1-21-2651/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2023 Kriminaalasja number 1-21-2651 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Daniil Tjuritševile Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramises Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid süüdimõistetu Daniil Tjuritševi (Tjuritšev; isikukood 38108012215) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Daniil Tjuritševi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
7. Jätta Daniil Tjuritševi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). Menetluse käik
8. D. Tjuritšev tunnistati Viru Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati lõppastmes 2 aasta ja 28 päevase liitvangistusega, millest pöörati kohesele täitmisele 1 kuu ja ülejäänud osa asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a määrusega pöörati D. Tjuritševi vangistus reaalsele täitmisele. Viru Maakohtu
13. juuli
14. a määrusega vabastati D. Tjuritšev vangistusest tingimisi enne tähtaega.
15. märtsil 2023 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande D. Tjuritševile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Viru Maakohtu
16. märtsi
17. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata – D. Tjuritševile määratud käitumiskontrolli pikendati ühe kuu võrra.
18. mail 2023 esitas kriminaalhooldusametnik järgmise erakorralise ettekande. Viru Maakohtu
19. mai
20. a määrusega jäeti D. Tjuritševi vanglasse saatmise taotlus jälle rahuldamata ning taas pikendati kuu aja võrra käitumiskontrolli.
21. juunil 2023 esitas kriminaalhooldusametnik kolmanda erakorralise ettekande, sest D. Tjuritšev rikkus alkoholi tarvitamise keeldu.
22. juuli 2023 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. D. Tjuritšev lubas, et ei tarvita edaspidi alkoholi ja kogub raha alkoholivastase ravi jaoks. Kaitsja leidis, et rikkumine on väike ja D. Tjuritšev plaanib minna ravile, mistõttu on kohaseks reageeringuks katseaja pikendamine. Maakohtu määrus
23. Viru Maakohus rahuldas
24. juuli
25. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras D. Tjuritševile mõistetud karistuse täitmisele, märkides järgmist. Kriminaalhooldaja tuvastas
26. juunil 2023 D. Tjuritševil alkoholi tarvitamise tunnused. D. Tjuritševi sõnul tarvitas ta alkoholi seetõttu, et ta soovis töönädalast puhata. Tegemist on juba kolmanda erakorralise ettekandega. D. Tjuritšev on juba enne alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ja peale selle ka registreerimiskohustust. D. Tjuritševil puudub soov muutuda. Kohus on korduvalt pikendanud D. Tjuritševi käitumiskontrolli aega. Sellest pole kasu olnud. Pole alust arvata, et talle veel ühe võimaluse andmise korral täidaks D. Tjuritšev oma kohustusi korrektselt. Määruskaebus
27. D. Tjuritševi kaitsja Leelo Viil esitas Viru Maakohtu
28. juuli
29. a määruse peale määruskaebuse, milles palub D. Tjuritševile mõistetud karistuse ärakandmata osa jätta täitmisele pööramata. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult sellised. Tegemist on vaid ühe rikkumisega. D. Tjuritšev tarvitas alkoholi väikeses koguses ja joove ei olnud kuigi suur. D. Tjuritšev on motiveeritud elama seaduskuulekat elu ja on soovinud korduvalt alustada alkoholismivastast ravi, kuid tal ei ole olnud selleks piisavalt raha. D. Tjuritšev lubab edaspidi alkoholi mitte tarvitada. D. Tjuritšev ei ole pannud toime ühtegi kuritegu. Ringkonnakohtu seisukoht
30. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et D. Tjuritševi kaitsja määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Eeskätt D. Tjuritševi rikkumiste tihe korduvus ja talle antud võimaluste kasutamata jätmine annavad aluse karta seda, et D. Tjuritšev jätkab kontrollnõuete rikkumist ka edaspidi ja võib sellega seoses panna toime uue kuriteo. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse kui ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu läbi vaatamata.
31. D. Tjuritševi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks
32. augustil
33. Lähtuvalt ajast, mil D. Tjuritšev sai vaidlustatud maakohtu määruse kätte, oli määruskaebuse esitamise viimane päev
34. august
35. Seega esitas kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ehk kaitsja taotlus ei olnud tähtaegne. Et määruskaebuses ega ka hilisemas taotluses ei märgi kaitsja midagi selle kohta, miks tal ei olnud võimalik esitada tasutaotlust määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning samuti ei palu kaitsja tasutaotluse esitamise tähtaja ennistamist, ei ole alust järeldada, et kaitsjal oleks esinenud taotluse hilisemaks esitamiseks mõjuvaid põhjusi. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata.
36. Niisugust otsustust ei lükka ümber ka asjaolu, et ringkonnakohus pole määruskaebust menetlusse võtnud. Esmalt tuleb arvestada seda, et määruskaebemenetluses toimub enesekontroll: kaebus esitatakse mitte kõrgema astme kohtule, vaid kaebuse teinud kohtule. Seega ei saa kaitsja eeldada, et ta võib esitada tasutaotluse alles siis, kui ringkonnakohus 2 kaebuse menetlusse võtab: maakohus võib ise kaebuse rahuldada ja oma määruse tühistada, ilma et kaebus üldse ringkonnakohtuni jõuaks. Võimalik on ka praegugi aktualiseerunud olukord, kus ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, leides eelmenetluse käigus, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatu. Kuna niisuguses olukorras ei anna ringkonnakohus sisulist hinnangut määruskaebuses esitatud argumentidele, puudub vajadus selle täiendavalt menetlusse võtmiseks – kaebuse menetlusse võtmine toimub eeskätt seetõttu, et teised menetlusosalised saaksid esitada kaebuse kohta oma seisukohad ning sedagi eelkõige siis, kui ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu määruse tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt) 3