord kõvasti muutunud. Vähenenud on nii süüdistuse maht, vähenedes ühele 16.06.2017 episoodile, kui ka tekitatud kahju suurus, mis moodustab käesoleval ajal 8910,90 eurot. Alates oktoobrist 2022 kuni detsembrini 2022 planeeritud 12 istungipäevast ei toimunud ühtegi kohtuistungit algul seoses prokuröri vahetamisega ja hiljem kaitsja haigestumisega. Alates augustist kuni novembrini 2023 planeeritud 12 istungipäevast on reaalselt toimunud 18.09.2023, 30.10.2023 ja 1.11.2023, st kokku 3 päeva, kus prokurör pidas avakõne, esitas oma kirjalikud tõendid. Edasilükkamised on toimunud nii prokuröri, kui ka süüdistatavate haigestumise tõttu ning seoses kaitsjate taotlusega kohtrollida jälituslubade õiguspärasust. Kohtu arvates olid edasilükkamised mõjuval põhjusel ja kohtul ei ole ühelegi menetlusosalisele etteheidet. Menetlusosalised tegid mõistlikku koostööd menetluses. Määruse tegemise ajaks on jäänud kasutamata 2 istungi päeva. Kohtul ei ole võimalik hetkelise seisundiga planeerida, arvestades ülaltoodut, millal saaks kohus jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kohus peaks menetluse jätkumisel koostöös menetlusosalistega planeerima täiendavad istungipäevad. Arvestades tõendite mahtu, ning seda, et üle on vaja kuulata 5 süüdistatavat, kannatanu ja 3 tunnistajat, uurida kaitsjate poolt esitatud tõendeid, võttes arvesse senist menetluskäiku ja kohtuasja spetsiifikat on kohtu prognoos, et esimese astme kohus jõuaks mõistliku ajaga vähemalt kohtuotsuse väljakuulutamiseni, väga vähetõenäoline. Sisuliselt sama väidavad taotlustes ka kaitsjad. Kohus nõustub kaitsjatega, et süüdistatavate käitumises ei ole esinenud menetluse venitamist. Samuti ei saa riigile ette heita seda, et kohtuistungid jäid riigist sõltumatutel põhjustel käesolevas kriminaalasjas ära.
  5. Maakohus leidis 20.02.2023 määruses, et arvestades süüdistuse sisu, ei ole kriminaalasi keeruline, ning kohtueelne menetlus on kestnud pikalt. Kohtu arvates oli võimalik menetleda antud asja oluliselt lühema aja jooksul. Ringkonnakohus maakohtuga selles osas ei nõustunud, tuues välja, et jälitustoimingute protokollide koostamine ja nende tõlkimine oli ajamahukas ja see on objektiivselt tinginud kohtueelse menetluse pikenemise. Käesolevaks ajaks on kohus tutvunud jälitustoimingute lubadega ning tunnistanud need õigusvastasteks. Seega ei saa käesoleval juhul pidada mahukate jälitustoimingute protokollide koostamist ja nende tõlkimist põhjendatuks ning saab kindlalt väita, et just nende õigusvastaste tegevuste tõttu on kohtueelne menetlus ka veninud. N S allutati menetlusele 19.06.
  6. P S allutati menetlusele 21.06.
  7. R G allutati menetlusele 27.07.
  8. S Š allutati menetlusele 02.08.
  9. R P allutati menetlusele 02.08.
  10. 18 Käesolev süüdistusakt on saabunud kohtusse 20.07.2021, so nelja aasta pärast süüdistatavate menetlustoimingutele allutamisest. Vahepeal 02.11.2020 esitas prokuratuur maakohtule süüdistusakti, mille kohus tagastas määrusega 29.12.
  11. Uuesti saadeti süüdistusakt kohtule 20.07.2021 ehk 7 kuud pärast süüdistusakti tagastamist. 09.09.2021 toimus eelistung ning 15.09.2021 tehti kohtu alla andmise määrus. Edasist kohtumenetluse käiku on kohus kirjeldanud 28.02.2023 määruses ja ei hakka seda üle kordama.
  12. Arvestades kogu menetlusaja mõitlikkuse hindamisel tähtsust omavate asjaolude kogumit ja menetluse senist ajalist kestust silmas pidades leiab kohus, et kogu kriminaalasja menetluse pikkus ei olnud ülemäära pikk, kuid see oleks võinud olla lühem. Kuid kohus leiab, et lõpliku jõustunud kohtulahendi tegemiseni ei saa jõuda lähiajal ning kriminaalmenetluse jätkamine süüdistatavate suhtes riivab ebaproportsionaalselt süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul võrreldes avaliku menetlushuviga. Ringkonnakohus leidis 19.04.2024 määruses, et on võimalik prognoosida lõpplahendini jõudmise aega, arvates, et kohus peaks prognoositavalt lahkuma nõupidamistuppa otsust tegema 24.11.
  13. Kohtuotsuse koostamine ei võta üle paari kuu. Kui kohtuotsus kaevatakse edasi kuni Riigikohtuni, võiks prognoositavalt jõuda jõustunud lõpplahendini
  14. aasta sügisel või aasta lõpuks. Selleks ajaks on süüdistatavate suhtes kestnud kriminaalmenetlus ca seitse ja pool aastat. Ringkonnakohus möönas, et seitse ja pool aastat on pikk aeg, mistõttu võib mõistlik menetlusaeg selleks ajaks läbi olla, eriti kui esineb objektiivsed menetlustakistusi. Maakohus möönab, et praeguseks ajaks ei ole ringkonnakohtu prognoos täitunud ning seoses objektiivsete menetlustakistustega on asja arutamist korduvalt edasi lükatud ning faktiliselt on toimunud kolm istungi päeva, kus prokurör tegi avakõne, esitas oma kirjalikud tõendid ja kaitsjad esitasid taotlused. Uusi istungiaegu ei ole veel määratud, millest kohus ka eelpool kirjutas. Kohus nõustub kaitsjatega, et süüdistatavate era- ja perekonnaelu on kogu põhiõiguste rikkumise kestel olnud oluliselt häiritud. Selline olukord on takistanud neil mõistlike tulevikuplaanide tegemist ning isikliku ja perekonnaelu korraldamist. Kriminaalmenetlus ongi süüdistatavale alati koormav. Kohtupraktikas on juhitud tähelepanu, et menetluse lõpetamisel mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu tuleb tõsiselt kaaluda ka avalikku huvi, vt 3-1-1-42-15 p
  15. Lõpetada on võimalik, kui isiku õiguse rikkumine on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kohtuasjas esineva avaliku huviga. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole avalik huvi märkimisväärne. Tegemist on teise astme kuriteoga, milles on keskkonnale tekitatud kahju 8910,90 eurot. Kannatanu on riigiasutus, kes võib kaitsta oma õigusi. Karistuse liigina on ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Süüdistatavate ebakindlus enda tulevikus kaalub kohtu arvates käesolevas kohtuasjas avaliku huvi üle. Riigikohus on lahendis 1-16-6179/111 rõhutanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. Menetlus mõjutanud süüdistatavaid keskmiselt 6 aastat 4 kuud. Istungi ajad on praeguseks hetkeks planeeritud kuni

  1. novembrini 2023, s.o homseni, kuid seoses käesoleva määruse 19 tegemisega jäävad ka need ära. Seega kui menetlus peaks siiski jätkuma, siis kohtuotsuse tervikteksti kuulutamine toimub soodsama prognoosi kohaselt 2024-2025 a. talvel . Seega toimuks süüdistatavate õiguste riive veel umbes 1 aasta ja kokku üle 7,4 aastat. Suure tõenäosusega vaidlustavad menetlusepooled kohtuotsuse ning Riigikohtuni kriminaalasja jõudmine võtab ka teatud aja. Samas möönis ringkonnakohus, et sügisel 2024 võib mõistlik menetlusaeg antud asjas olla juba möödunud.
  2. Kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 274

-2 lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisel reageerimise n-ö viimane abinõu. Enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele veel ühe õiguskaitsevahendi, mille kohaldamisega saab kriminaalasja arutav kohus reageerida mõistliku menetlusaja ületamisele. Selleks on süüdistatava karistuse kergendamine (

§ 306lg 1 p 6-1).

Lisaks näeb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ette võimaluse nõuda mõnel juhul ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist (RKKKL 3-1-1-4-17). Kohus kordab oma arvamust, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi. Tegu on teise astme kuriteoga, mis on toime pandud 6 aastat ja 5 kuud tagasi ja ei tekitanud raskeid tagajärgi. Süüdistatavaid oleks süüdimõistva otsuse tegemise korral võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestades kuritegude tehiolusid, kuritegude toimepanemisest möödunud aega, süüdistatavate isikuid (S.Š, R.P, N.S, P.S on varem kriminaalkorras karistamata, R.G on karistatud 6 aastat tagasi – 26.09.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega, mis on käesolevaks ajaks kustunud), R Pa ja S Ši vahistamise kestust (R P viibis vahi all 1 kuu 14 päeva, S Š 1 kuu, mis arvatakse mõistetud karistusest maha; süüdistatavad R Roršanov ja N S olid kinnipeetud 3 päeva), süüdimõistva otsuse korral mõistetav karistus oleks iseenesest küllaltki kerge. Seega karistuse kergendmine

§ 306

lg 1 p 6 1 alusel ei heastaks isikute õiguste riivet seoses mõistliku menetlusaja ületamisega. Kriminaalmenetluse vältel on süüdistatavad pidanud taluma mitmeid kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest tingitud piiranguid – vahistamine, kinnipidamine, vara arestimine, isiklike asjade äravõtmine, N.Si tõkendi, elukohast lahkumise keelu kohaldamine. Kuna jõustunud kohtuotsuseni on veel oodata mitte vähem kui 1 aasta, siis menetluse jätkamise puhul peavad süüdistatavad jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusse, on kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 274-2 lg 1 alusel süüdistatava õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu.

Seega tuleb kriminaalmenetlus lõpetada edasise rikkumise ärahoidmiseks. Peale selle, süüdistatavate õigus nõuda süüdimõistva otsuse korral tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 5 alusel) ei kaalu ka üle süüdistatavate õiguse riivet menetluse jätkamise korral, sest suure tõenäosusega lähiajal kriminaalasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ei jõuta.

  1. Maakohus selgitas juba 28.02.2023 määruses, et kannatanu nõue võib olla läbi vaadatud tsiviilkohtumenetluses. Kaaludes vajadust kõrvaldada süüdistatava õiguste rikkumine ja tagada tsiviilhagi lahendamine mõistliku menetlusaja jooksul, ei riiva kohtu hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamine kannatanu õigusi ülemäära.
  2. Seega leiab kohus, et teise astme kuriteo toimepanemise eest kohtuotsuse tegemine rohkem kui 7 aastat pärast kuriteo toimepanemist riivab oluliselt isiku õigust mõistlikule menetlusajale 20 vastavalt EIÕK art 6 lg
  3. Kohus leiab, et mõistlikku menetlusaega rikutakse just eelkõige menetluse jätkamisega süüdistatavate suhtes. EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on kriminaalasjades eesmärk vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Ülaltoodut arvestades, leiab kohus, et antud asjas pole võimalik muud moodi heastada mõistliku menetlusaja ületamisega süüdistatavate õiguste rikkumist, kui vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Eeltoodu põhjal lõpetab kohus S Ši, R Pa, R Gi, P S ja N Si suhtes KarS § 361 lg 1 järgi kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 alusel.

  1. KAITSJA KÜLLIKE NAMM TAOTLUS R Pa vara x xxx reg.nr.xxx müügist laekunud summa R Pale tagastamisest. Kaitsja Küllike Namm on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka R Pa vara xxx reg.nr.xxx müügist laekunud summa R Pale tagastamisest. Kohus on 28.02.2023 määruses lahendanud analoogset taotlus ning märkis, et süüdistusaktis on R Pa sõiduki xxx reg.nr.xxx xxx kohta on märgitud ainult tõendite loetelus (p 31-33). Nimelt „
  2. Viru Maakohtu 19.08.2018 määrus (1-18-5723) – nähtub R.Pale kuuluva sõiduki xxx reg nr xxx arestimine /kd 6, tl 111-119/,
  3. Maanteeameti väljatrükk seisuga 19.07.2018 - nähtub kanne ARK-s R.Pale kuuluva sõiduauto käsutamise keelu kohta /kd 6, tl 120/ „ Prokurör esitas kohtule nimetatud tõendid, kuid puuduvad andmed, kas sõiduk on müüdud ja kui on müüdud, siis millise summaga. Kaitsja taotluse kohaselt palub R P kohtul see välja selgitada ja müügist laekunud summa tagastada tema arvelduskontole. Kohtu hinnangul tuleb antud kaitsja taotlus rahuldada osaliselt sellega, et võtta maha Transpordiameti pandud keeld ja tagastada sõiduk omanikule.
  4. MENETLUKULUDE HÜVITAMISE TAOTLUS Kaitsjad Namm ja Valk esitasid taotlused valitud kaitsja tasu hüvitamiseks süüdistatavatele.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 183lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

Teisiti ei ole

§ 2742järgi lõpetamisel ette nähtud.

Kaitsja Allan Valk esitas S Ši suhtes taotluse koos menetluskulude nimekirjaga summale 10 126,80 eurot. Arvestades asja mahukust, leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tunnitasu vastab turuhinnale – 144 eurot ja üks arve tunnitasuga 180 eurot. Kaitsele kulutatud aeg – 68,7 tundi - on mõistlik. Taotluses ja lisatud arvetes on näidatud, milline aeg millisele kaitseülesandele on kulutatud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ebamõistlikku suurusega tasu ei esine. Kaitsja Allan Valk esitas P S suhtes taotluse koos menetluskulude nimekirjaga summale 6454,80 eurot. Arvestades asja mahukust, leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud. 21 Tunnitasu vastab turuhinnale – 144 eurot ja üks arve tunnitasuga 180 eurot. Kaitsele kulutatud aeg – 43,2 tundi - on mõistlik. Taotluses ja lisatud arvetes on näidatud, milline aeg millisele kaitseülesandele on kulutatud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ebamõistlikku suurusega tasu ei esine. Kaitsja Küllike Namm esitas R Pa suhtes taotluse koos menetluskulude nimekirjaga summale kokku 9900 eurot. Arvestades asja mahukust, leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tunnitasu vastab turuhinnale – 180 eurot. Kaitsele kulutatud aeg 55 tundi – on mõistlik. Taotluses ja lisatud arvetes on näidatud, milline aeg millisele kaitseülesandele on kulutatud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ebamõistlikku suurusega tasu ei esine. Kaitsjate esitatud menetlusdokumendid (kaitseaktid, kirjalikud taotlused) on koostatud asjakohaselt ja sisaldavad tõsiseltvõetavaid professionaalseid argumente. Kohtul ei ole alust kahelda, et taotletud kaitsjatasud oleks ebamõistlikult suured. Kaitsjate esitatud taotlused valitud kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks süüdistatavatele kuuluvad rahuldamisele. MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: Tunnistaja A U sõidukulu – 38.13 eurot, R Gile määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 2381,16 eurot, R Gile määratud kaitsja tasu kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest 421,20 eurot, 195,60 eurot ja 577,20 eurot, N Sile määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kogusummas 2270,82 eurot, N Sile määratud kaitsja tasu kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest 337,20 eurot, 182,40 eurot ja 619,20 eurot, FIE xxx (rg-kood xxx) poolt kahtlustatavatele N.Sile ja P.Sle osutatud tõlketeenuse tasu 102,40 eurot; FIE xxx (rg-kood xxx) poolt R.Gile osutatud tõlketeenuse tasu 76,00 eurot.

§ 183lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid ja DVD-plaadid, XXX Xxx OÜ asukoha aadressil xxx 08.11.2017 läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed, XXX Xxx OÜ-le kuuluvate mootorpaatide 08.11.2017 läbiotsimisel leitud ja äravõetud GPS seade Garmin Striker 5cv, S Ši elukoha ja sõiduauto läbiotsimise ära võetud esemed, R Pa kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon ja tema sõiduauto läbiotsimisel ära võetud esemed, Sündmuskoha vaatluse käigus xxx sadamas xxx maaüksusel 16.06.2017 leitud ja äravõetud rannapüügipäevik nr 001178 koos kalapüügiloaga nr TA-170031.

§ 126

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1); muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2). 22 Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-plaadid ja DVD jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud esemed tagastada omanikele. ARESTITUD VARA

§ 142

lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse uurimise käigus eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud XXX Xxx OÜ-le (xxx XXX OÜ on XXX Xxx õigusjärglane) kuulunud varad: • BUSTER MAGNUM, reg.nr VLR-538, VIN-kood xxx, väljalaskeaasta 1996 • omavalmistatud vara, reg.nr xxx, väljalaskeaasta 1990 • järelhaagis xxx, reg.nr xxx, VIN-kood: xxx, väljalaskeaasta 2007 • ATV xxx, reg.nr xxx, VIN-kood: xxx, väljalaskeaasta 2008, mis tuleb arestist vabastada seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega. Seega tuleb tühistada Viru Maakohtu 27.06.2018 määruses nimetatud vara arestimine ja tagastada nimetatud vara xxx XXX OÜ-le. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas kohtueelse uurimise käigus eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud R.Pale kuuluv sõiduk xxx reg nr xxx, mis tuleb arestist vabastada seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega. Seega tuleb tühistada Viru Maakohtu 19.08.2018 määruses nimetatud vara arestimine, tühistada käsutamise keelumärk ja tagastada nimetatud vara R Pale. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko kohtunik 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.