) § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni viinud tahtlik süütegu pandi toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. On üldiselt teada, et kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul oluliselt isiku võimalusi tulu teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks. Karistusregistri andmete kohaselt viibib võlgnik hetkel Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 10.01.2023, vabanemise tähtpäev on 06.01.
lg 3 p 1 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on nimetatud teo eest süüdi mõistetud. Karistuse kustumise tõttu ei takista see käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane.
lg 3 kohaselt kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult pankroti väljakuulutamise osas. Avaldusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Juhindudes
MS § 425 lg 1 ja 477 lg 1 jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (
Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 1525 eurot, millele lisandub käibemaks 305 eurot, s.o 1830 eurot koos käibemaksuga 15,25 töötunni eest. Täiendavalt määrata kindlaks kulutused 15 eurot, kokku tasu ja kulutused seega 1845 eurot (dtl 304-305). Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu (100 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ta tegutseb (
Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis 3 2-23-10737 lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (
S § 65 lg 11). Täiendavalt on põhjendatud kulutused summas 15 eurot (riigilõiv). Kohus rahuldab tasu ja kulutused kokku seega 1845 euro ulatuses. Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. Usaldusisik on välja toonud, et kui kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest, siis taotleb usaldusisik tasu ja kulutuste hüvitamist summas 870 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud tasust usaldusisik sellisel juhul loobub (dtl 305). Usaldusisik esitas seega menetlusabi taotluse hüvitada osaliselt usaldusisiku tasu 870 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahenditest. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks tagasivõitmise või sissenõudmise teel ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohus rahuldab usaldusisiku menetlusabi taotluse ning määrab usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest kuni töötasu ühekordse alammäära ulatuses, s.o 725 eurot, mis on koos käibemaksuga 870 eurot (PankrS § 23 lg 4). Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb (
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.