lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või Tunnustatud ja Rahulda Jaotis registrikood saamata nõue (EUR) misjärk (%)
lg 1 p 3 sätestatud III rahuldamisjärgu nõue Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või Tunnustatud ja registrikood saamata nõue (EUR)
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. T S haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub pankrotihaldur T S pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal töötasu ASilt xxxx. Töötasu on alammäära ulatuses. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäiturid tagastanud 2 võlgnikule rahalisi vahendeid seoses täitemenetluse lõpetamisega pankroti tõttu. Eeltoodud laekumiste arvelt on haldur arestinud rahalisi vahendeid pankrotivarasse summas 287.21 eurot. Pankrotivara seisuga 10.01.2024 on 287.21 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt
Väljamaksed vastavalt
MS § 45 lg 2 kohaselt. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna
Haldur taotleb halduritasu määramist summas 704.55 eurot (sh käibemaks). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta (sh vara valitsemisel) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 32 726.21 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või Tunnustatud ja Rahulda Jaotis (%) registrikood saamata nõue (EUR) misjärk
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse 3 põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. T S pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik soovis pärast kooli lõpetamist alustada iseseisvat elu pealinnas, kuid paraku sattus erinevate ahvatluste (sh alkohol) mõju alla. Esimese laenu võttis üürivõla kustutamiseks 2017 aastal, kuid pärast seda aina rohkem, millest suur osa kulus lihtsalt äraelamiseks ja alkoholile. 2021 aastal hakkas võlgnik tegelema tõsiselt alkoholisõltuvuse ravimisega. Peale seda on kahe aasta jooksul pidanud töökohta, kuid töötasu ei võimalda tasuda tekkinud laenukohustusi, mistõttu soovib läbi maksejõuetusmenetluse saada võimaluse vabaneda pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes. Haldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetlus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning puudub vajadus pankrotimenetluses täiendavate kulude tekkimisele.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 16.08.2023 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Pankrotihaldur palus kohaldada antud menetluses
lg 11 sätestatut taotledes pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (
lg 113), haldur teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäär. Tulenevalt
lg 11 sätestatust taotleb pankrotihaldur tasu ja kulude määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur taotleb tasu määramist summas 704.55 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud ka, et kogumis on ta teinud tööd 8 tundi 45 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub tasu välja mõista osaliselt, s.o summas 287.00 eurot (sh käibemaks), pankrotivara arvelt ning osaliselt, s.o summas 417.55 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi ning tasuda riigi vahenditest. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu 704.55 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab seaduses sätestatule.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Haldur on kohtule teatanud, et pankrotivara seisuga 10.01.2024 on 287.21 eurot. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud, s.o halduri tasu osaliselt, summas 287.00 eurot (sh käibemaks), tuleb 4 seega välja mõista pankrotivarast, OÜ Civilex kontole EE312200221055387366. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur ülejäänud tasu, s.o summas 417.55 eurot (sh käibemaks), hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 10.01.2024 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus annab seega eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 417.55 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 14.07.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 14.07.2023, tuleb menetlust jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S S (IK xxxx, xxxx). Kohus leiab, et T S usaldusisikuks tuleb seega nimetada S S. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.