Obsah (6)

§ 12§ 34§ 35§ 41§ 40§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-113186 Tsiviilasi Tallinn, Lauri

) § 40 lg 1 ja korteriühistu põhikirja punktides 3.2.6, 3.2.7 ja 3.2.8 sätestatud kohustusi elamu majandamiskulude kandmisel. Xxxx korteriomandi eest on täielikult tasumata avaldaja poolt esitatud arved. Võlgnevuse suurus on 3632,48 eurot ja see on kujunenud alljärgnevalt: Arve nr 220821 220921 221021 221121 221221 Arve kuupäev 24.08.2022 13.09.2022 18.10.2022 15.11.2022 14.12.2022 Makse tähtpäev 31.08.2022 30.09.2022 31.10.2022 30.11.2022 31.12.2022 Majandamiskulud 230,76 205,70 245,66 279,88 344,45 2 Majandamiskulude võlgnevus 230,76 436,46 682,12 962 Laekunud 0 0 0 0 0 Tasumisele kuulub 230,76 436,46 682,12 962 1306,45 2-23-113186 230121 230221 230321 230421 230521 230621 230721 17.01.2023 09.02.2023 13.03.2023 12.04.2023 11.05.2023 12.06.2023 12.07.2023 31.01.2023 28.02.2023 31.03.2023 30.04.2023 31.05.2023 30.06.2023 31.07.2023 412,82 391,03 351,33 346,20 318,97 239,73 265,95 1306,45 1719,27 2110,30 2461,63 2807,83 3126,80 3366,53 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 1719,27 2110,30 2461,63 2807,83 3126,80 3366,53 3632,48 3632,48

1. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud igakuised majandamiskulud sisaldavad vastavalt majanduskavale: - korteriühistu raamatupidamise kulusid; - elamu korrashoiu kulusid (haldusteenus, raamatupidamisteenus, avariiteenus, hooldusteenus sise- ja väliskoristus, niitmine, lumekoristus, gaasikatla hooldus, vahetusvaibad); - maja kindlustust; - tarbimisteenuse kulusid (üldelekter, küte, vesi, prügivedu); - sihtotstarbelisi tasusid (elamu remondifond, reservfond, laenumaksed).
2. Lisaks peab korteriomanik maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist, mille tasumisest võib ühistu juhatus ühistu liiget vabastada oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks oli mõjuvad põhjused (põhikirja p. 3.2.10). Avaldaja on arvestanud puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevuselt ajavahemiku 01.09.2022 – 30.06.2023 eest viivist 0,02 % päevas ning viivis kujuneb alljärgnevalt: Algus 01.09.2022 01.10.2022 01.11.2022 01.12.2022 01.01.2023 01.02.2023 01.03.2023 01.04.2023 01.05.2023 01.06.2023 Lõpp 30.09.2022 31.10.2022 30.11.2022 31.12.2022 31.01.2023 28.02.2023 31.03.2023 30.04.2023 31.05.2023 30.06.2023 Päevade arv 30 31 30 31 31 28 31 30 31 30 Viivise % 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 Põhivõlg 230,76 436,46 682,12 962 1306,45 1719,27 2110,30 2461,63 2807,83 3126,80 Kokku Viivis 1,38 2,71 4,09 5,96 7,96 9,63 13,08 14,77 17,27 18,76 95,61
3. Avaldaja nõuab puudutatud isikult: - põhivõlgnevuse 3632,48 euro tasumist; - sissenõutavaks muutunud viivise 95,61 euro tasumist; - edasiulatuva viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kohtulahendis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 3 2-23-113186 Puudutatud isiku seisukoht
4. Kohus määras 01.09.2023 määrusega puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuli esitada 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest.
5. 01.09.2023 määrus on puudutatud isikule kätte toimetatud 08.12.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Puudutatud isik oma seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viiviste tasumist. Eelnimetatud nõuded kuuluvad lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 12.

§ 12

lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 34

lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi 4 2-23-113186 korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 3632,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 95,61 eurot ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel.
2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) omanik.
3. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud makseteatisi perioodi eest alates 24.08.2022 kuni 12.07.2023 seoses korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avaldajale jätnud tasumata vastavalt avaldaja nõude arvestusele 3632,48 eurot. Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: haldustasu, hooldustasu, heakorrakulud, remondifond, laenumakse, üldelekter, elektrienergia, veetasu (üld, soe, külm, vee soojendamine), küttekulu, prügivedu, porivaipade vahetus, kindlustus (ei ole järjepidev) ja näitude kauglugemisteenus (ei ole järjepidev). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja kommunaal- ja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
4. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 95,61 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele.

§ 42

lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue 95,61 eurot rahuldamisele. 5 2-23-113186

1. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kohtulahendis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab avaldaja nõude mõista puudutatud isikult välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates käesoleva kohtulahendi kuupäevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et on õiglane jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus.
3. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kooskõlas TsMS § 174 lg 2, § 176 lg 8 ja § 177 lg 1 p 2 sätestatuga kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.
4. Avaldaja võib esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6