KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebuse menetlusse võtmist, riigilõivu tagastamist ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 235lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y korteriühistu esitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile 22.09.2023 avalduse, märkides, et XXX mitteeluruumis toimub ehitusseadustiku (EhS) nõuete rikkumine. Mitteeluruum nr 2 on seina tehtud ava kaudu ühendatud korteriga nr 4 ja kumbagi ruumi ei kasutata sihtotstarbeliselt. 3-24-106
2. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet saatis ruumide omanikule Xle 09.10.2023 kutse EhS-s sätestatud nõuete järgimise kontrolli, mis toimub ruumide ülevaatusena. X palus 12.10.2023 kirjas mh edastada ülevaatust teostava pädeva spetsialisti nimi ja ametijuhend ning haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Narva linn selgitas 05.12.2023 ja 12.12.2023 vastustes, et korteriühistu avalduse menetlemine on suunatud Cle, kelle ülesandeks on ametijuhendi järgi riikliku järelevalve teostamine ning ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. C oskused, kogemus ja haridustase on riikliku järelevalve teostamiseks vastavad.
3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet algatas 15.12.2023 teatega nr 4.3-6/9962-12 ehitusjärelevalve menetluse XXX mitteeluruumi osas. Järelevalveametnik tuvastas 14.12.2023 paikvaatlusel, et XXX mitteeluruumis on teostatud ehitustöid, mille kohta ei ole esitatud ehitusprojekti ega ehitusteatist. Muudetud on ka ruumi sihtotstarvet. Ehitisregistri ja kasutusloa kohaselt on ruumi sihtotstarbeks kauplus, kuid praegu kasutatakse seda ilusalongina.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2024 kaebuse, milles palus keelata Narva linnal teha ehitusjärelevalve tulemusel ettekirjutust ja kohustada Narva linna korraldama korduv paikvaatlus vajalikku kvalifikatsiooni omava ametniku poolt. Vastustaja ei edastanud enne paikvaatlust kaebaja soovitud dokumente järelevalveametniku kvalifikatsiooni kohta, kuid sellele vaatamata teostas C riikliku järelevalve raames 14.12.2023 paikvaatluse. C teostatud õigusvastane paikvaatlus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. C kvalifikatsioon ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ametijuhendi järgi ei ole ta õigustatud paikvaatlust teostama (vt Tartu Halduskohtu 20.01.2022 otsus nr 3-20-1323, p 31). Seega on teostatud menetlustoiming seadusvastane ja samuti ei ole õiguspärane selle alusel menetluse algatamine. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata vastustajal kohtumenetluse ajal ettekirjutuse tegemine.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.01.2024 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbivaatamatult ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 3), mille esitamine on

§ 45lg 1 järgi piiratud.

Kui vastustaja peaks tegema kaebajale riikliku järelevalve menetluse raames ettekirjutuse, siis on kaebajal võimalik seda haldusakti hiljem vaidlustada. Seega ei ole täidetud eeldus, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Vajaduse korral on ettekirjutuse vaidlustamisel võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset (

§ 249lg 1).

Kuna keelamiskaebuse esitamise eeldused on täitmata, tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 6. X palub 15.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus jättis kohaldamata

§ 45lg 3, mis lubab vaidlustada ka menetlustoimingut.

Kaebaja õigusi rikub see, et paikvaatlust teostas isik, kelle kvalifikatsioon ja ametijuhend ei andnud talle õigust kortermajas paikvaatlust teostada. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et ilma ettekirjutuseta kaebaja õigusi ei riivata. Kaebaja ei saaks ettekirjutuse vaidlustamisel enam taotleda korduva paikvaatluse teostamist, vaid ta peaks lähtuma õigusvastase paikvaatluse tulemustest. Halduskohus ei ole täitnud

§ 2

lg-st 1 tulenevat ülesannet kaitsta kaebajat õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Halduskohus ei andnud kaebajale isegi võimalust kaitsta oma õigusi. Tegemist ei ole kaebeõiguse ilmselge puudumisega

§ 121lg 2 p 1 tähenduses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 7lg 1 järgi esitada Tartu Halduskohtule.

Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt jääb Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Kuna määruskaebuses on vaidlustatud Tallinna Halduskohtu määrust, lahendab selle siiski Tallinna Ringkonnakohus (vt kohtute seaduse § 22 lg 3). Seetõttu tuleb määruskaebus võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle lahendamiseks piisaval määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§ 45

lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldused keelamiskaebuse esitamiseks (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12) ei ole praegusel juhul täidetud, mistõttu kuulus kaebus selles osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kui Narva linn teeb kaebajale 15.12.2023 algatatud riikliku järelevalve menetluse tulemusel ettekirjutuse EhS-s sätestatud nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks, siis saab kaebaja pöörduda halduskohtusse kaebusega ettekirjutuse tühistamiseks ning vajaduse korral taotleda kohtult ühtlasi esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist või muude asjakohaste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist. Puuduvad asjaolud, mille põhjal tuleks järeldada, et kaebaja õiguste hilisem kaitsmine võimalikult tehtava ettekirjutuse peale esitatava tühistamiskaebusega oleks ebatõhus või kaebaja jaoks ebamõistlikult keeruline. 9. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja taotles kaebuses lisaks keelamisnõudele täiendavalt Narva linna kohustamist korraldada XXX ruumides korduv paikvaatlus. Kaebaja hinnangul tingis 14.12.2023 teostatud õigusvastane paikvaatlus nii ehitusjärelevalve menetluse algatamise kui ka tingiks vältimatult selle raames tema õigusi rikkuva ettekirjutuse tegemise, mistõttu tuleb korraldada uus paikvaatlus pädeva spetsialisti poolt. Paikvaatlus on menetlustoiming, mille vaidlustamiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud eeldused ei ole praeguses asjas täidetud.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et 14.12.2023 paikvaatlus oleks eraldiseisvalt rikkunud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja on pidanud paikvaatlust õigusvastaseks, sest tema hinnangul puudus paikvaatluse teostanud järelevalveametnikul pädevus paikvaatlust teha. Seega võib paikvaatlusega olla rikutud üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebajal on võimalik 15.12.2023 algatatud ehitusjärelevalve menetluse raames esitada oma vastuväited mh paikvaatluse läbiviimisele (sh järelevalveametniku volitustele) ja selle tulemustele (tuvastatud asjaolude õigsusele). Narva linnal on edasise järelevalvemenetluse käigus võimalik korraldada uus paikvaatlus, kui kaebaja vastuväited annavad alust kahelda paikvaatluse tulemuste õigsuses või neist ilmneb vajadus XXX mitteeluruume täiendavalt vaadelda. Kuna 14.12.2023 paikvaatluse tulemused ei ole vastustajale siduvad, vaid tegemist on üksnes ühe tõendiga, siis ei tingiks ka paikvaatluse õigusvastasus vältimatult ehitusjärelevalve menetluse lõpptulemuse õigusvastasust. Seega tagastas halduskohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kokkuvõttes õigesti ka kohustamisnõuet puudutavas osas.

10. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis ei olnud halduskohtul alust kohaldada ka esialgset õiguskaitset ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata (vt

§ 249lg 1).

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 3

§ 104lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebusele lisatud 15.01.2024 maksekorraldusest nr 244 nähtuvalt on kaebaja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot.

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel tuleb seaduses ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4