Obsah (4)

§ 158§ 100§ 159§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-124789 Tsiviilasi Osaühing E

§ 158järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.

20. Kohus peab usutavaks kostja selgitust, et tegemist oli kostja poolse eksitusega sõiduki ühe numbri sisestamisel ja kostja tegelikuks sooviks oli parkida talle kuuluv sõiduk xxx Kohus tuvastas, et kostjal puudub seos sõidukiga, mille parkimise eest ta on tasunud. Seega puudub mõistlik põhjus arvata, et kostjal oli sellele vaatamata soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille omanik/kasutaja ta pole. 21.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 22. Riigikohus on lahendis 3‑2‑1‑36‑17 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest 4 võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. 23.

§ 162

lg1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 24. Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb

§ 162

lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu lahendid 2-15-3965, 3-2-1-132-12). Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05). Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus kokku lepiti (vt Riigikohtu lahend 2-15-3965).

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Kostja on kohtule usutavaks muutnud, et antud juhul oli tegemist inimliku eksimusega sõiduki numbri sisestamisel ja kostja on tasunud sõiduki parkimise eest, mille eest ta ei pidanud tasuma. Seega on hageja saanud kostjalt alusetult sõiduki registrinumbriga xxx eest parkimistasu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on selle summa kostjale tagastanud. Kostja ei ole esitanud ka nõuet selle summa tagasisaamiseks, vaid leiab, et ta on täitnud hageja ees sõiduki numbrimärgiga xxx parkimistasu maksmise kohustuse. Kohus leiab, et olukorras, kus saab lugeda, et kostja on tasunud vaidlusalusel kuupäeval kõnealuses parklas sõiduki numbrimärgiga xxx parkimise eest, on põhjendamatu välja mõista kostjalt leppetrahv. Kohus siiski märgib, et kostja peab olema parkimisel hoolas ja kontrollima, millise sõiduki eest ta parkimistasu maksab.
2. Seoses kostja väitega, mis puudutavad hageja parkimistingimusi, märgib kohus järgmist. Kohus tuvastas, et hagiavalduse lisa 2 hõlmab fotosid hageja parkimistingimustest parkimisalal Roseni majad, Tallinn (dtl 42). Kohtupraktikas (vt lahend 2-19-123666) on leitud, et parkimistingimustest ei pea foto olema tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid eelmärgitud parkimisaladel teistsugused parkimistingimused.
3. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (vt lahend 2-17-117146) ja hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 32-41). Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

1. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist, mis on mh seotud päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
2. Kohus jätab hagi lisa nr 4 (väljavõte kohtueelsest meeldetuletuskirjast, dtl nr 52) tähelepanuta, sest see ei puuduta kostjat ja talle määratud leppetrahvi. Hageja on esitanud 18.09.2023 lisa 3 kostjale meeldetuletuste saatmise kohta (dtl 127). 5
3. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja on saatnud kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirja 07.08.2021 määratud leppetrahvile. Hageja on märkinud meeldetuletuskirjale vale leppetrahvi kuupäeva. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kus ka seal on märkinud valesti sõiduki parkimise kuupäeva - 07.08.
4. Kostja on välja toonud, et esitaski vastuväite seetõttu, et sel päeval ta pole üldse kuskil parkinud ega seega hagejaga lepingut sõlminud ega rikkunud. Samas on kostja vastuväites põhjendanud ka 06.08.2021 toimunut. Kohus märgib, et ka hageja ise on eksinud meeldetuletuses ja maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi kuupäeva märkimisel, mistõttu on raske ette heita kostjale viga sõiduki ühe numbri sisestamisel. Kohus leiab, et hageja oleks saanud kostja esitatud selgitusi arvesse võtta juba maksekäsu menetluses ja kaaluda hagi perspektiivi.
5. Kohus jätab kostja 06.11.2023 esitatud tõendi arvestamata, kuna tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 5).
6. Menetluskulud 33.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 33.
8. Kohus leiab, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud TsMS § 163 lg 1 kohaldamine ja menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Hageja oleks kostjalt maksekäsu kiirmenetluses esitatud andmete põhjal otsustada, kas hagil on perspektiivi. Samuti oleks kostja saanud vältida vaidluse tekkimist olles hoolas parkimistasu maksmisel. 33.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik