Pooled paluvad lühendada kaebeõigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, 1 (ühe) tööpäevani arvates määruse kättetoimetamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 04.12.2023 menetlusdokumendis on hageja esitanud kohtule taotluse hagist osaliseks loobumiseks ning esitanud vähendatud nõude. Hageja lõplikuks nõudeks jääb - kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 261 eurot. Ülejäänud osas on hageja esitatud nõudest ja hagist loobunud. 2 2-21-19980 Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3224,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2514,27 eurot. Kohus loeb hageja loobunuks põhivõlgnevuse 2963,26 euro (s.o 3224,26-261) nõudmisest ja sissenõutavaks muutunud viivise 2253,27 eurot (s.o 2514,27-261) nõudmisest.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas osaliselt menetluse hageja põhivõlgnevuse 2963,26 euro ja viivise 2253,27 euro (s.o 2514,27-261) sissenõudmise osas.
lg 1 näeb ette, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus loeb menetlusse jäänud hageja nõudeks selle, kus hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 261 eurot. Ühtlasi muudab kohus
2. 15.12.2023 esitasid pooled kohtule menetlusse jäänud nõude osas kompromissi, mille paluvad kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Pooled kinnitavad, et on teadlikud
Kohus on 18.12.2023 juhtinud menetlusosaliste tähelepanu sellele, et kostja on kompromissi alusel võtnud kohustuse tasuda hagejale menetluskuludena 212,50 eurot. Seoses muutunud tsiviilasja hinnaga tulnuks hagejal hagilt riigilõivuna tasuda 175 eurot. Kohus selgitas, et kuna pooled on sõlminud kompromissi menetlusse jäänud 522 euro osas, siis kuuluks kostja poolt menetluskuluna hagejale hüvitamisele 87,50 eurot (s.o 175 / 2) 212,50 euro asemel. Pooltel tuli hiljemalt 21.12.2023 kohtule teatada, kas pooled on eelnevat kompromissi sõlmides arutanud ja kas kostja on sellele vaatamata 212,50 euro hüvitamisega nõustunud. Hageja on 21.12.2023 kohtule teatanud, et kostjaga eelnes enne kompromissi sõlmimist kirjavahetus kompromissi summa suuruse osas. Selles on hageja väljendanud soovi tagasi saada kogu tasutud riigilõiv. Kostja esindaja on kohtukirja kättesaamist kinnitanud 19.12.2023, kuid ei ole esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta. Poolete antud selgitusi arvesse võttes leiab kohus, et kompromiss vastab
Kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb ülejäänud osas menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega
3. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ühtlasi selgitab kohus, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 4.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled tsiviilasja menetluskulude suuruses ja selle jaotuse osas kokku leppinud kompromissis - kostja kohustub tasuma hagejale menetluskuludest 212,50 eurot, s.o poole hagilt tasutud riigilõivust. Muud menetluskulud on pooled jätnud nende endi kanda. Kompromissis on pooled täpsustanud ka seda, et kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe menetluskulude endi kanda jätmise näol kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.1 hõlmab ka kostja enda menetluskulusid, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda asjaolu määruse resolutsioonis korrata. 5. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse osa peale esitatava määruskaebuse õiguse tähtaega. Kohus lühendab määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega ühele tööpäevale (
6. Hageja on 21.12.2023 esitanud täpsustatud taotluse menetluses tasutud riigilõivude tagastamiseks. Hageja taotleb kompromissis toodud kohtu poolt tagastatava riigilõivu tagastamist summas 125 eurot
lg 2 p 2 alusel (osaliselt hagist loobumise tõttu) ja 87,50 euro tagastamist
lg 2 p 1 alusel (kompromissi sõlmimise tõttu).
lg 2 p 1 ja 2 näevad ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi ja kui hageja loobub hagist.
lg-st 4 tuleneb, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna hageja on menetluse kestel hagist osaliselt loobunud siis kuulub loobutud osas riigilõiv hagejale tagastamisele pooles ulatuses – s.o summas 125 eurot (s.o (425-175) / 2)
Ülejäänud haginõude osas on pooled sõlminud kompromissi, mistõttu kuulub pool menetlusse jäänud nõude riigilõivust summas 87,50 eurot (s.o 175 / 2) samuti hagejale tagastamisele (
Kohus kannab määruse jõustumisel tagastatavad summad hageja poolt määratud arvelduskontole. 4 2-21-19980 Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.