7. Taotleja eesmärgiks on, et ringkonnakohus tühistaks Riigiprokuratuuri määruse ning kohustaks prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kuriteokaebuse alusel, milles taotleja süüstab kohtunikke erinevates kuritegudes, millega on tema õigusi kahjustatud. Sellises kaebemenetluses on taotlejal KrMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras (vt RKKKm 17.01.2006, nr 3-1-1-151-05, p 7-8). KrMS § 208 lg 1 järgi saab ringkonnakohtusse kaebuse esitada advokaadi vahendusel, mistõttu ei saa taotleja ilma advokaadita oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda kanntanule riigi õigusabi andmise alustest, mis on sätestatud KrMS § 41 lg-s 3 ja riigi õigusabi seaduses. 8.
lg 1 järgi on riigi õigusabi andmise aluseks see, kui inimene ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kui tema majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (kokkuvõtvalt maksejõuetus). Kannatanule antakse riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata üksnes teatud erandjuhtudel, kui kannatanu on piiratud teovõimega (
lg 22) või kui tegemist on kanntanuga terrorikuriteos (
Neid aluseid ei esine. Isegi, kui taotleja on maksejõuetu, võib riigi õigusabi andmine olla välistatud mõnel
§-s 7 sätestatud alusel. Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel esmalt hinnata, kas kaebaja on maksejõuetu 2
lg 1 mõttes ning seejärel seda, kas esineb mõni
§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmist välistav alus. 8.1. Majandusliku seisundi teatises on taotleja deklareerinud, et tal puudub vara ja sissetulek, aga ka igasugused kulud. Võlgnevusi on taotlejal teatises märgitu kohaselt 18000 euro ulatuses. Taotleja on küll kinnipeetav, kuid see ei välista võimalust, et ta teenib tulu (nt vanglas töötades) või tal puuduksid kulud, nt elektrienergiale (vt nt VangS § 31 lg 3). Teatises märgitud andmete kontrollimiseks tegi ringkonnakohus päringu taotleja vangla vabakasutuskonto kohta. Konto väljavõtte järgi ei ole taotleja kontol tehinguid toimunud. Nii on põhjendatud
lg 1 tähenduses eeldada, et taotleja ei suudaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudaks teha seda üksnes osaliselt. Seega on taotleja maksejõuetu. 8.2.
lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks puuduvad väljavaated isegi siis, kui kaebus esitataks advokaadi vahendusel. Prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses õigesti ja põhjalikult selgitanud miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Taotleja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtuotsuse põhjendustega mittenõustumine ei tähenda, et kohtunikud oleks toime pannud kuriteokaebuses viidatud kuritegusid. Isegi, kui kohus eksiks mõne õigusnormi kohaldamisel, ei tähenda see, et kohtunik teeks teadvalt ebaõige kohtulahendi või paneks toime muu taotleja poolt viidatud kuriteo. Vastuväited Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021 otsusele esitas kaebaja kaitsja kassatsioonimenetluses ning Riigikohus otsustas 13.12.2021 määrusega kaebust mitte menetlusse võtta. Kuna taotleja väited kohtunike poolt toime pandud kuritegude kohta on selgelt alusetud, ei näe ringkonnakohus võimalust, et advokaadi poolt esitatud kaebus saaks kaasa tuua Riigiprokuratuuri määruse tühistamise. Seega on riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks perspektiivitu. Kohus keeldub riigi õigusabi andmisest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.