) § 202 lg 1 sätestab, et lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või
2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikiri ei näe ette suuremat häälteenamuse nõuet.
lg 2 kohaselt, kui otsus tehakse
2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama häälteenamuse nõue kehtib ka likvideerija määramisele. Käesoleval juhul on otsus tehtud
Häälte koguarv oli 6000 ning protokolli kohaselt anti täiendava likvideerija määramise otsuse poolt 3996 häält. See tähendab, et saavutatud ei ole vähemalt 2/3 osanike häältest ning täiendava likvideerija määramise otsus ei ole seega vastu võetud. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS 2. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada eitav kandemäärus, teha uus kandemäärus, millega rahuldada kandeavaldus ja kanda täiendav likvideerija osaühingu registrikaardile. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja on seisukohal, et täiendava likvideerija määramise otsust ei ole vajalik vastu võtta 2/3 osanike häälteenamusega. Äriseadustik sätestab kõrgendatud häälteenamuse nõude likvideerimisotsuse tegemiseks, kuid mitte likvideerija määramise otsuse tegemiseks. Osanikud tegid täiendava likvideerija määramise otsuse koosolekut kokku kutsumata
Vastavalt
lõikele 2 on otsus sellisel juhul vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tegemist ei olnud osaühingu lõpetamise otsusega. Otsusega määrati osaühingu senisele likvideerijale lisaks täiendav likvideerija. Likvideerija määramisele ei näe seadus eraldi häälteenamuse erisust ning
lõikes 1 sätestatud 2/3 häälteenamuse nõue ei laiene likvideerija määramise otsusele. Otsus vastab
lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõudele, kuivõrd selle poolt on oma hääle andnud üle poole osaühingu osanikest. Avaldaja leiab, et analoogiana saab kohaldada juhatuse või nõukogu liikmete valimise regulatsiooni, kus samuti ei ole valimiseks ette nähtud 2/3 häälteenamuse nõuet (
Sellele analoogiale viitab ka
. Kõrgendatud häälteenamuse nõuded on 2 nr seaduses väga selgelt välja toodud ja neid ei saa kohaldada kaudselt läbi teises küsimuses sätestatud häälteenamuse. Samuti ei ühti kohtunikuabi seisukoht likvideerija valimisel kõrgendatud häälteenamuse kohaldamiseks seaduse loogika ja eesmärgiga. Kõrgendatud häälteenamust nõudvad otsused on need, mis muudavad ühingu struktuuri või osanike õigusi (kapitali muutused, ühingu jagunemine, ühinemine või ümberkujundamine jne). Selline käsitlus oleks kooskõlas üleüldise isikuvalimise kontseptsiooniga: kuivõrd osaühingu juhatuse liikmete valmimiseks on vajalik üle poolte osanike häälte häälteenamus, oleks sellest lähtuvalt kooskõlas ka osahingule likvideerija valimiseks samas proportsioonis häälteenamus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 4. Avaldaja esitas kandeavalduse, milles palub olemasoleva likvideerija kõrvale kanda osaühingu registrikaardile täiendava likvideerija. Registripidaja keeldus kande tegemisest, leides et otsust täiendava likvideerija määramiseks ei ole vastu võetud, kuna selleks ei ole saavutatud vajalikku häälte arvu.
lg 1 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus võetakse vastu osanike koosolekut kokku kutsumata (
), siis
lg 2 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ringkonnakohus on seisukohal, et likvideerija määramise otsuse vastuvõtmiseks ei ole seaduses ette nähtud
Suurema häälteenamuse nõuet ei ole ette nähtud ka ühingu põhikirjas.
lg 1 järgi on suurema häälteenamuse nõue, st 2/3 koosolekul osalenud või kõigist häältest, ette nähtud lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks, kuid see ei laiene täiendava likvideerija määramise otsuse vastuvõtmisele. Suurema häälteenamuse nõuet ei ole seaduses ette nähtud ka teiste isikuvalimiste puhuks. Praegusel juhul võeti likvideerija määramise otsus vastu koosolekut kokku kutsumata ja selle poolt anti üle poole (st 66,6%) osanike häältest. Seega on otsus vastu võetud ja kande tegemisest ei saanud keelduda, põhjusel et otsuse poolt ei ole antud vajalikku häälte arvu. 5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.