2-22-12636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 14. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-22-12636 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ (en

) § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. PKS § 25 ei tee erandeid abikaasade ühisomandi tekkimisel, st viidatud sättest ei tulene, et ühe abikaasa vallasasja võõrandamisest laekunud vahendite arvelt kinnisasja omandamisel ei muutu teine abikaasa omandatud kinnisasja ühisomanikuks. Seega maakohtu arvates puudub alus kahelda kostja II poolt notari juures avaldatud korteriomandi abikaasade ühisomandisse omandamise tahteavalduses ja puudub seaduslik alus korterimandi kostja II ainuomandisse omandamise lugemiseks. Lisaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja kostja I on korteriomandi ühisomanik ka kinnistusraamatusse kantud omanikukandest tulenevalt.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 järgi muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, mil täitemenetluse võlgniku lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, on sissenõudjal võimalik esitada TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist (vt 3-2-19-17 p 12). Kuna avaldaja nõudeid kostja I vastu ei ole võimalik kostja I vastu algatatud täitemenetluste raames rahuldada, siis on hagejal tekkinud õigus kostjate vastu hagi esitamiseks kostjate ühisomandi kinnisasjale lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2. PKS 37 lg 3 tulenevalt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 6 järgi ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 29.08.2022 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses kostjale II selgitanud, et tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kohus lõpetab kaasomandi hagis või vastuhagis nõutud viisil ning kui kostja II ei ole nõus hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga, tuleb kostjal II samuti esitada hagi kostja I vastu, milles tuleb taotleda ühisvara jagamise alternatiivset viisi. Kostja II on oma vastuses hagile teatanud, et tema ei soovi ühisvara jagamist.
3. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab kostja I K T-T’e ja kostja II T T’e ühisomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale, asukohaga Xxxx, võõrandades korteriomandit avalikul enampakkumisel ning jagades enampakkumisest laekuvad rahalised vahendid kostja I ja kostja II vahel võrdselt. Kostjale I jäävad rahalised vahendid määrab kohus kanda kostja I kohustuste täitmiseks hageja ees, millised tulenevad 20.10.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-122001, 07.06.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-21-7073 ja 26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-
5. Riigikohtu 12.10.2016 kohtuotsuse asjas 3-2-1-94-16 p 17 ja 21.05.2014 kohtuotsuse asjas 3-2-138-14 p 16 järgi

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus

§ 445

lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise 7

§ 445

lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. 28. Lähtudes eeltoodust määrab kohus enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs’i, kuivõrd kinnisasi (korteriomand) asub xxxx. Kinnisasja võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud jätab kohus ½ osas hageja ja ½ osas kostja I kanda. MENETLUSKULUD 29.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. 30. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 1 210 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 720 eurot. Hageja ei ole täiendavate (hageja seisukoha esitamise ja kohtuistungiga seoses tekkinud menetluskulude) nimekirja esitanud, kuigi kohus on kohtuistungil selle esitamiseks tähtja määranud (179 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja kohtusse esitamine, 7 tundi, tunnitasuga 120 eurot, kuid kokku 720 eurot. Tegelikult hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist 6 tunni eest (720 : 120). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 6 tunni ulatuses, so summas 720 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 6-l leheküljel.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud 6 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses ilma käibemaksuta 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 490 eurot kostjate kanda.

31. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 970 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. 32.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 8

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 14.06.2023 kohtuotsus 2-22-12636 jõustus osalisel 13.02.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 9