lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 31.03.2023 määrusega kuulutati välja K. M. pankrot ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Oliver Ennok. 28.08.2023 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja. Viidatud kohtumäärus jõustus 14.09.2023 19.12.2023 esitas pankrotihaldur Oliver Ennok kohtule K. M. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates septembrist 2022 ettevõttes AS Tallinna Toiduveod. Tema igakuine sissetulek on töötasu keskmiselt 1100 eurot (neto) ja 160 eurot peretoetus. Võlgnik on alates 10.05.2022 abielus ja abikaasade varasuhte liik on ühisvara. Ühisvara puudub. Lisaks on võlgnikul kaks alaealist last. Pankrotivara antud menetluses puudus. Haldur on teinud kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest ja pankrotivarasse on laekunud kokku 2222,60 eurot. Pankrotivarast on välja makstud usaldusisiku tasu 450 eurot ja pankrotivara jääk on 1772,60 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid ei tehta, kuna piisav pankrotivara väljamakseteks puudub. Käesolevas menetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata või teistelt isikutelt saadaolev pankrotivara puudub. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine – võlgnik ei ole piisavalt arvestanud enda rahalist võimekust tasuda võetud laenukohustusi. Pankrotihaldur palub nimetada võlgniku usaldusisikuks võlanõustaja A. A., kes on selleks andnud oma nõusoleku. A. A. tegutseb võlanõustajana MTÜ-s XXX. Samuti osaleb ta kaaslektorina usaldusisikute koolitusel, mida korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning 2 metoodikakomisjon. Ühtlasi on isikul olemas vastav kogemus usaldusisikuna tegutsemises Pärnu ja Harju Maakohtutes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust
lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 19.12.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1800 eurot tähtajaga 03.01.2024. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub K. M. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses pankrotimenetluse raugemisega.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K. M. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. K. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastab kohus usaldusisiku tema taotlusel. Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesannetes pankrotimenetluse lõppemise järel ei jätka ja palub ennast vabastada. Kohus vabastab Oliver Ennoki võlgniku K. M. (pankrotis) pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses võlanõustaja A. A., kes on selleks andnud oma nõusoleku. A. A. tegutseb võlanõustajana MTÜ-s Pesapuu. Samuti osaleb ta kaaslektorina usaldusisikute koolitusel, mida korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning metoodikakomisjon. FiMS § 55 lg 4 kohaselt kui usaldusisik vabastatakse võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku 3 vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama sätte viienda lõike kohaselt esitab vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku. FiMS § 58 sätestab isikud, kellel on usaldusisikuna tegutsemise õigus. FiMS § 69 sätestab, et
aasta
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel
p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 2175 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur esitas kohtule tasu kalkulatsiooni.
lg 113 sätestab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitatud ei ole. Toimingutasu on 4 ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 2653,50 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur palus määrata osaliselt halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt ja 1772,60 euro ulatuses mõista tasu välja pankrotivarast. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FiMS § 45 g 2 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Oliver Ennokile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 880,90 eurot (2653,50 – 1772,60). Ülejäänud ulatuses on võimalik halduri tasu välja mõista pankrotivara arvelt. Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.