Obsah (13)

§ 48911§ 50836§ 50843§ 50834§ 4896§ 50870§ 50838§ 50835§ 50839§ 50844§ 50845§ 48910§ 436

1-23-5182 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-5182 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistl

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistada Norland Hyvärineni suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 26.05.

1. a otsuse nr 20/118553 (R 18/2918) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks.
2. Määrata Norland Hyvärineni poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud, millest tuleb maha arvestada tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.04.– 23.08.
3. a ja 07.03.2019.– 10.02.
4. a, s.o 1 aasta 3 kuud 1 päev, lugedes lõplikuks ära kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
5. Norland Hyvärinenil tuleb karistust kandma asuda pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Karistuse kandmisele ilmumise täpne aeg ja koht teatakse süüdimõistetule täiendavalt. 1 1-23-5182
6. Menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
7. Käesolev määrus edastada Norland Hyvärinenile, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama. Asjaolud 04.09.
8. a saabus Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist Eesti Vabariigi kodaniku Norland Hyvärineni suhtes koostatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus koos lisadokumentidega. Soome Vabariik taotleb Norland Hyvärinenile Helsingi apellatsioonikohtu 26.05.
9. a otsusega nr 20/118553 (R 18/2918) mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise ületoomist Eesti Vabariiki. Nimetatud otsusega mõisteti Norland Hyvärinen Soome Vabariigis süüdi Soome karistusseadustiku (Rikoslaki) ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, s.o suure hulga väga ohtlike narkootikumidega ebaseaduslikus kauplemises. Karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Soome Vabariigi Migratsiooniameti 20.12.
10. a otsusega nr 4772/440/2019 määrati, et Norland Hyvärinen saadetakse Soome Vabariigist välja tema kodumaale Eestisse. Samuti kohaldati Norland Hyvärineni suhtes sissesõidukeeldu Soome Vabariiki 10 aastaks. Kohus määras asja arutamisele 02.10.
11. a kohtuistungil, kuhu kutsus prokuröri, Norland Hyvärineni ja temale riigi õigusabi korras määratud kaitsja. Norland Hyvärinen kinnitas kohtukutse kättesaamist e-kirja teel 21.09.
12. a. 26.09.
13. a saatis Norland Hyvärinen kohtule e-kirja, milles teatas, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil, kuivõrd tema lapse sünnitähtaeg on xx.xx.xxxx. a. Tal on ka 2 aasta 6 kuu vanune laps, kelle eest peab hoolitsema samal ajal kui naine on haiglas. Samas märkis Norland Hyvärinen, et soovib osaleda kohtuistungil ja anda ütlusi. Palus kohtuistungi lükata edasi 2 kuuks, kuivõrd naine vajab peale sünnitust 2 kuud taastust. Samuti märkis ta, et ei ela Eestis, suhtles oma advokaadiga, kes tuleb kohtusse, seega ei vaja riigi kaitset. E-kirjale on lisatud alaealise Eesti Vabariigi passi koopia ja abikaasa raseduse tõend, millest nähtub lapse eeldatav sünnitähtaeg xx.xx.xxxx. a. 28.09.
14. a vastas kohus Norland Hyvärinenile ja märkis, et kohus kutsus teda kohtuistungile, sest taotluse kohaselt elab ta Eestis. Kohus palus Norland Hyvärinenil teatada kohtule oma elukoha aadress, telefoninumber ja info valitud advokaadi kohta. Kohus lisas, et tema osavõtt istungist ei ole kohustuslik ja kohus lahendab kohtuistungi edasilükkamise taotluse 02.10.
15. a toimuval kohtuistungil prokuröri ja kaitsja(te) osavõtul. Harju Maakohtus 02.10.
16. a toimunud istungil leidis prokurör, et Soome Vabariigi taotluse rahuldamiseks takistusi ei ole. Kõik vajalikud andmed on olemas. Norland Hyvärineni viibimiskoht on hetkel teadmata. Seaduslikku alust Soomes viibimiseks tal ei ole, kuivõrd ta on 2 1-23-5182 sealt välja saadetud Eesti Vabariiki 10 aasta pikkuse sissesõidukeeluga. Veel märkis prokurör, et

§ 50836

lg 1 p 2 alusel on tunnustamise kriteeriumiks see, et isik on Eesti Vabariigi kodanik. Kuigi isiku elukoht Eestis ei ole, on ta Soomest välja saadetud Eesti Vabariiki. Seega see kriteerium on täidetud. Keeldumiseks alust ei ole. Kaitsja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks, kuivõrd tundub, et isiku elukoht ei ole Eestis. Samuti puuduvad tal perekondlikud ja muud kaalukad sidemed Eesti Vabariigiga. Seega on esitatud tunnistus puudulik. Samuti märkis kaitsja, et

§ 50843järgi tunnistus peab vastama kohtuotsusele.

Kohtuotsus on aga eesti keelde tõlkimata, seda ei saa advokaat teha. Määruse motiivid Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et Norland Hyvärineni suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 26.05.2023. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis tuleb tunnistada lubatavaks. Käesolevas asjas on Eesti Vabariigile

§ 50834

nõutava vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet (Rikosseuraamuslaitos) ning selle tunnistuse pinnalt tuleb kohtul hinnata, kas on täidetud

§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja

§-s 50836 nimetatud kriteeriumid.

50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on

§ 4896lg-s 1 nimetatud süüteoga.

Norland Hyvärinen on Soome Vabariigi kohtuotsusega mõistetud süüdi kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt

§ 4896

lg 1 loetelus punkti 5 all, s.o narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu, mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt

§ 50870

p-st 7 kontrollima, kas Norland Hyvärineni poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi asutuse poolt esitatud tunnistusest nähtub, et Norland Hyvärinen on perioodil 01.06.2017 – 26.04.2018 toime pannud raske narkokuriteo. Nimelt hoidis Norland Hyvärinen õigusvastaselt enda valduses 2700 tk Subutexi 8 mg tabletti. Selle koguse soetas Norland Hyvärinen E. S.lt ja müüs edasi järgmiselt: 1400 tk M. O.le ja V. A.le mitmel erineval korral 01.06.2017 – 26.04.2018 vahelisel ajal, 500 tk T. H.le mitmel erineval korral 01.10.2017 – 26.04.2018 vahelisel ajal, 300 tk K. P.le mitmel erineval korral 10.01.2018 – 09.04.2018 vahelisel ajal. Norland Hyvärineni poolt toimepandud rikkumine kvalifitseeriti Soome Vabariigi karistusseadustiku

1. ptk § 2 järgi raske narkokuriteona. Ebaseadusliku kauplemise eest suurel hulgal väga ohtliku narkootilise ainega karistati Norland Hyvärineni Helsingi apellatsioonikohtu otsuse alusel vangistusega 3 aastat 2 kuud ning see otsus on jõustunud 27.07.
2. a. Seega on täidetud tunnustamise üldtingimused. Kohtule esitatud tunnistusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole Norland Hyvärinen andnud enda nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Kohtule edastatud materjalidele on lisatud 04.07.
3. a Norland Hyvärineni esindaja jurist J. K.i e-kiri, milles ta avaldab, et Norland Hyvärinen ei nõustu vanglakaristuse kandmise üleviimisega Eestisse ning et esitatud on nõue üleandmisotsuse täitmise viivitamatu keelamise ja peatamise kohta. Esindaja märgib, et üleandmine Eestile veel kandmata osa ärakandmiseks Eestis asetaks isiku ebaõiglasesse olukorda. Nimelt peaks sel juhul Norland Hyvärinen vanglakaristuse ära kandma ilma Soome Vabariigis kehtivate nn esmarikkuja hüvedeta, mille kohaselt oleks isikul võimalik 3 1-23-5182 vanglakaristus ära kanda 1/2 ajaga. Kogu mõistetud karistuse, s.o 3 aastat 2 kuud oleks isiku suhtes ebaõiglane ja õigusvastane, mille tulemus oleks vanglakaristuse kahekordseks muutumine. Samuti märgib esindaja, et Norland Hyvärinen elab koos perega Soomes ja et ta ei ole oma perega aasta aega kohtunud, sest on pidanud kandma talle mõistetud vanglakaristust aasta aega Eestis. Eesti vanglas ei ole perega kohtumised lubatud.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on käesoleva seadustiku § 50836 lõikes 1 nimetatud isik: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Norland Hyvärinen Eesti Vabariigi kodanik. Eesti Vabariigi rahvastikuregistri kohaselt on Norland Hyvärineni elukoha „lisa-aadressiks“ alates 17.04.2020. a xxx kuni käesoleva ajani ja alates 06.07.2022. a kuni käesoleva ajani xxx. 26.09.2023. a e-kirjas avaldas Norland Hyvärinen, et ta ei ela Eestis, kuid ei ole kohtu päringule elukoha aadressi täpsustamiseks siiamaani vastanud. Seega on Norland Hyvärineni alaline elukoht käesoleval hetkel kohtule teadmata ning kohus saa asuda seisukohale, nagu oleks tema puhul tegemist

§ 50836lg 1 p-s 1 kirjeldatud isikuga.

Tunnistuse kohaselt on aga Norland Hyvärinen Soome Vabariigi Migratsiooniameti 20.12.2019. a otsusega nr 4772/440/2019 saadetud Soome Vabariigist välja tema kodumaale Eesti Vabariiki ja kohaldatud tema suhtes sissesõidukeeldu Soome Vabariiki 10 aastaks. Seega isegi juhul, kui Norland Hyvärineni alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, on isik juba peaaegu 4 aastat tagasi tehtud Soome Vabariigi Migratsiooniameti otsuse alusel kohustatud Soome Vabariigist lahkuma. Järelikult ei ole ka

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836

lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Norland Hyvärineni nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes on saadetud taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel. Niisamuti ei olnud põhjendatud kohtuistungi edasilükkamine 2 kuu võrra nagu seda taotles kaitsja.

järgi ei ole välisriigis süüdimõistetu tema suhtes tehtud vabaduskaotusliku karistuse tunnustamise ja täitmise menetluses maakohtumenetluse menetlusosaliseks. Kohus üksnes pakkus N. Hyvärinenile võimalust kohtuistungist osa võtta, kuivõrd võis eeldada, et ta viibib Eestis. Nagu hiljem selgus, siis ta ei viibi ilmselt Eestis ning ei saanud ka sel ajal istungist osa võtta. Kuivõrd N. Hyvärineni osavõtt ei ole kohustuslik, ei takistanud see ka kohtuistungi pidamist. N. Hyvärinen on varem saanud esitada oma seisukoha kohtuotsuse tunnustamise osas. Soome Vabariigi kohtuotsuse tõlkimine ei ole

ega raamotsuse kohaselt vajalik, põhjendatud on lähtuda kohtule esitatud tunnistusest ja selle pinnalt on arusaadav mõistetud karistus ja need eelvangistuse perioodid, mis isik on varem ära kandnud. Seega ei ole takistusi tunnistuse menetlemiseks.

§ 50835

lg 3 näeb ühe tingimusena ette ka seda, et süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Olgu siinkohal veelkord rõhutatud, et N. Hyvärinen on Soome Vabariigist välja saadetud ja sellekohane otsus on jõustunud. Sel põhjusel ei ole võimalik arvestada ka neid (perekondlikke) põhjuseid, mida tõi välja N. Hyvärinen, praeguses menetluses osalev kaitsja ning on enne tunnistuse Eestile esitamist märkinud ka tema esindaja Soomes. Kuivõrd N. Hyvärinenil on Soome Vabariiki sisenemise keeld, ei saa ta seal ka pereelu jätkata. Täiesti meelevaldne on ka N. Hyvärineni esindaja väide, nagu ei oleks lähedastel võimalik Eesti vanglas süüdimõistetuid külastada. Vabaduskaotusliku karistuse tunnustamisel ei lähtuta välisriigi tingimusliku karistuse regulatsioonist. Kuivõrd N. Hyvärinen on Soomest välja saadetud

1. aasta otsustuse alusel, tunnistus on Eestile edastatud 20.07.
2. a ehk 4 1-23-5182 pärast N. Hyvärineni Soomes eelvangistuses viibitud aega (lõppes 10.02.2020.a), siis on ilmne, et Soome Vabariigis ei peeta tema karistuse kandmist ka võimalikuks. Lahendit tunnustav Harju Maakohus hindab, et karistus (mitte sellest ennetähtaegse vabastamise tingimused) vastaks sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse määradele. Seda arvestades ei ole asjakohane rääkida ka hüpoteetilistest ennetähtaegsete vabastamise tingimustest kui asjaoludest, mis välistaks välisriigi otsuse tunnustamise ja täitmise Eestis.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud

§-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Norland Hyvärineni suhtes tehtud otsus on jõustunud 27.07.2020. a. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus või sellelaadne muu organ/ametiasutus. Tunnistuse kohaselt viibis Norland Hyvärinen isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusena otsus tehti. Ka muid

§-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Samuti ei tuvastanud kohus

§ 50839

sätestatud lubamatuse aluseid.

§ 50844

lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Norland Hyvärinenile mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Helsingi apellatsioonikohtu otsusega karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis on selline tegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi ühe- kuni kümneaastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigis Norland Hyvärinenile mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei kuulu mõistetud karistus muutmisele.

§ 50845

lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt viibis Norland Hyvärinen eelvangistuses 26.

1. – 23.08.
2. a (ehk 3 kuud 28 päeva) ning 07.03.
3. a – 10.02.
4. a (ehk 11 kuud 3 päeva), s.o kokku 1 aasta 3 kuud 1 päeva, mis tuleb karistusajast maha arvata. Eeltoodust lähtudes tunnistab kohus

§ 48911lg 1 p 1 kohaselt Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 26.05.2020.

a otsuse nr 20/118553 (R 18/2918) täitmise Eesti Vabariigis Norland Hyvärinenile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et Norland Hyvärinenil kuulub ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Antud asjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 144 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. Kohus arvestab, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse algatas Soome Vabariik ning Norland Hyvärinenil puudus menetluse algatamise ja selle läbiviimise osas otsustusõigus. Seejuures ei ole Norland Hyvärinen talle mõistetud karistuse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki nõus. Kuivõrd

§ 48910

lg 1 p 3 kohaselt on kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ning puudub kriminaalmenetluse seadustikust tulenev alus Norland Hyvärinenilt menetluskulude väljamõistmiseks, siis tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 5 1-23-5182 Kohus juhindub

§ 436

, § 477, § 4896 lg 1, 3, § 4897 lg 1 p 1, § 50835 lg 1, 2; §, § 50836 lg 2; 50838 lg 1,

1. Kristjan Paluteder kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.
2. a määrusega nr 123-
3. 6