KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-22 Haldusasi Pärnu linna esialgse
§ 49
lg 1 kohaselt kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (resolutsiooni p 46.2).
- Pärnu linn esitas KIK 09.11.2023 otsuse nr 1-25/1663 peale 08.12.2023 vaide.
- KIK saatis 02.01.2024 Pärnu linnale meeldetuletuse, et 09.11.2023 otsuse alusel tagasimakse tähtaeg on 08.01.2024 ning alates 09.01.2024 lisandub viivis summas 419,27 eurot päevas.
- Pärnu linn esitas 03.01.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse KIK 09.11.2023 otsuse nr 1-25/1663 täitmise või kehtivuse peatamiseks.
- Tallinna Halduskohtu 04.01.2024 määrusega nr 3-24-22 kohaldati ajutiselt esialgset õiguskaitset ning peatati vaidlusaluse otsuse kehtivus kuni 19.01.2024 (kaasa arvatud) (resolutsiooni p 1) ning kohustati vastustajat esitama esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoht hiljemalt 12.01.2024 (resolutsiooni p 2).
- KIK teatas 12.01.2024 seisukohas, et ei ole vastu vaidlusaluse otsuse täitmise peatamisele, kuid see ei oleks otstarbekas. Küll aga on KIK vastu vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamisele. Oma seisukohti põhjendab KIK kokkuvõtlikult järgmiselt. Finantskorrektsiooni otsuse täitmist ja sellele rakenduvat viivist reguleerib perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (
) § 48 ja 49.
§ 48
lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Lõike 8 kohaselt tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 49
lõike 1 kohaselt kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
ei näe ette aega, millise jooksul peab KIK finantskorrektsiooni otsuse andma sundtäitmisele. KIK ei anna otsust sundtäitmisele enne otsuse õiguspärasuse üle vaidluse lõppemist. Käesoleval juhul kuni halduskohtule kaebuse esitame tähtaja lõpuni või kohtuvaidluste lõppemist. See ei oleks otstarbekas.
§ 49
lõige 1 kohustab toetuse saajat maksma viivist iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksmise kohustusest pole KIK-l õiguslikku alust toetuse saajat vabastada, mistõttu KIK hakkab arvestama viivist toetuse tagasimaksmise tähtpäevast arvates. KIK ei ole vastu finantskorrektsiooni täitmise peatamisele, kuid ei näe selleks praktilist vajadust. KIK on vastu finantskorrektsiooni kehtivuse peatamisele, sest seadus näeb ette viivise kohaldamise kui isiku kasutuses on struktuurivahendid ja selleks puudub õiguslik alus ehk on tehtud otsus, mille kohaselt tuleb toetus tagasi maksta. Kui toetuse saaja maksab finantskorrektsiooni otsuse alusel 2
(3)3-24-22 toetuse tagasi, kuid kohus tühistab finantskorrektsiooni otsuse, siis on toetuse saajal võimalik nõuda KIK-lt riigivastutuse seaduse alusel intressi. KOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
- Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd kaebajale ei saabu kohtumenetluse kestel pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja eesmärgiks on peatada vaidlusaluse otsuse täitmine või kehtivus. Ehk teisisõnu soovib kaebaja, et ta ei peaks vaidlusaluses otsuses märgitud summad vastustajal kohtumenetluse ajal maksma ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel ei asuks vastustaja vaidlusalust otsust sundtäitma (sh ei algataks täitemenetlust). Vastustaja on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele kinnitanud, et ei anna vaidlusalust otsust sundtäitmisele enne otsuse õiguspärasuse üle vaidluse lõppemist, st kas enne vaideotsusele kaebuse esitamise tähtaja lõppu või kaebuse esitamisel haldusasjas tehtavat lõpplahendit. Sisuliselt tähendab eeltoodu, et olukorras, kus vaidlusalune otsus kehtib vaidemenetluse ajal ning vaideotsuse peale kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, ei saa kaebajale kaasneda pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, sest kaebaja eelarvele negatiivne tagajärg saaks kaasneda üksnes juhul, kui kaebaja asuks vabatahtlikult vaidlusalust otsust täitma. Seega on kaebaja mõjusfääris väidetavate raskete tagajärgede kaasnemine. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei asu kohus täiendavalt analüüsima kaebuse perspektiivi ega avalikke või kolmandate isikute huve.
- Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes HKMS § 253 lg-st 1 jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tühistab 04.01.2024 määruse nr 3-24-22 resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse alates 15.01.2024, mil on võimalik menetlusosalistele käesolev määrus kätte toimetada.
- Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on kaebajal õigus esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)