← Eesti

1-23-5409/19

Obsah (8)§ 238§ 310§ 189§ 306§ 175§ 179§ 180§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

§ 238, § 306, § 309 lg 3, § 311-315 alusel kohus otsustas: Tunnistada Dmitri Smirnov süüdi Kar

S § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt

§ 238lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kar

S § 68 alusel eelvangistus alates 22.10.2022 kuni 24.10.2022 ja alates 29.05.2023 kuni 31.05.2023, kokku 6 päeva, arvata karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 27.07.2023 arvata karistusaja hulka ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 27.07.2023. Dmitri Smirnovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni või antud otsusega mõistetud karistuse faktilise ärakandmiseni. Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu Xxx OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Smirnov’ilt Xxx OÜ kasuks välja 80 (kaheksakümmend) eurot (pangakonto nr xxx). 1 Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu O V tsiviilhagi osaliselt ning mõista Dmitri Smirnov’ilt O V kasuks välja 471 (nelisada seitsekümmend üks) euro (pangakonto nr xxx). Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu xxx OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Smirnov’ilt xxx OÜ kasuks välja 11,57 eurot (üksteist eurot ja 57 senti) (pangakonto nr xxx). Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu AS xxx tsiviilhagi ning mõista Dmitri Smirnov’ilt AS xxx kasuks välja 55,30 eurot (viiskümmend viis eurot ja 30 senti) (pangakonto nr EE921010502001624009). Välja mõista Dmitri Smirnovilt riigituludesse menetluskulud: 1087,50 eurot sundraha, 570 eurot ekspertiisikulud, 195,60 + 259,20 + 223,20 + 475,20 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 642,24 + 43,20 + 259,20 + 624,24 + 43,20 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses. Kokku 4422,78 eurot (neli tuhat nelisada kakskümmend kaks eurot ja 78 senti). Dmitri Smirnovil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti pangakontole SEB pangas nr EE351010052031000004, Swedbank nr E522200221013264447, Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300, LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700038729 ning selgitus „1-23-5409 Dmitri Smirnov kriminaalmenetluse kulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 5 DVD-R ja 3 CD plaati, mis asuvad toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Taskulamp (kannatanu V episood), mis on hoiul Ida prefektuuris 13.03.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH22655 alusel – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. 12.06.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH24325 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad (D.Smirnovi elukohas läbiotsimise käigus ära võetud) esemed: Sotsiaalkindlustusameti tempel, õlakott Adidas, milles muukimisvahendid, pump – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Jope Helly Hansen, jope Lee Cooper, arvuti Asus – tagastada D.Smirnovile antud kohtuotsuse jõustumisel. 20.06.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH24472 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: padrun ja libliknuga – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. 31.07.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH25301 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: telefon Nokia 3310, telefon Samsung GT, telefon Cat, sülearvuti kott tagastada Dmitri Smirnovile antud kohtuotsuse jõustumisel. 2 Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsuse terviktekstiga. SÜÜDISTUS Dmitri Smirnovit (Smirnov) süüdistatakse varguste toimepanemises. Nimelt, et tema, olles karistatud 02.10.2022 väärteokorras poevarguse eest, mille pani toime 02.10.2022, ning Viru Maakohtu 29.04.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel varguste eest korteritest, asutustest, sõidukitest (episoodid august kuni november 2020), uuesti s.o süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - - - 17.10.2022 kella 08.29 paiku Kohtla-Järvel xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis järgmised esemed: 2tk šokolaadi "Milka" 300 gr maksumusega 3,58 eurot tk; 2tk šokolaadi "Kalev"200 gr maksumusega 2,98 eurot tk; graavilõhefilee viil 500g maksumusega 17,98 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS xxx varalist kahju kogusummas 31,10 eurot. 17.10.2022 kella 16.17 paiku xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis 5tk šokolaadi "Kalevipoeg" 300 gr maksumusega 4,84 eurot tk ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS xxx varalist kahju kogusummas 24,20 eurot. 03.11.2022 kella 15.27 paiku Kohtla-Järvel xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis järgmised esemed: 1 tk täissuitsuvorsti Kalevipoja NÕO 250g maksumusega 4,39 eurot; 1 tk Eesti juustu 350g maksumusega 4,99 eurot; taluvõi ESTOVER Eesti 150g maksumusega 2,19 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx OÜ-le varalist kahju kogusummas 11,57 eurot. - Ajavahemikul 05.05.2023 kell 20 kuni 06.05.2023 kell 20 lõhkus Kohtla-Järvel xxx juurde pargitud xxx OÜ sõiduki xxx reg nr xxx tagumise klaasi ja võttis kaks seismograafi ja kaks seismograafi käsipasunat: seismograaf UVS 600 S/N 711 – maksumusega 600 eurot, seismograaf UVS 600 S/N 428 maksumusega 380 eurot, käsipasun NOMIS Mini-Graph 7000 (2

  1. tk)(kannatanu jaoks väärtus puudub). Kahju xxx OÜ-le summas 980 eurot. - Ajavahemikul 05.06.2022 kell 21:00 - 06.06.2022 kell 07:38 lõhkus Kohtla-Järvel xxx juures seisnud sõiduki xxx reg nr xxx parempoolse klaasi, mille taastamine 250 eurot (150 eurot klaas ja 100 eurot paigaldus), ja võttis: ketaslõikur Makita maksumusega 270 eurot, ketassaag Makita koos kastiga maksumusega 270 eurot, kaks kruvikeerajat Makita maksumusega 400 eurot, lööktrell Makita kastiga maksumusega 325 eurot. Kokku kahju O Vile (V) 1515 eurot. - ajavahemikul 29.04.2023 - 30.04.2023 kahe tuvastamata mehega lõhkusid ukse, mille taastamine 400 eurot, Kohtla-Järvel xxx ning võtsid korterist D D esemed: mängukonsool XBOX 360 maksumusega 60 eurot; kaks mängukonsooli juurde kuuluvat pulti maksumusega 60 eurot; pastakas Parker maksumusega 80 eurot; valuvigur CAST RADIX/ LEVEL 5 –maksumusega 11,20 eurot; suveniirpüstol Colt 911 maksumusega 78 eurot; suveniirmõõk maksumusega 106 eurot; laualamp 54 eurot, hatlid 2 tk maksumusega 130 eurot; sülearvuti Lenovo maksumusega 100 eurot; IPhone 5s maksumusega 100 eurot; multikirves maksumusega 13 eurot; hõbekett maksumusega 298 eurot, hõberist maksumusega 145 eurot; purk sentidega 3 maksumusega 37 eurot; auto võtmed maksumusega 422,85 eurot, kokku kahju 2035.05 eurot. - 27.07.2023 kella 01:50 ajal lõhkus Kohtla-Järvel xxx juurde pargitud Xxx OÜ sõiduki xxx reg nr xxx tagumise klaasi, mille taastamine maksab 80 eurot, ning võttis kaks tööriistakasti tööriistadega: Fuetech laserlood maksumusega 1000 eurot, Hilti löökhaamer maksumusega 4000 eurot. Kuna tema tegevusse sekkus politseiametnik, siis see vargus jäi lõpule viimata. Seega Dmitri Smirnov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Antud asjas süüdistatakse Smirnovit kolmes poevarguses, kolmes varguses sõidukitest ja ühes korterivarguses. Smirnov ei tunnista ainult ühte episoodi - xxx (kannatanu V). Samas teda süüstavaks tõendiks on DNA-ekspertiisi akt. Ülejäänud episoodides tunnistas Smirnov oma süüd. Teda tuleb karistada 3-aastase vangistusega, mis vähendada kolmandiku võrra, sest asja arutatakse lühimenetluse korras. Süüdistatav D.Smirnov kinnitas, et tunnistab süüd osaliselt, ei tunnista kannatanu V episoodi. Hagid võtab õigeks, välja arvatud V episood. Kaitsja leidis, et 7-st episoodist tunnistab süüdistatav 6. Samas juba eeluurimiskohtunikul tekkis kahtlus selle episoodi (mida Smirnov ei tunnista) tõendatuse osas. Prokuratuur ei kogunud uusi tõendeid lisaks sellele, mis juba olid isiku vahistamisel. Kuritegu leidis aset juulis 2022, menetlustoimingutega alustati 6 kuud hiljem. Sellele on viidanud ka Smirnov ise. Kui tunnistada teda süüdi ainult ühe tõendi ehk ekspertiisiakti alusel, siis rikutakse süüdistatava menetlusõigusi ja tõendite hindamise üldpõhimõtteid. Taskulambi käepidemelt võetud proovide ekspertiisi tulemused võib hinnata kaudse tõendina. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ei piisa ühest kaudsest tõendist, on vajalik kaudsete tõendite paljusus ehk süsteem. Üldtuntud on asi, kus tapmises süüdistatav mõisteti õigeks, lahend nr 3-1-1-15-12 – ainult ühele tõendile, nimelt ütlustele, saab tugineda, kui tegu on otsese tõendiga, siis usaldusväärsuse kontrolliks on piisavalt võimalusi. Taskulambilt leiti ka teiste isikute DNA-sid. Sõidukist Smirnovi DNA-d ei leitud. Taskulamp võis olla toodud ükskõik kelle poolt ka siis kui süüdistatav on seda varem kasutanud. Esineb kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja mõista ta selles episoodis õigeks. Prokuröri poolt küsitud karistus - 3 aastane vangistus, on tunduvalt üle sanktsiooni keskmist määra. Karistamise aluseks on eelkõige isiku süü. Väga väikesest süüst rääkida ei saa. On mitu kvalifitseeritavat asjaolu ja 6 kuritegu, milles kahju ulatus üle tuhande eurot. Samas osad episoodid on poevargused. Ei saa väita, et süü on keskmises määras. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Ei saa väita, et süüdistatav elatus vargustelt, tal oli legaalne sissetulek. Tuuslari episoodis esitati süüdistus rohkem kui aasta möödudes, kuigi enne seda esitati kahtlustus kahes episoodis. Kuna oli möödunud rohkem kui aasta aega ei olnud enam midagi meeles. Episoodid hakkasid süstemaatiliselt toimuma pärast seda kui prokurör ei soovinud kokkulepet, sest Smirnov on palju kordi karistatud, ei olnud isegi juttu tingimuslikust karistusest. Varem karistatud isikute suhtes harva mõistetakse tingimuslikku karistust. Kuid seadusliku alust selleks ei ole ja viimane kohtupraktika on pigem suunata isik sõltuvusravile ja kasutada alternatiivseid võimalusi, mitte saata vanglasse. rehabiliteerivaid tegevusi vabaduses on 4 kindlasti rohkem. Isik on vahi all pika aega. Võimalik on vabastada karistusest osaliselt. Karistuse eesmärkide saavutamiseks oleks see palju mõistlikum. Palub kohaldada kergemat karistust koos KarS §-dega 74, 75. Kahju süüdistatav on valmis hüvitama. Kuna isik on osaliselt töövõimetu osa menetluskuludest võib jätta riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav Dmitri Smirnov on varem karistatud nii väärteomenetluse kui kriminaalkorras süstemaatiliste varguste eest, viimati Ida prefektuuri 2.10.2022 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi poevarguse katse eest (III kd tl 66), enne seda Viru Maakohtu 29.04.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (III kd tl 69). Vaidlust ei olnud ka selle üle, et 17.10.2022 (kaks episoodi) ja 3.11.2022 pani Smirnov toime vargused xxx ja xxx poodidest. 17.10.2022 xxx kauplus - kaks episoodi Süüdistus: - 17.10.2022 kella 08.29 paiku Kohtla-Järvel xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis Dmitri Smirnov järgmised esemed: 2tk šokolaadi "Milka" 300 gr maksumusega 3,58 eurot tk; 2tk šokolaadi "Kalev"200 gr maksumusega 2,98 eurot tk; graavilõhefilee viil 500g maksumusega 17,98 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS xxx varalist kahju kogusummas 31,10 eurot. - 17.10.2022 kella 16.17 paiku Kohtla-Järvel xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis Dmitri Smirnov 5tk šokolaadi "Kalevipoeg" 300 gr maksumusega 4,84 eurot tk ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS xxx varalist kahju kogusummas 24,20 eurot. Tunnistaja Ü A ütluste järgi olles 17.10.2022 oma töökohal kaupluses xxx aadressil xxx, Kohtla-Järve, avastasin videosalvestuse järgi varguse. 17.10.2022 kell 8.21 sisenes kauplusesse musta värvi spordikostüümis noormees. Ta läks šokolaadidega riiuli juurde, võttis kaks 300-grammist šokolaadi Milka Oreo ja pani korvi. Seejärel võttis kaks 200-grammilist šokolaadi Kalev ja pani samuti korvi. Noormees suundus kalakaupade külmkapi juurde, võttis 1 tk 400-grammilist graavilõhe filee ja pani korvi, veel võttis kaks 250-gramilist hapukoort Valio ja kaks pakki Tere kohupiima. Seejärel läks ta makaronide ridade vahele ja seal toppis kala korvist endale põue ja suundus saali, kus asuvad küpsised ja pani seal šokolaadi enda kampsuni alla. Ta läks šampooni väljapaneku juurde ja jättis sinna korvi kohupiima ja hapukoorega. Seejärel ta kella 8.29 möödus kassadest jättes kala ja šokolaadi eest tasumata. Kaup on tagastamata, kahju 31.10 eurot. Sama noormees tuli 17.10.2022 kella 16.15 ajal uuesti, läks uuesti šokolaadidega riiuli juurde, võttis viis 300-grammist šokolaadi Kalevipoeg, pani korvi ja läks riiulite juurde, kus asuvad makaronid ja seal toppis need šokolaadid endale jope põue ja suundus kassade juurde. Kella 16.17 ajal ta möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup on tagastamata, kahju 24,20 eurot. 22.10.2022 kella 17.47 ajal tuli noormees uuesti, läks šokolaadidega riiuli juurde, võttis tumeda šokolaadi Kalev pähklitega 5 tk, 1 šokolaad 300 grammi, pani korvi ja suundus uuesti makaronidega riiulite juurde. Mina olin sel ajal müügisaalis ja nägin teda musta värvi spordikostüümis ja punases jopes. Ma tundsin ta ära ja läksin talle järgi, seal ta juba pani šokolaadi enda kilekotti. Ma läksin tema juurde ja palusin lattu tulla. Laos ta võttis kilekotist välja viis šokolaadi. Ma kutsusin politseid, kuna see inimene on meie juures korduvalt varastanud. Kaup on tagastatud ja kahjustamata. (III kd tl 30-34) 5 2.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi videosalvestised 17.10.2022-st kauplusest xxx aadressil xxx Kohtla-Järve. Videosalvestiselt nimetusega „2022_10_17 meesterahvas I kord“ on näha, kuidas kell 8:19:47 Dmitri Smirnov paneb oma kotid kusagile ja siseneb müügisaali. Kell 8:20:06 võtab ta punast värvi ostukorvi. Smirnovil on seljas musta värvi jope, musta värvi spordipüksid „Puma“ ning musta värvi jalanõud. Kell 8:21:10 võtab Smirnov oranži ja lilla värvi šokolaade ja paneb ostukorvi. Kell 8:24:27 võtab Smirnov lõhefilee külmletist ja paneb ostukorvi. Kell 8:26:21 võtab Smirnov lõhefileed ostukorvist ja paneb riiete alla. Kell 8:28:34 võtab Smirnov šokolaadi ostukorvist ja paneb oma jope alla. Kell 8:28:59 paneb Smirnov ostukorvi põrandale. Kell 8:29:24 lahkub poest. Videosalvestiselt nimetusega „2022_10_17 meesterahvas II kord“ on näha, kuidas kell 16:15:36 siseneb Dmitri Smirnov müügisaali ning kell 16:15:44 võtab ostukorvi. Smirnovil on seljas punast värvi jope, seljas musta värvi spordipüksid „Puma“, jalas musta värvi jalanõud ja peas musta värvi müts. Kell 16:15:51 võtab Smirnov šokolaade riiulilt ja paneb ostukorvi. Kell 16:16:27 Smirnov võtab ostukorvist šokolaade ja kell 16:16:30 paneb need riiete alla. Kell 16:17:08 paneb Smirnov ostukorvi tagasi ja kell 16:17:18 lahkub poest. (III kd tl 46-50) Kohtu arvates videosalvestistelt on mõlemal korral näha sama meesterahvast, nimelt süüdistatavat D.Smirnovi, kes on äratuntav näojoonte ja kehaehituse järgi. D.Smirnov tunnistas end ülekuulamisel süüdi. Olen tõesti neid kuritegusid toime pannud. Ma tõesti sooritasin vargused xxx kauplusest aadressil Kohtla-Järve xxx kella 8.29 paiku ja kella 16.17 paiku 17.10.2022. Ma läksin xxx poodi kella 8.20 paiku, mul ei olnud raha kaasas ja tahtsin varastada šokolaadi. Ma varastasin 2 tk šokolaadi „Milka“ 300 gr, 2 tk šokolaadi „Kalev“ 200 gr ja graavilõhefilee 500 gr. Tahtsin need asjad maha müüa, et raha saada. Ma müüsin need poodi kõrval tundmatutele inimestele. Kulutasin saadud raha oma vajaduste järgi. Pärast seda 17.10.2022 kella 16.00 paiku ma läksin uuesti varastama šokolaadi xxx. Ma varastasin 5 tk šokolaadi „Kalevipoeg“ 300 gr. Ma tahtsin neid asju maha müüa, et raha saada. Ma müüsin need poodi kõrval tundmatutele inimestele. Raha kulutasin enda vajaduste järgi. 22.10.2022 õhtul ma läksin uuesti xxx poodi, kuid müüja ja laadija pidasid mind kinni kaupluse müügisaalis ja kutsusid politseid, kes toimetas mind Viru Vanglasse. (III kd tl 54-58) Kohus leiab, et 17.10.2022 episoodides D.Smirnovi poolt varguste toimepanemine on tõendatud nii tema enda ütlustega (milles ta tunnistab, et ei olnud raha ja otsustas varastada), kui muude ülaltoodud tõenditega, nimelt tunnistaja Aleksandrova ütlustega, kes avastas varguste toimepanemist turvakaamerate videosalvestiste järgi. Salvestistelt on detailselt näha Smirnovi tegevus, kuidas esimesel korral võtab ta šokolaadi ja lõhefileed ning teisel korral šokolaadi, peidab need oma riiete alla ja lahkub poest selle kauba eest maksmata. Ehk siis ta võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega täitis varguse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Need kuriteod pani ta toime otsese tahtlusega, sest ta ise tunnistab oma ütlustes, et ei olnud raha ja tahtis varastada. 3.11.2022 xxx kaupluse episood Süüdistus: - 03.11.2022 kella 15.27 paiku Kohtla-Järvel xxx kaupluse „xxx“ müügisaalist võttis järgmised esemed: 1 tk täissuitsuvorsti Kalevipoja NÕO 250g maksumusega 4,39 eurot; 1 tk Eesti juustu 350g maksumusega 4,99 eurot; taluvõi ESTOVER Eesti 150g maksumusega 2,19 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas xxx OÜ-le varalist kahju kogusummas 11,57 eurot. 6 Smirnovi poolt selle varguse toimepanemist kinnitavad nii tema enda ütlused, kui asitõend – videosalvestis kauplusest. 9.01.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi videosalvestis 3.11.2023-st xxx kauplusest aadressil xxx, Kohtla-Järve. Salvestisel nimetusega „v1“ kaustast „03.11.2022 kella 15_27“ on näha, kuidas kell 15:20:30 meesterahvas siseneb poodi. Tal on seljas musta värvi müts, musta värvi vest, halli värvi kampsun, halli värvi teksapüksid ning halli värvi jalanõud. Salvestisel „v2“ on näha, kuidas kell 15:20:41 meesterahvas võtab ostukorvi. Salvestisel „v6“ on näha, kuidas kell 15:21:49 meesterahvas võtab riiulilt tooteid ja paneb ostukorvi. Salvestisel „v7“ on näha, kuidas kell 15:22:36 meesterahvas võtab saia riiulilt ja paneb ostukorvi. Salvestisel „v8“ on näha, kuidas kell 15:23:33 meesterahvas võtab riiulilt toodet ja paneb ostukorvi. Salvestisel „v10“ on näha, kuidas kell 15:23:49 meesterahvas paneb toodet oma taskusse. Salvestisel „v13“ on näha, kuidas kell 15:24:26 meesterahvas võtab riiulilt toodet ja paneb ostukorvi, seejärel kell 15:24:54 on näha, kuidas meesterahvas paneb toodet oma taskusse. Salvestisel „v23“ on näha, kuidas kell 15:27:24 meesterahvas maksab kaupade eest. Kell 15:27:50 peatab turvatöötaja meesterahva ja nad räägivad omavahel. Salvestisel „v24“ on näha, kuidas kell 15:28:01 meesterahvas tõukab turvatöötajat ja jookseb poest minema. Salvestisel „v28“ on näha, kuidas kell 15:28:09 meesterahvas tuleb poest välja. (III kd tl 11-17) D.Smirnov tunnistas selle varguse toimepanemist. Tunnistan end süüdi. Ma ei soovi ütlusi anda, kuna ma ei oska seletada mitte midagi, kuna ei mäleta. Ma olen nõus hüvitama kahju. (III kd tl 24-26) Seega, asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud on ka selle varguse toimepanemine Smirnovi poolt. Ka selle kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega ja täidetud on kõik varguse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Lisaks poevargustele süüdistatav on tunnistanud veel kolme varguse toimepanemist (2 sõidukitest ja 1 korterist) 27.07.2023 xxx episood Süüdistus: - 27.07.2023 kella 01:50 ajal lõhkus Kohtla-Järvel xxx juurde pargitud Xxx OÜ sõiduki xxx reg nr xxx tagumise klaasi, mille taastamine maksab 80 eurot, ning võttis kaks tööriistakasti tööriistadega: Fuetech laserlood maksumusega 1000 eurot, Hilti löökhaamer maksumusega 4000 eurot. Kuna tema tegevusse sekkus politseiametnik, siis see vargus jäi lõpule viimata. D.Smirnovit tabati selle kuriteo toimepanemise pealt ning ta tunnistas oma süüd. 28.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi sündmuskoht asub Kohtla-Järvel, xxx, kus on pargitud sõiduk xxx reg nr xxx, mille tagumine aken on lõhutud. Põõsaste all oli leitud kaks tööriistade kasti. (I kd tl 2-6) 31.07.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 2 punast värvi tööriistakohvrit koos tööriistadega. Esimeses kohvris on lööktrell Hilti, kleebisega „Cramo“. Teises kohvris on 7 nivelliiri komplekt Futech. (I kd tl 20-23). 27.07.2023 aktiga anti tööriistad kannatanu esindajale üle (I kd tl 24). Kannatanu Xxx OÜ seadusliku esindaja xxx ütluste järgi 27.07.2023 öösel kell 2.40 helistati talle ja politsei rääkis, et sõidukisse on sisse murtud ja paluti kohale tulla. Auto seisis KohtlaJärve linnas xxx juures. Auto kuulub firmale. Autol oli tagaukseklaas puruks löödud ning politsei oli samuti kohapeal. Uurija poolt tagastati tööriistad, kas midagi veel oli bussist ära varastatud ei oska praegu öelda. Vargust nägi pealt naaber, kes näitas, kus vargad peitsevad ja vist saadi kõik asjad ka kätte. Klaasi lõhkumisega tekitati kahju summas umbes 200-250 eurot, võimalik, et summa läheb odavamaks. (I kd tl 7-8) Tunnistaja V S ütluste järgi 27.07.2023 olin kodus ja kella 1.50 otsustasin tulla õue ja suitsetada. Minu maja xxx juures pinki ei ole, seetõttu läksin xxx maja juurde. Hakkasin telefonis suhtlema ja kella 2.02 nägin meesterahvast, kellel olid ehituskindad käes ja ülejäänud riietus oli tumeda värvi. Meesterahvas kõndis xxx suunas ja seal järsku hakkas kõndima ühe halli sõiduki juurde, mis oli pargitud seal teepeenral. Kell 2.08 kuulsin kuidas sõidukil läks klaas puruks, mille peale jooksin sõiduki juurde. Seal ma kohe nägin kuidas meesterahvas sõiduki pagasiruumist võtab kaks suurt punast kohvrit ja üritab tassida seda xxx maja suunas. Helistasin häirekeskusele ja andsin teada. Mitu korda karjusin meesterahvale, et ta peatuks, mida tema ei täitnud. Meesterahvas läks kohvritega xxx ja xxx hoovi. Oli öine aeg, ei näinud kuhu meesterahvas täpselt kohvrid pani. Kell 2.12 meesterahvas läks tagasi sõiduki juurde, aga seekord jooksuga, et midagi veel varastada. Kell 2.13 nägin patrullautot ning näitasin neile, kus meesterahvas on. Kui meesterahvas juba oli kinni peetud, läksime koos patrullpolitseinikuga kohvrit otsima. Näitasin temale, kust tuli meesterahvas ning umbes 10 minutit hiljem leidsin maja xxx juures olevates põõsastes kaks suurt punast kohvrit. Kutsusin patrullpolitseiniku enda juurde ja näitasin talle ka. (I kd tl 12-15) 27.07.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Dmitri Smirnov, et mõte varastada sõidukist tööriistu tulenes sellest, et puuduvad dokumendid pensioni saamiseks ja peatati maksed. Ema, kes saaks mind toetada on Venemaal ja tuleb tagasi alles järgmisel kuul. Kuna oli vaja teenida raha, siis otsustasin minna vargile. Ei oska öelda, miks valisin just antud sõidukit, võimalik et sellel olev kiri torkas silma. Ei olnud eelnevalt teadlik, kas sellest sõidukist on midagi varastada, see selgus alles pärast klaasi lõhkumist. Võtsin autost kaks rööriista, midagi muud ei võtnud. Viisin tööriistad autost eemale (umbes 50 meetrit) põõsasse. Siis tulin tagasi vaatama, kas on midagi veel autost võtta, kuid siis sattus mulle juba patrull peale ja pidas mind kinni. Võetud esemete eesmärk oli mul need maha müüa. (I kd tl 25-30) Tunnistaja S ütlused tõendavad, et just süüdistatav lõhkus kannatanule kuuluva sõiduki tagaukse klaasi. Ta nägi meesterahvast, kes hakkas kõndima seal pargitud sõiduki juurde ja seejärel kuulis tunnistaja, kuidas sõidukil läks klaas puruks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on tõesti näha, et sõiduki tagumine aken on lõhutud. Edasi nägi tunnistaja, et see talle tundmatu meesterahvas (s.o süüdistatav) võtab sõiduki pagasiruumist kaks suurt punast kohvrit ja üritab tassida need eemale. Kohvrid leiti hiljem tunnistaja ja politsei abiga üles põõsaste all ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegemist on tööriistadega (lööktrell ja nivelliiri komplekt). Smirnov ei eita ka selle varguse katse toimepanemist, põhjendades, et talle peatati pensioniväljamaksed ja kuna vajas raha, siis otsustaski minna vargile. Ka selles episoodis süüdistatav on tegutsenud otsese tahtlusega, tema selgituste järgi võetud esemete eesmärk oli need maha müüa. Täidetud on ka varguse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 5.-6.05.2023 xxx episood Süüdistus: 8 - Ajavahemikul 05.05.2023 kell 20 kuni 06.05.2023 kell 20 lõhkus Kohtla-Järvel xxx juurde pargitud xxx OÜ sõiduki xxx reg nr xxx tagumise klaasi ja võttis kaks seismograafi ja kaks seismograafi käsipasunat: seismograaf UVS 600 S/N 711 maksumusega 600 eurot, seismograaf UVS 600 S/N 428 maksumusega 380 eurot, käsipasun NOMIS Mini-Graph 7000 (2
  2. tk)(kannatanu jaoks väärtus puudub). Kahju xxx OÜ-le summas 980 eurot. Ka selles episoodis tunnistas Smirnov oma süüd. Üks varastatud seismograaf avastati D.Smirnovi elukohast, teine A.Š elukohast. Tunnistaja A V ütluste järgi töötab ta xxx OÜ-s ja kasutuses on firma auto xxx reg nr xxx. 5.05.2023 umbes kell 20.30 jätsin autot parklale xxx juures. Auto oli korras. 6.05.2023 umbes kell 20.00 avastasin, et tagumine parempoolne klaas on lõhutud ja varastatud kaks kollast värvi seismograafi kogumaksumusega 1200 eurot ja kaks musta värvi seismograafi maksumusega 1300 eurot (I kd tl 56) 13.01.2023 arve kinnitab, et kaks seismograafi maksid vastavalt 380 eurot ja 600 eurot (I kd tl 68). 6.05.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi sündmuskohaks on xxx, Kohtla-Järve. Vaadeldavaks objektiks on sõiduauto xxx, reg numbriga xxx, mis on pargitud xxx maja juurde. Sõidukil on kahjustatud tagaukse parempoolne aken. (I kd tl 60-65) A Š ütluste järgi hoiustas ta seismoografi, aga ei teadnud, et see on varastatud. Umbes 2-3 nädalat enne läbiotsimist andis seismograafi Dmitri Smirnov, kuna mulle meeldib erinev tehnika. Ta ütles, et keegi naine andis selle. Ei oska öelda, miks Dmitri võis öelda uurijale, et ta andis seadme mulle edasi müümiseks. Võimalik, et ta sai minust valesti aru. Ei olnud teadlik, et antud seade võib olla varastatud. (II kd tl 81-83) 27.07.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Dmitri Smirnov, et nägi seismas ühte tööbussi ja siis tekkis mul mõte vaadata, mis seal sees on. Täpset kuupäeva ja kella ei oska öelda, leidsin, sealt seismograafid ning pasunad. Pasunad ma viskasin ära. Üks seismograafidest leiti minu juurest politsei läbiotsimise käigus xxx korterist. Eesmärk oli mul seismograaf maha müüa. Teise seismograafi andsin ma A Š, ehk ta teab kuhu annaks selle müüa. Mingit raha temalt selle eest ei saanud. (I kd tl 28) Antud episoodis kahju kannatanul ei tekkinud, sest kindlustus hüvitas kogu kahju (I kd tl 53). Ka selle varguse toimepanemine on tõendatud nii süüdistatava enda ütlustega kui tunnistajate V ja Š ütlustega, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest on näha, et sõiduki tagaukse aken on kahjustatud. Üks varastatud seismograafidest leiti süüdistatava elukohast, teine A.Ši elukohast, kusjuures viimane kinnitas, et sai seismograafi Smirnovi käest. Seega ka selles episoodis tungis Smirnov aknaklaasi lõhkumise teel võõrasse autosse ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil (et müüa maha) võttis ära temale võõra vara (kaks seismograafi ja käsipasunat). Selliselt on täidetud kõik varguse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Ka selle varguse pani Smirnov toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. 29.-30.04.2023 xxx episood Süüdistus: 9 - ajavahemikul 29.04.2023 - 30.04.2023 kahe tuvastamata mehega lõhkusid ukse, mille taastamine 400 eurot, Kohtla-Järvel xxx ning võtsid korterist D D esemed: mängukonsool XBOX 360 maksumusega 60 eurot; kaks mängukonsooli juurde kuuluvat pulti maksumusega 60 eurot; pastakas Parker maksumusega 80 eurot; valuvigur CAST RADIX/ LEVEL 5 –maksumusega 11,20 eurot; suveniirpüstol Colt 911 maksumusega 78 eurot; suveniirmõõk maksumusega 106 eurot; laualamp 54 eurot, hantlid 2 tk maksumusega 130 eurot; sülearvuti Lenovo maksumusega 100 eurot; IPhone 5s maksumusega 100 eurot; multikirves maksumusega 13 eurot; hõbekett maksumusega 298 eurot, hõberist maksumusega 145 eurot; purk sentidega maksumusega 37 eurot; auto võtmed maksumusega 422,85 eurot, kokku kahju 2035.05 eurot. Kannatanu on paigaldanud oma elukohas videokaamera, mille salvestiselt on näha, kuidas kolm meesterahvast sisenevad korterisse ja kannatanu tundis ära, et üks neist on D.Smirnov. Kannatanu D D ütluste järgi elab ta aadressil xxx. 29.04.2023 lahkusin korterist, lukustasin ukse ja läks kogu ööks tuttavate naisterahvaste juurde. 30.04.2023 kella 9.20 paiku tulin koju tagasi ja avastasin, et minu korteri uks on veidi praokil ja ukselukk on lahti murtud. Sisenesin korterisse ja nägin seal valitsevat korralagedust. Sain kohe aru, et korterisse on sisse murtud. Korterist olid kadunud valget värvi mängukonsool Xbox 360 väärtusega 50 eurot, kaks pulti 60 eurot kokku, sülearvuti Siemens või HP, ei tea mis mudel väärtusega 100 eurot, kokkupandav valgusdioodlamp väärtusega 100 eurot, suveniirpüstol Colt 911 väärtusega 50 eurot, halli värvi korpusega iPhone 5s musta värvi ümbrises, Telia SIM kaardiga numbrile 53502152. Lisaks oli varastatud rahakassana kasutusel olev purk, mis sisaldas eurosente kokku umbes 40 euro eest. Sülearvuti ja mängukonsool paiknesid telerialusel. Telefon oli kapi peal. Rahakassa oli kõrge kapi otsas. Puldid olid laual. Püstol lebas kusagil põrandal. Telefoni väärtus on 100 eurot. Kogu tekitatud kahju summas 500 eurot. Ukse ja ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju 400 eurot. (I kd tl 73-77) 24.05.2023 umbes kella 13.00 ajal seisin xxx tänaval koos oma tüdruksõbraga kui nägime tänaval isikut, kes käis minu korteris varasemalt vargil. Isikul olid seljas halli valget värvi lühikesed püksid, valge T-särk (mis rebenes rüseluse käigus katki ja ta jooksis ära ilma särgita). Helistasin politseisse. Proovisin isikut kinni pidada. Tema kaelas rippus kett ristiga, mis kuulub minule. Ma rebisin tema kaelast antud keti rüseluse käigus ära. Isik jooksis ära ja ähvardas mind arvete klaarimisega. Isiku nimeks on D S umbes 46-aastane… Antud keti vargust ei märganud kohe, avastasin selle kadumist hiljem. Oli veel varastatud liigendnuga, väike spordikott, kõlar, haamer. (I kd tl 79) Tunnistaja V S ütluste järgi teab ta, et mehe, kelle hüüdnimi on „S“, eesnimeks on Dmitri, perekonnanime ei tea. Ta elab minuga ühes majas xxx. Ta elab xxx korteris… Viimati nägin teda 24.05, siis toimus kaklus D (s.o kannatanu D D) ja „S“ vahel. D oli „S“ seljas näinud enda esemeid (kett ristikesega ja õlakott). Me seisime koos (D D ja J S) xxx maja juures, kui samast majast tuli välja „S“. Teda nägi D, kes tundis „Si“ seljas ära enda esemed ja siis läkski kakluseks… Pärast kaklust kutsus D politseipatrulli ja nemad ütlesid, et tegelevad sellega. „S“ jooksis xxx suunas ja D jäi meiega koos patrulli ootama. (tl 85-87) Tunnistaja J S ütluste järgi kui ta tuli pühapäeva hommikul tagasi avastas koos D, et korteriuks on katki ja korterist asjad kadunud. Tõenäoliselt oli vargus toimunud öösel vastu pühapäeva. Kutsusime politseid. Samal päeval näitas D videot korterist, kus on näha varaste sisenemine. Videolt tundsin ma ära kõik inimesed. D neid ei tundnud… Videos on musta ja oranži jopega mees Dima hüüdnimega „S“. Tunnen teda tema silmade järgi ära ja olen teda enda maja juurest ka määda käimas näinud samasuguse jopega. Veel on videost näha mees, kellel on peas 10 must mask ja seljas musta ja hali värvi jope, A Š, tunnen teda ära tema riietuse järgi ja kukla järgi. Kolmas mees on A K, kelle tundsin ära tema kehaehituse järgi, olen neid kõiki kolme näinud koos samas seltskonnas, nad käivad omavahel läbi… Nad võisid teada, et D on DJ ja sõidab hea autoga, ostis uue korteris ja plaanis ära kolida. Võis olla kerge ja lihtne saak neile. (I kd tl 89) 30.04.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolliga vaadeldi xxx korteri olustikku. Korteriuksel ja ukseraamil esinevad kahjustused (muukimisjäljed). Ukseluku keel on väljapoole ja on kahjustatud. Eluruumis vasakpoolse akna juures on telerialus… Seina ääres seisab kapp, mille uksed on lahti. Öökapi uks on ka lahti. (I kd tl 98-113) 17.05.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 29.04.2023 xxx korteri kaamera salvestist. On näha korteri elutuppa sisenemas kolme isikut. Esimesel isikul, kes paneb toas tuled põlema on näha seljas musta värvi jope oranži kraega ning peas on musta värvi mask. Teisel isikul on seljas musta värvi mantel ja halli värvi kapuuts, peas on musta värvi suusamask. Kolmandal isikul on seljas musta värvi kapuutsiga jope ning peas musta värvi nokamüts, jalas on musta värvi püksid. Isiku nägu on kaetud kapuutsi äärisega. Isiku paremas käes on kangitaoline ese. (I kd tl 114-118) 26.05.2023 läbiotsimismääruse (I kd tl 118) alusel 29.05.2023 xxx korteris toimetatud läbiotsimise käigus avastati muuhulgas oranži värvi jope, musta värvi oranži voodriga jope, ja õlakott, mille sees luku muukimise tööriistad, multikirves, seade „Nitro Consult“ kohvris, sülearvuti Asus, telefon Nokia 3310, sotsiaalkindlustusameti tempel ja jalgrattapump. (I kd tl 121-143) 31.05.2023 asitõendi vaatlusprotokollidega vaadeldi telefon Nokia (I kd tl 144) ja uuriti selle sisu (I kd tl 146-147). Telefonis oli kaks fotot. 13.06.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi ülejäänud läbiotsimise käigus ära võetud esemed. Multikirves on musta värvi kummist käepidemega. Kirve pea on sõrgkangi, haamri ja kirvetera otsaga. Jope on halli musta värvi, kapuutsi osa sisevooder ja lukk on oranžid. Kott on musta värvi, sellel on ka õlarihm. Koti sees on mitmeid luku muukimise tööriistu ja komplekt võtmeid. Lisaks veel vutlar, mille sees ka muukimise tööriistad. Tempel on sinise tindiga, on kirje „Sotsiaalkindlustusamet Virumaa Pensioniamet Jõhvi osakond“. Musta värvi plastikust karbil on kiri Nitro Consult. Kasti sees on vibratsioonide mõõteseade. Jalgrattapump on musta ja oranži värvi korpusega. Jope on oranži värvi voodriga ja musta värvi välisriidega. Sülearvuti Asus on musta värvi korpuses. Arvutikotis on kaks telefoni (Samsung ja Cat) ning Dmitri Smirnov nimele adresseeritud teatis. Koti teises taskus on musta värvi arvuti „Lenovo“. (I kd tl 149-150) 15.06.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi tääki, mis on musta värvi tupes ja musta värvi käepidemega. Tera on metallist, ühel küljel on seerianumber. Padrun on väike, musta värvi kuuliga, kesta all osal täht „V“. Libliknuga on tumepunast värvi käepidemetega ning pealuu kaunistustega. Plastikust karbil on kiri „Nitro Consult“, kasti sees on vibratsioonide mõõteseade. (I kd tl 151-160) 11 31.05.2023 ülekuulamisel tunnistas D.Smirnov üles selle varguse toimepanemist. Mõte antud korterisse vargile minna tekkis A ja A poolt. Läksime korterisse, sest korterist oli tunda kanepi lõhna ja seadmete müra. Murdsime sisse korterisse xxx. Ukse avasin mina. Korterist võetud asjadest IPhone on kannatanule tagastatud kas A või A poolt. Varastatud asjadest sülearvuti oli minu käes, mis sai ülejäänud asjadest ei oska öelda. Nädal tagasi kohtasin D D selle maja nurgal, kus viidi läbi läbiotsimine. Ta astus mulle ligi, võttis rinnust kinni, tõmbas kaelaketi puruks ja rääkis minuga agressiivselt. Samuti ta lõi mind mitu korda näkku. Sellele intsidendile on ka tunnistajad D sõbranna J. (I kd tl 164-166) 30.05.2023 läbiotsimismääruse (I kd tl 168) alusel otsiti läbi A Ši elukoht aadressil xxx. 1.06.2023 läbiotsimisprotokolli järgi avastati läbiotsimise käigus kaks nuga, üks on musta värvi tupes tääk, teine on lahtikäiv libliknuga, magamistoa klaaslaua alt põrandalt on leitud musta värvi karp, mille sees on vibratsioonimõõtur. Samalt klaaslaualt on leitud musta värvi telefon Samsung. Vannitoa kapi riiulilt leiti üks padrun. (I kd tl 171-175) A KarajKevi ütluste järgi tunneb ta Dmitri Smirnovit, oli temaga koos vanglas. Põhjust, miks ta mind nimetas, et ma võisin temaga koos olla vargusel, ei oska öelda. A Šiga suhtleme igapäevaselt. Võimalik, et kuna ma igapäevaselt suhtlen A ja meid on ka koos nähtud kannatanu poolt, võis ta meid varguse toimepanijateks nimetada. (I kd tl 215-218) Seega, nii süüdistatava enda kui ka kannatanu D ja tunnistajate S ja S ütlustega on tõendatud, et D.Smirnov, tegutsedes grupis veel kahe tuvastamata isikuga, tungisid sisse kannatanu korterisse (kusjuures just D.Smirnov murdis korteriukse luku lahti), kust võtsid ära kannatanule kuuluva vara. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et korteriuksel ja ukseraamil on näha kahjustused (muukimisjäljed), ukseluku keel on väljapoole ja kahjustatud. Ehk siis just Smirnov muukis luku lahti. Mõned nädalad hiljem kohtas kannatanu temale seni tundmatut süüdistatavat ja nägi viimase kaelas temale kuuluva kaelaketti ristiga, mis oli varastatud tema korterist. Tunnistaja S on viibinud selle sündmuse juures ja tema ütlused riimuvad kannatanu Dmitrijevi ütlustega, et ta tundis süüdistatava kaelas ära temale kuuluva kaelaketti ristiga, mistõttu nende vahel tekkis kaklus. Kannatanu korteris paigaldatud kaamera salvestiselt on näha, kuidas süüdistatav koos veel kahe meesterahvaga tungisid korterisse ning tunnistaja S kinnitas, et kannatanu näitas temale selle videosalvestise ja ta tundis sellest ära need inimesed, sh süüdistatava (Dima hüüdnimega „S“). Asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldud salvestiselt on näha korteri elutuppa sisenemas kolme isikut, ühel neist on käes kangitaoline ese. Smirnovi elukoha läbiotsimise käigus avastati nii tema riideesemed, kui õlakott, milles olid luku muukimise tööriistad, aga ka nt multikirves, mis oli varastatud kannatanu korterist. Ka selles episoodis süüdistatava tegudega on täidetud kõik varguse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused ja selle kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. Ainuke kuriteoepisood, milles süüdistatav ei tunnistanud oma süüd on varguse episood kannatanule O Vile kuuluvast sõidukist. 5.-6.06.2022 xxx episood Süüdistus: - Ajavahemikul 05.06.2022 kell 21:00 - 06.06.2022 kell 07:38 lõhkus Kohtla-Järvel xxx juures seisnud sõiduki xxx reg nr xxx parempoolse klaasi, mille taastamine 250 eurot (150 eurot klaas ja 100 eurot paigaldus), ja võttis: ketaslõikur Makita maksumusega 270 eurot, ketassaag Makita koos kastiga maksumusega 270 eurot, kaks kruvikeerajat 12 Makita maksumusega 400 eurot, lööktrell Makita kastiga maksumusega 325 eurot. Kokku kahju O Vile (V) 1515 eurot. Kannatanu O V ütluste järgi 5.06.2022 kell 21.00 jätsin oma sõiduauto xxx reg nr xxx aadressil xxx Kohtla-Järve asuva maja juurde. Pakiruumis olid tööriistad. Parempoolse tagaukse klaas oli terve. 6.06.2022 kell 7.38 istusin oma autosse ja pöörasin tähelepanu, et tagapool oli valge. Pakiruumi klaas on küljelt (paremalt poolt) ära lõhutud. Vaatasin kohta, kus olid tööriistad, need olid ära kadunud: ketaslõikur, ketassaag, kaks akukruvikeerajat ja perforaator. Ketaslõikur Makita oli rohelise korpusega, asus kastis, väärtus umbes 270 eurot. Ketassaag Makita asus kastis. Kast ja tööriist olid rohelised, väärtus umbes 270 eurot. Kaks rohelist akukruvikeerajat Makita lebasid pakiruumis, kuid mitte kastis. Üks maksis umbes 200 eurot. Perforaator Makita oli kastis, maksis umbes 325 eurot. Ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju umbes 500 eurot. (II kd tl 53-57 ) 6.06.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskohaks on xxx, Kohtla-Järve. Sõiduauto xxx reg mk xxx parempoolse tagumise külje ukseklaas on lõhutud, ukse all maas on klaasi osakesed. Purustatud klaasi taga on musta värvi kile, mis on alt poolt rebitud. Rebitud kile alumise ja ülemise äärde pindadelt võeti puuteproovid. Sõiduki salongis põrandal on musta värvi taskulamp, mille käepideme ja nuppu pindadelt võeti puuteproovid. (II kd tl 63-69) 17.01.2023 ekspertiisimääruse (II kd tl 70) alusel tehtud ekspertiisiaktist nr 23E-GE0057 nähtuvalt taskulambi käepideme pinnalt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel kokkulangev Dmitri Smirnovi (ik 37707122239) DNAprofiiliga. Antud DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäosem, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Dmitri Smirnovilt, võrreldes sellega, kui see pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Taskulambi sisselülitamise nuppu pinnalt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Dmitri Smirnovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (II kd tl 72-74) D.Smirnovi ütluste järgi ei ole ta selle kuriteo toime pannud. Põhjalikumate ütluste andmisest keeldus. (II kd tl 77-78) Politsei poolt teostatud vaatluse käigus avastati sõiduki põrandalt taskulamp, mille käepideme pinnalt võeti proovid, saadi DNA profiili, mis on kokkulangev süüdistatava DNA profiiliga. D.Smirnov keeldus ütlusi andmast. Kannatanu asju läbiotsimise käigus ei leitud. Samas nõustub kohus prokuröri arvamusega, et teiste episoodide alusel on näha, et isikule on omane lõhkuda sõidukite klaase (vt nt xxx ja xxx episoode), kusjuures just neid, kui on alust eeldada, et neid kasutab firma või töömees, tegemist on kaubikutega, mitte isiklikke sõiduautodega. Taskulampi kasutati kas klaasi lõhkumiseks või kaubiku sisu valgustamiseks. Ekspertiisiaktist nähtuvalt taskulambi käepideme pinnalt võetud proovist saadi DNA segaprofiil, milles on eristatav peamine profiil, mis langeb kokku D.Smirnovi DNA-profiiliga. Ei ole eluliselt usutav, et taskulamp võis sattuda sündmuskohale nö juhuslikult ja D.Smirnovist sõltumata asjaoludel ning tema ise sündmuskohal ei viibinud. Ülejäänud sõidukitest toime pandud varguste episoodid kinnitavad, et süüdistatavale oli omane selline varguse toimepanemise viis, kus ta lõhkus sõiduauto tagumise klaasi ja läbi selle tungis sõidukisse, kust võttis ära kannatanute vara. Seega, kohtu arvates tõendatud on ka selle varguse toimepanemine süüdistatava poolt, mille ta pani toime otsese tahtlusega, millele viitavad kuriteo toimepanemise asjaolud (lõhkus akent, tungis sisse, võttis ära temale mittekuuluvaid tööriistu) ehk ta teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. 13 Kuriteokoosseis ja kvalifikatsioon Kohus leiab, et süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ehk grupiviisilise, süstemaatilise ja sissetungimisega toime pandud vargustena. xxx, xxx ja xxx episoodides lõhkus D.Smirnov sõiduki klaasi ja tungis sõidukisse. xxx episoodis tungis D.Smirnov korterisse, tegutses grupis veel kahe tuvastamata isikuga. xxx, xxx ja xxx episoodides süüdistatav on ise tunnistanud, et varastatu müüs ta maha. S.t ta võttis ära temale mittekuuluva ehk võõra vara (poodidest võttis ta erinevat kaupa, sõidukitest ja xxx korterist erinevaid tööriistu, mängukonsooli jm vara) võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tegutsedes otsese tahtlusega ehk teades, et ta teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtes seda. Antud asjas pani D.Smirnov vargused toime ajavahemikus juuni 2022 kuni 27.07.2023, mil teda tabati kuriteo pealt. Kokku pani ta toime 7 vargust. Peale selle teda on varem juba karistatud süstemaatiliste varguste eest, viimati Viru Maakohtu 29.04.2021 otsusega. Ida prefektuuri 2.10.2022 otsusega karistati varguse katse eest väärteomenetluse korras. Ülaltoodu selgelt näitab, et varguste toimepanemine on muutunud D.Smirnovi jaoks sissetuleku teenimise allikaks ja tema eluviisiks ehk ka antud vargused pani ta toime süstemaatiliselt. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Kuna D.Smirnov on varem korduvalt karistatud ja antud asjas pani toime seitse uut varguseepisoodi ei vasta rahaline karistus tema süü raskusele ja tuleb kohaldada vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Kohtu arvates D.Smirnovi süü raskus vastab keskmisele määrale. Kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et 6-s episoodis 7-st ta tunnistab oma süüd ja väljendab kahetsust (27.07.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas Dmitri Smirnov kahetsust ja nõusolekut hüvitada kahju esimesel võimalusel). Kolmes episoodis varastas ta erinevat kaupa xxx ja xxx poodidest, kusjuures Smirnovi enda sõnul tegi ta seda edasise realiseerimise eesmärgil ning see plaan temal ka õnnestus. Veel kolmel korral tungis ta sisse pargitud sõidukitesse, kust varastas erinevaid tööriistu. Lisaks sellele tungis ta sisse kannatanu D korterisse, kust varastas olmetehnikat ja muid asju. D.Smirnov on varem korduvalt karistatud. Karistusregistri järgi tal on neli kehtivat karistust, mis kõik olid mõistetud varguste eest. Viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.04.2021 otsusega (III kd tl 69) KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8 ja § 202 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega (karistus täidetud 25.03.2022). Lisaks sellele on korduvalt karistatud väärtegude eest, kokku 17 kehtivat väärteokaristust, sh KarS § 218 lg 1 järgi ehk varavastase süüteo eest väheväärtuslikku asja suhtes. Ida prefektuuri 2.10.2022 otsusega karistati Smirnovit jope varguse katse eest kauplusest „Sportland Astri“ Narvas (III 14 kd tl 66). Eeltoodu näitab, et varastamine on muutunud tema elustiiliks ja sissetulekuallikaks. See, et süüdistataval oli töökoht (abitööline xxx OÜ-
  3. s)ei takistanud tal käia vargusi toime panemas, mis kinnitab, legaalsest sissetulekust talle ei piisanud või töötasu kõrvale soovis ta teenida ka kriminaaltulu. Seega töökoha olemasolu ei välista veel varguste toimepanemise süstemaatilist iseloomu. Üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades, nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ning leiab, et 3-aastane vangistus on õiglane ja D.Smirnovi süü raskusele vastav karistus. Kuigi see jääb sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra kõrgemaks (jäädes seejuures lähedasemaks pigem keskmisele kui maksimaalsele määrale, s.o 5 aastat) tuleb arvestada ka süüdistatava varasemat käitumist ja võimalusi teda mõjutamaks, et ta hoiduks uute varguste toimepanemisest, sest varasemad karistused ei suutnud teda piisaval määral mõjutada. Seetõttu karistus uute analoogsete kuritegude eest peab olema mõnevõrra rangem.

§ 238

lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kuna kohus on arutanud antud asja lühimenetluse korras, siis 3-aastane vangistus tuleb vähendada kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. D.Smirnovit peeti kinni 22.10.2022 (III kd tl 51) ja vabastati 24.10.2022 (III kd tl 54), peale selle 29.05.2023 (I kd tl 160) ja vabastati 31.05.2023 (I kd tl 163). KarS § 68 alusel eelvangistus kokku 6 päeva tuleb arvata karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. 28.07.2023 kohtumäärusega D.Smornov vahistati (I kd tl 37). KarS § 68 alusel eelvangistus alates 27.07.2023 tuleb samuti arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 11 kuud 24 päeva alguseks lugeda 27.07.2023. Tsiviilhagid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Antud asjas tsiviilhagid on esitanud: Xxx OÜ summas 80 eurot (I kd tl 11), O V summas 1515 eurot (II kd tl 107), xxx OÜ summas 11,57 eurot (III kd tl 20), AS xxx summas 55,30 eurot (III kd tl 39). Kohtuistungil võttis süüdistatav õigeks Xxx OÜ, xxx OÜ ja AS xxx hagid ja vaidles vastu O V hagile. 15 Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKKo 3-1-1-67-16 p 8). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning

§ 310

lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise, seega puuduvad kohtul hagi õigeksvõtu korral muud käitumisalternatiivid (Tartu RK 29.11.2017 O 1-17-8418 p 7). Seega Xxx OÜ hagi summas 80 eurot, xxx OÜ hagi summas 11,57 eurot ja AS xxx hagi summas 55,30 eurot rahuldab kohus õigeksvõtu alusel. Süüdistataval tuleb hüvitada tekitatud kahju kannatanute tsiviilhagides märgitud pangakontodele esimesel võimalusel. Kahju vabatahtlikult hüvitamata jätmise korral võivad kannatanud pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, millega kaasnevad täiendavad kulud. O V tsiviilhagi on, kohtu arvates, põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse järgi sõiduki xxx parempoolse klaasi lõhkumisega tekitati temale kahju 250 eurot (klaas 150 eurot, paigaldus 100 eurot) ning tööriistade vargusega tekitati täiendavalt kahju 1265 eurot (ketaslõikur Makita 270 eurot, ketassaag Makita koos kastiga 270 eurot, kaks kruvikeerajat Makita maksumusega 400 eurot, lööktrell Makita kastiga 325 eurot) ehk kokku tekitati kahju summas 1515 eurot. Antud tsiviilhagi lahendamist teeb keeruliseks asjaolu, et see on tõendatud vaid kannatanu ütlustega ning puuduvad alusdokumendid, mis kinnitaksid varastatud tööriistade soetamismaksumuse, nagu ka täpsem spetsifikatsioon, mis tööriistade mudelitega tegemist on, mille kaudu saaks kontrollida, kas kannatanu avaldatud summad vastavalt turuhindadele. Teada on vaid tööriistade tootja – Makita. Kohtul ei õnnestunud leida avalikult kättesaadavatest allikatest (Internetist), milline on selle sõiduki (xxx) tagumise aknaklaasi maksumus ning lühimenetluses täiendavate tõendite kogumine ei ole lubatud, s.t kohus peab lahendama asja, sh tsiviilhagi, vaid toimiku materjalide põhjal ehk olemasolevate tõendite alusel. Kehtiva kohtupraktika järgi kui kahju täpse suuruse kohta pole (piisavalt) tõendeid, on kohaldatav VÕS § 127 lg 6 (TrtRK 13.09.2018 otsus nr 1-17-1804 p 28), mille järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha… otsustab hüvitise suuruse kohus. Ehk siis ka antud juhul, kui tõenditest on vaid kannatanu ütlused ja teada on vaid kahju liik (et lõhutud on sõiduki tagumise ukse klaas ja varatatud Makita ketaslõikur, ketassaag, kaks kruvikeerajat ja lööktrell) peab kohus otsustama tekitatud kahju suuruse. Klaasi paigaldamise osas tegi kohus nt Carglass Interneti kodulehel oleva info alusel kindlaks, et tagaklaasi vahetamine maksab 110-137 eurot (https://carglass.ee/carglass-hinnakiri/). Seega kannatanu avaldatud summa (et klaasi paigaldamine maksis talle 100 eurot) on eluliselt usutav ning mõistlik on eeldada, et klaasi maksumus peab olema vähemalt sama suur kui selle paigaldamise tasu. Seetõttu lõhutud aknaklaasi osas leib kohus, et O.V hagi on põhjendatud 200 euro ulatuses (100 eurot klaasi maksumus ja 100 eurot selle paigaldamise eest). Makita ketaslõikurite (erinevad mudelid) maksumus varieerub nt Bauhofi e-poes 59-st eurost 653 euroni (vt 16 https://www.bauhof.ee/et/c/elektritooriistad-jarauakaubad/elektritooriistad/ketasloikurid?gad_source=1&gclid=CjwKCAiAg9urBhB_EiwA gw88mVwQRYDA8Y-sTkmvdsYUb56Xf8ippBGdfdlttc6hDK604k96EFzaxoCMbsQAvD_BwE&gclsrc=aw.ds&product_brand=15098&sort=price_ ASC ) Kuna ei ole tõendeid, mis mudelit Makita ketaslõikur kannatanul oli, peab kohus lähtuma süüdistatavale kõige soodsamast variandist ja ketaslõikuri maksumuse osas tuvastab tekitatud kahju summas 59 eurot. (Siinkohal tuleb märkida, et isegi kui kannatanul oli kallim mudel, siis peab arvestama ka amortisatsiooni, sest tegemist ei olnud uute tööriistadega ja nende maksumus oli uue tööriista maksumusest märksa väiksem. See kohaldub ka ülejäänud varastatud tööriistadele). Makita ketassae minimaalne maksumus samas e-poes on 82 eurot kuni 468 eurot https://www.bauhof.ee/et/c/elektritooriistad-jarauakaubad/elektritooriistad/ketassaed?gad_source=1&gclid=CjwKCAiAg9urBhB_EiwAgw8 8mdY6bMmsBqaZ_wexi_e-KCmzRyEBOMArsx_oLvFPOG5Jd8jhkEVXBoCmMYQAvD_BwE&gclsrc=aw.ds&product_brand=15098&sort=price_ASC Ka ketassae osas ei ole tõendeid, mis mudelit see on, mistõttu kohus lähtub süüdistatavale kõige soodsamast variandist maksumusega 82 eurot, ehk et ketassae vargusega tekitati kahju 82 eurot. Makita akukruvikeeraja minimaalne maksumus on 68 eurot ja maksimaalne 750 eurot https://www.bauhof.ee/et/c/elektritooriistad-jarauakaubad/elektritooriistad/akutrellid?gad_source=1&gclid=CjwKCAiAg9urBhB_EiwAgw8 8mXjmGCK4pQVXOBBIIZGVloBa1cOj8mnR6BsuBE4KiZpUlcDYqrTRBoCQAcQAvD_BwE&gclsrc=aw.ds&product_brand=15098&sort=price_ASC&page=2 Kuna ka selles osas puuduvad andmed ja tõendid, mis mudelit akukruvikeerajad olid, lähtub kohus süüdistatavale kõige soodsamast variandist, s.o 68 eurot, mis teeb 2 tk peale 136 eurot (68*2=136). Makita lööktrelli maksumus kõigub 62-st eurost 240 euroni. (vt nt https://www.verkter.ee/kruvikeerajadtrellid/looktrellid#!/dir=desc&id=11&manufacturer=69&order=price ) Ka selles osas puuduvad tõendid, milline oli kannatanult varastatud lööktrelli mudel, mistõttu lähtub kohus süüdistatavale kõige soodsamast hinnast, s.o 62 eurot. Seega kokku tekitas süüdistatav O Vile kahju summas 471 eurot (100+100+59+82+68+62) ning selles suuruses kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi. Analoogselt ülejäänud tsiviilhagidega D.Smirnovil tuleb hüvitada kannatanule O V’ile tekitatud kahju viivitamata pärast antud kohtuotsuse jõustumist, muidu kannatanu võib pöörduda kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täiendavad kulud. Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 17 kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad. Kohtueelses menetluses 223,20 eurot (II kd tl 105), 475,20 eurot (II kd tl 112), 195,60 eurot (III kd tl 81). Kohtulikus menetluses 642,24 eurot + 43,20 eurot, 259,20 eurot (III kd tl 97), 624,24 eurot, 43,20 eurot. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 570 eurot (II kd tl 75).

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot (725*1,5=1087,80).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele D.Smirnov’ilt.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: 5 DVD-R ja 3 CD plaati, mis asuvad toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Taskulamp (kannatanu V episoodis sündmuskohalt), mis on hoiul Ida prefektuuris 13.03.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH22655 alusel - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 12.06.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH24325 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed (läbiotsimine D. Smirnovi elukohas): 18 Sotsiaalkindlustusameti tempel, õlakott Adidas, milles muukimisvahendid, pump - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist, jope Helly Hansen, jope Lee Cooper, arvuti Asus – tagastada D.Smirnovile peale kohtuotsuse jõustumist. 20.06.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH24472 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: padrun ja libliknuga – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 31.07.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH25301 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: telefon Nokia 3310, telefon Samsung GT, telefon Cat, sülearvuti kott tagastada Dmitri Smirnovile peale kohtuotsuse jõustumist. Tõkend D.Smirnovi suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamine. Kohtu arvates puudub alus tõkendi muutmiseks või tühistamiseks. Vahistamismäärusega ja kohtu alla andmisel kohus on leidnud, et vabaduses süüdistatav võib jätkata kuritegude toimepanemist. See oht säilib tänapäevani, mistõttu tõkend tuleb jätta muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel tõkend tuleb tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.