KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-297 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mario Truu, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- jaanuari
- a määrus Kaido Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaido Lunden (ik 37209212723), määruskaebus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus, millega jäeti Kaido Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Vabastada Kaido Lunden Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-297 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
- Määrata Kaido Lundenile katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
- augustini 2024, ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
- Katseajal on Kaido Lunden kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohus karistas
- aprilli
- a otsusega Kaido Lundenit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. K. Lunden allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
- Tartu Maakohus pikendas
- oktoobri
- a määrusega K. Lundenile määratud katseaega 3 kuu võrra. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus K. Lunden registreerimiskohustust ja lahkus loata Eesti Vabariigist, kuid oli kriminaalhooldusametnikule sidevahendite teel kättesaadav.
- Tartu Ringkonnakohus tühistas
- novembri
- a määrusega maakohtu määruse ja pööras K. Lundenile mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. K. Lunden asus karistust kandma
- veebruaril 2023 ja karistusaeg lõpeb
- augustil
- Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid K. Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad K. Lundeni vabanemist.
- Tartu Maakohus jättis
- jaanuari
- a määrusega K. Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Lundenit on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, millest üks karistus on kehtiv. Varasem karistus on K. Lundenil tapmise eest ja praegust karistust kannab ta oma elukaaslase suhtes toime pandud korduva kehalise väärkohtlemise eest. Karistuse kandmisel on K. Lunden käitunud õiguspäraselt. Alates
- maist 2023 on ta määratud majandustöödele, kuid töövõimetuse tõttu ei ole ta töödel osalenud. K. Lunden osales aktiivselt sotsiaalprogrammis „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Vabanemise korral asub K. Lunden elama vanemate juurde, kes on valmis teda igati toetama.
- novembri
- a seisuga on K. Lundenil võlgnevusi 225 eurot ja tema vabanemisfondis on 2175 eurot. Tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isik, sest ta on varem koos vennaga pannud toime tapmise. K. Lundeni vägivallateod näitavad, et ta ei lahenda probleeme seaduskuulekalt. K. Lunden ise end vägivaldseks ei pea ja väidetavalt ei ole endist elukaaslast löönud. See näitab, et K. Lunden ei tunnista õigusvastast käitumist, vähendab enda süüd ja otsib käitumisele õigustust. Kuivõrd ühe korra on K. Lundeni katseaeg juba ebaõnnestunud, suhtub kohus kahtlevalt ka uue katseaja läbimisse. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Lunden, kes palub määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. K. Lunden kahetseb kõike ja mõistab oma teod hukka. Ta tuli pärast karistuse täitmisele pööramise otsustuse jõustumist esimesel võimalusel Eestisse karistust kandma. 22 aastat tagasi mõisteti ta süüdi kaudse tahtlusega tapmises, kui tema vend tappis kaks koju sisse tunginud inimest. Vend vabanes karistuse kandmiselt
- aastal ega ole enam ühtegi kuritegu toime pannud. K. Lunden on sügavalt usklik inimene. Tal on kaks poega, üks tütar ning vanemad, kes teda vabanedes ootavad. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebuses esitatud asjaolud tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ja K. Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.
- Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides kaalutlusvea, kuna ei omistanud piisavat kaalu K. Lundeni vabastamise kasuks rääkivatele 2
(4)asjaoludele ning tugines peamiselt vaid tema varasematele kuritegudele, käitumiskontrolli nõuete rikkumisele ja süü eitamisele. Sellega irdus maakohus kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest, mis tõi kaasa põhjendamatu otsustuse. Tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada K. Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Lundeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tingivad tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Samuti on võimalik olemasolevate materjalide põhjal öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on madal ning edasi on võimalik K. Lundenit mõjutada läbi kriminaalhoolduse. Seetõttu on maakohus jätnud ebaõigesti K. Lundeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- K. Lundenil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on käitunud vangistuses õiguskuulekalt. Kuigi ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta suudaks seda ka vabaduses, näitab see siiski teda positiivsest küljest. Samuti on positiivne, et K. Lunden on läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, milles ta osales aktiivselt ja mis aitas tal analüüsida suhetes esinevaid probleeme. Samuti on K. Lundenil toetavad vanemad, kelle juurde asuks ta elama ning kes on valmis teda igakülgselt abistama. Lisaks ei ole K. Lundenil probleeme alkoholi või narkootikumidega, mille kuritarvitamine võiks suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu.
- Maakohus leidis K. Lundenit negatiivselt iseloomustava asjaoluna, et ta ei tunnista õigusvastast käitumist ja otsib sellele õigustust. Ka määruskaebuses väidab K. Lunden, et ta ei ole oma elukaaslast kehaliselt väärkohelnud. Samas on K. Lunden osalenud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, mille kokkuvõtte kohaselt on K. Lunden programmi teemad enda jaoks läbi mõelnud ja analüüsinud. See näitab K. Lundeni tahet oma käitumist muuta.
- Samuti leidis maakohus, et kuna korra on K. Lundeni katseaeg juba ebaõnnestunud, võib seda juhtuda ka edaspidi. Ringkonnakohus nõustub, et käitumiskontrolli nõuete järgimine näitab isiku üldist suhtumist kehtestatud reeglitesse. Siiski on asja materjalidest näha, et kuigi K. Lunden lahkus katseajal ilma loata Eestist, oli ta siiski välismaal viibides kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja soovis kriminaalhooldust jätkata, mis aga sellisel viisil võimalik ei olnud. Kui K. Lundeni karistus pöörati Tartu Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrusega täitmisele, saabus ta Eestisse karistust kandma. Seetõttu ei saa K. Lundeni varasema käitumiskontrolli ebaõnnestumisele liialt suurt kaalu omistada. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui K. Lunden peaks ka sel korral käitumiskontrolli nõudeid rikkuma ja Eestist loata lahkuma, on kohtul võimalus kandmata jäänud karistuse osa uuesti täitmisele pöörata.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna kriminaalhoolduse nõuete rikkumine küllaldast põhjust arvata, et K. Lunden paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. K. Lunden on käitunud vangistuses õiguskuulekalt ja ta ei pannud katseajal toime ühtegi kuritegu, mis näitab, et tema retsidiivsusoht on madal.
- Maakohus leidis, et kuna K. Lunden on pannud toime tapmise ja kehalise väärkohtlemise, ei suuda ta probleeme seaduskuulekalt lahendada ja võib seetõttu uusi vägivallakuritegusid sooritada. Tapmise pani K. Lunden toime
- aastal ja kehalise väärkohtlemise episoodid jäävad aastatesse 2018-
- Arvestades K. Lundeni ärakantud karistust, selle käigus läbitud sotsiaalprogrammi mõju ning tõsiasja, et kuriteo olulisus ajas väheneb, saab K. Lundeni uute kuritegude toimepanemise riski pidada väikeseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul on vaatamata varasemale ebaõnnestunud kriminaalhooldusele võimalik K. Lundeni edaspidist õiguskuulekust säilitada tema käitumiskontrollile allutamisega. Nii katseaja kui ka käitumiskontrolliga aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad juba vanglas toimunud positiivseid muutusi. 3
(4)Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Lundeni katseaja pikkuseks tuleb määrata tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 ärakandmata karistuse aeg, s.o kuni
- augustini 2024, ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks määrata K. Lundenile mõnda KarS § 75 lgs 2 sätestatud lisakohustust.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ning § 340 lg-st 1 tuleb Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus tühistada ning süüdimõistetu Kaido Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebus rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)