← Eesti

1-22-6617/25

Obsah (7)§ 121§ 74§ 75§ 78§ 58§ 18§ 56

Kriminaalasi nr 1-22-6617 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2023, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6617 (22278000232) Kohtunik Li

§ 121

lg 2 p 1 ja 3 järgi Prokurör Toomas Koitmäe Süüdistatav ALVAR VIRULA isikukood: 36608065219, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: xxxxxxxxxx, logistik; varem karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Alvar Virula

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks Alvar Virulale mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Alvar Virula ei pane toime 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(17)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Alvar Virulat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest,

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Alvar Virula Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

  1. Jätta kxxxxxx tanu Xxxx tsiviilhagid läbi vaatamata. xxxxxxxxxe, Xxxx xxxxxxxxxi ja Xxxx xxxxxxxxx
  2. Sisse nõuda Alvar Virulalt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti; 2) ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot. 3) kaitsjatasu 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot ja 40 senti. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank AS, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, EE957700771001523585 LHV Pank AS), märkides viitenumbriks
  3. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Alvar Virulat süüdistatakse selles, et tema: 1) 14.07.2020 kella 10:30 paiku Jxxxx maakonnas xxxx vallas xxxxxx külas xxxx ja xxxxx kinnistu xxxx xxxxxxxxxläheduses rxxxxxx alal lõi ühe korra parema käe rusikaga vastu Xxxxxxx xxxxxxxx vasakut põske ja kõrva, mille tagajärjel tundis Xxxxxxx xxxxxxxx füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse, s.o pea muude osade pindmise vigastuse (vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas); 2) peale selle tema, korduvalt, 15.08.2020 kella 00:46 paiku Jõgeva maakonnas Xxxxxxx vallas Xxxxxxx kinnistu (Xxxxxxx Kämpingud) territooriumil lõi ühe korra parema käe rusikaga Xxxx xxxxxxxxxi näo piirkonda, mille tagajärjel sai Xxxx xxxxxxxxx tervisekahjustuse, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärast Xxxx xxxxxxxxxi löömist jooksis Alvar Virula eemale, kämpingu taha, kuhu järgnesid teised Xxxx xxxxxxxxxi seltskonnas viibinud isikud, et aru pärida löömise kohta, mille peale, Alvar 2

(17)Virula, jätkuva tegevusena, lõi ühe korra parema käe rusikaga Xxxxxxx xxxxxxxxi vasaku lõua- ja kaelapiirkonda, mille tagajärjel tundis Xxxxxxx xxxxxxxx füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3) peale selle tema, korduvalt, 15.08.2020 kella 02:32 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxx vallas Xxxxxxx kinnistu (Xxxxxxx Kämpingud) territooriumil lõi vähemalt kahel erineval korral rusikaga Xxxx xxxxxxxxxt näo piirkonda, mille ühe löögi tagajärjel kaotas Xxxx xxxxxxxxx tasakaalu ja kukkus oma kehaga asfaldile parema käe peale. Alvar Virula tegevuse tagajärjel tundis Xxxx xxxxxxxxx valu ja sai tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxava; 4) peale selle tema, korduvalt, 15.02.2022a kella 18:45 paikuxxxxxxxxmaakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxxxtalu läheduses sõitis sihilikult maastikusõidukiga ATV otsa Xxxx xxxxxxxxxle, mille tagajärjel tundis Xxxx xxxxxxxxx füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse, s.o vasaku jala reiele hematoomi. Seejärel lõi Alvar Virula Xxxx xxxxxxxxxle ühel korral rusikaga vastu lõua vasakpoolset külge, tekitades Xxxx xxxxxxxxxle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.oxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Veel lükkas Alvar Virula Xxxx xxxxxxxxx pikali peaga vastu maad, tekitades Xxxx xxxxxxxxxle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.oxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Sellega pani Alvar Virula toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör jäi

§ 121

lg 2 p-de 1, 3 järgi esitatud süüdistuse juurde, leides, et Alvar Virula on talle etteheidetava korduva vägivalla tarvitamise toime pannud ja kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxxe puhul oli kxxxxxx tanu löömise tagajärjeks ka tervisekahjustus. Karistuse osas märkis prokurör, et Alvar Virulale ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, arvestades, et ta on olnud neljas episoodis vägivaldne viie inimese suhtes. Ühtlasi esineb karistust raskendav asjaolu

§ 58p 13 mõistes, s.o süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul.

Alvar Virulat tuleks karistada

§ 121lg 2 p-de 1, 3 järgi 4-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleks karistust vähendada 1/3 võrra ja karistada Alvar Virulat 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel kuuluks kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata 4-aastase katseajaga. Ühtlasi tuleks

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Alvar Virulale lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Prokurör palus tsiviilhagid rahuldada, kuid märkis, et kohtul on võimalik toimikumaterjalide alusel hinnata haginõuete tõendatust ja põhjendatud ulatust. Süüdistataval tuleks menetluskulude katteks tasuda 1148,50 eurot. Määratud korras kaitsja tasu 194,40 eurot võiks jätta riigi kanda, kuna kaitsja on tutvunud ainult kriminaaltoimikuga. Süüdistatav Alvar Virula kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista etteheidetavaid tegusid. Ta ei ole mitte midagi teinud, et kohtus olla. Ta on ainult end kaitsnud. Kuna ta on ilmselgelt süüta, palus ta teha õiglase otsuse. Kaitsja asus seisukohale, et Alvar Virula tuleb õigeks mõista, kuna puuduvad tõsikindlad tõendid, mis kinnitaksid esitatud süüdistust. Kxxxxxx tanute ütlustesse tuleb kõikides 3

(17)episoodides suhtuda kriitiliselt ja tõendite kogumi analüüsil tõusetuvad kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Need kahtlused tuleks tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel Alvar Virula kasuks. 14.07.2020 puhul on tuvastatav, et tegemist oli konfliktisituatsiooniga, samas xxxxxx vad Alvar Virula selgitused aluse jaatada tegutsemist hädakaitses. Ka 15.08.2020 episoodis on kogutud tõendite analüüsil ilmselge, et Alvar Virula tõrjus tema vastu suunatud rünnet. Kuigi Xxxxxx xxxxx episoodis löömist üldse ei olnud, ei oleks see olnud selles olukorras, kus Xxxxxx xxxxx tegutses ise provotseerivalt, õigusvastane. KOHTU SEISUKOHT

§ 121

lg 2 p 1, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, ning see on pandud toime korduvalt. 1) 14.07.2020 Xxxxxxx xxxxxxxx kehaline väärkohtlemine Vaidlust ei ole selles, et 14.07.2020 kella 10.30 paiku viibisid nii Alvar Virula kui ka Xxxxxxx xxxxxxxx Jõgeva maakonnas Xxxxxxx vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute läheduses. Vaidlusalune pole seegi, et Alvar Virulale lähenes kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx, misjärel süüdistatav ja Xxxxxxx xxxxxxxx vestlesid omavahel. Kuivõrd eeltoodus puudub vaidlus, märgib kohus vaid kokkuvõtlikult, et nimetatu on tõendatud nii süüdistatava Alvar Virula (I kd, tl 194-199), kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx (I kd, tl 5-7) kui ka tunnistajate Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 10-11), Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 12-13) ja Xxxxxxx xxxxxxxxi (II kd, tl 95-98) ütlustega. Vaidlusaluseks on, kas Xxxxxxx xxxxxxxx ja Alvar Virula omavahelise suhtlemise käigus kasutas viimane Xxxxxxx xxxxxxxx suhtes vägivalda, lüües teda ühe korra paremaga käega vastu vasakut põske ja kõrva. Süüdistatava positsioon oli nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, et tema ei ole Xxxxxxx xxxxxxxx kehaliselt väärkohelnud. Alvar Virula sõnul (I kd, tl 194-199) tuli Xxxxxxx xxxxxxxx ründava käeliigutusega tema poole pärast seda, kui ta oli Xxxxxxle selgitanud, et pole tema mändidest üle sõitnud ega mändide alalt isegi rohtu niitnud. Tema reageeris Xxxxxx löömiskatsele, põigates löögi eest kõrvale. Xxxxxx järgnevate löökide vältimiseks üritas ta Xxxxxxt lahtise käega eemale tõugata, tabades teda õnnetult vasaku põsesarna pihta. Kohtu hinnangul ei kinnita ülejäänud tõendite kogum süüdistatava versiooni toimunust ega ka kaitsja poolt kohtuvaidluses leitut, et kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx üritas vastastikuse tõuklemise käigus Alvar Virulat rünnata, mille tagajärjel kukkus õnnetult. Vastupidi, kohtu käsutuses olev tõendikogum kinnitab Alvar Virulale Xxxxxxx xxxxxxxx kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistust. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx ütluste (I kd, tl 5-7A) kohaselt eitas Alvar Virula tema küsimise peale mändidest ülesõitu. Pärast tema öeldut, et selge ja siis teab, lõi Alvar talle ühel korral parema käe rusikaga vastu vasakut näo poolt, tabades teda vastu põske ja kõrva. Ta helistas häirekeskusesse. Alvar ütles saabunud politseipatrullile, et ta ähvardas teda ja seepärast lõi Alvar teda enesekaitseks. Kuigi kaitsja seadis kxxxxxx tanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, kohus nende ütluste tõendikogumist, kasvõi osaliselt, väljajätmiseks põhjust ei näe. Vaadates kxxxxxx tanu ütluste kui ka järgnevalt käsitlemisele tulevate tõendite sisu, nähtub, et kxxxxxx tanu on nii ütlustes 4

(17)kui ka teistele isikutele ning hädaabisse helistades kirjeldanud toimunut ühetaoliselt: Alvar Virula lõi teda ootamatult rusikaga näkku, tuli talle kallale. Seega, arvestades Riigikohtu suuniseid ütluste usaldusväärsuse hindamisele (vt Riigikohtu 28.01.
  1. a otsus nr 1-20-9406, p 13 koos viidatud praktikaga), on kohtu hinnangul kxxxxxx tanu ütlused toimunu osas usaldusväärsed. Seda seisukohta ei väära ka kaitsja poolt väljatoodu, et süüteoteates ja kxxxxxx tanu ütlustes ei ole kxxxxxx tanu versioon toimunust ühesugune või see, et kxxxxxx tanu sõnul läks ta perearsti juurde järgmisel päeval, kuigi abikaasa Xxxxxx xxxxx sõnul läksid samal õhtul. Süüteoteade ei ole käsitletav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei ole see Alvar Virula süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutatav. Öelnud seda, siis kohus, vaadates nii süüteoteate kui ka kxxxxxx tanu ütluste sisu, neis vastuolusid ei näe. Perearsti juurde pöördumise aja erinevus kxxxxxx tanu ja tunnistaja Xxxxxx xxxxx ütlustes ei ole aga sellise tähtsusega, et asuda seisukohale, et kxxxxxx tanu on moonutanud Alvar Virula ründega seonduvaid asjaolusid. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx ütlusi häirekeskusesse helistamise kohta kinnitab ka MISist ja KILP-ist nähtuv (II kd, tl 88-89). Xxxxxxx xxxxxxxx ja Alvar Virulaga seonduv juhtum registreeriti 14.07.2020.a kell 10.
  2. Sündmuse toimumise kohaks oli Xxxxxxx küla, Xxxxxxx vald, Xxxxxxx ja teatajaks Xxxxxxx xxxxxxxx, kelle sõnul oli naabrimees talle kallale tulnud, peksnud rusikatega. Kxxxxxx tanu politseisse pöördumist kinnitas ütlustes ka tunnistaja Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 10-11) ja see tuleb välja ka tunnistajate Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 12-13) ja Xxxxxxx xxxxxxxxi (II kd, tl 95-98) ütlustest. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx löömise osas selgub tunnistaja Xxxxxx xxxxx ütlustest (I kd, tl 12-13), et tema ei näinud Xxxxxxx xxxxxxxxst ja Alvar Virulast 50-70 meetri kaugusel rõdul suitsetades, et keegi oleks kellelegi füüsiliselt kallale läinud. Ehk siis ei kinnita tunnistaja ütlused ei süüdistatava ega ka kxxxxxx tanu versiooni toimunust. Sama ei saa öelda tunnistajate Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 10-11) ja Xxxxxxx xxxxxxxxi (II kd, tl 95-98) ütluste kohta, mis kinnitavad kxxxxxx tanu ütlusi, et Alvar Virula lõi teda. Nii selgitas tunnistaja Xxxxxx xxxxx, et tema lahkus maakodust pühapäeval 12.07.2020 ja teisipäeval pärast kella 10 helistas talle abikaasa Xxxxxxx xxxxxxxx, kes kirjeldas mändide üle toimunud vestlust ja seda, et ühel hetkel lõi Alvar talle ilma põhjuseta rusikaga näkku. Arvestades, et Xxxxxxx xxxxxxxx helistas Xxxxxx xxxxxle pärast kella 10 ja avaldas kõne lõpus, et kutsutud politsei on teel, on tunnistaja ütlused lubatavaks tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuna ilmselgelt oli Xxxxxxx xxxxxxxx tunnistajale oma löömise asjaolusid avaldades veel tajutu mõju all. Samuti, kuivõrd kohus hindas eelpool kxxxxxx tanu ütlused usaldusväärseteks, puudub alus väita, et Xxxxxxx xxxxxxxx moonutas tunnistajale enda kehalise väärkohtlemise asjaolusid avaldades tõde. Tunnistaja Xxxxxxx xxxxxxxxi sõnul rääkis Xxxxxxx xxxxxxxx 14.07.2020 kell 11.30 sündmuskohale jõudes samuti, kuidas tal oli Alvar Virulaga männitaimede pärast tüli olnud ja Alvar oli teda näkku löönud. Alvari sõnul oli Xxxxxx teda lüüa tahtnud, aga ei saanud pihta, sest tema oli eest ära põigelnud. Seepeale oli Alvar Xxxxxxt kaks korda enesekaitseks vastu löönud. Kohtu hinnangul on kxxxxxx tanu, tunnistajate Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxx xxxxxxxxi ütlustega ning MIS-is ja KILP-ist nähtuvaga kahtlusteta tõendatud Alvar Virula poolt Xxxxxxx xxxxxxxx näkku löömine. Kohus nõustub prokuröriga, et tunnistaja Xxxxxx xxxxx ütlused, et tema ei näinud, et keegi oleks kellelegi füüsiliselt kallale läinud, on ebausaldusväärsed. Pole usutav, et Xxxxxxx xxxxxxxxst ja Alvar Virulast vaid 50-70 meetri kaugusel olnud Xxxxxx xxxxx, kes nägi enda sõnul (I kd, tl 12-13), kuidas Xxxxxxx xxxxxxxx Alvar Virula juurde läks, ei näinud 5
(17)tõendamist leidnud lööki. Eriti, kuna tunnistaja ütluste alusel on selge, eelkirjeldatud situatsioon jäi nii tema vaatevälja kui ka püüdis tähelepanu. Samuti nähtub eelnevalt käsitlemist leidnud tõendikogumist, et Alvar Virula ütlused Xxxxxxx xxxxxxxx löömise osas ei ole ühetaolised. Alvar Virula ütlustest nähtuvalt läks ta Xxxxxxx xxxxxxxx põsesarnale pihta, kui üritas viimase rünnet tõrjudes Xxxxxxx xxxxxxxx endast lahtise käega eemale lükata. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt ütles Alvar Virula politseiametnikele, et ta lõi Xxxxxxx xxxxxxxx, kuna viimane ähvardas teda. Sündmusele reageerinud politseiametnikust tunnistaja Xxxxxxx xxxxxxxxi sõnul avaldas Alvar Virula talle, et lõi Xxxxxxx xxxxxxxx kaks korda, kuna viimane ründas teda. Ehk siis esitas Alvar Virula ütlustes kxxxxxx tanu tahtlikku löömist, kuid sündmuskohale saabunud politseiametnikule selgitas, et lõi kxxxxxx tanut (kahel korral), kuna viimane ründas/ähvardas teda. Seega tuleb selles osas hinnata Alvar Virula ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärseteks. Kaitsja seadis kahtluse alla sellegi, et Xxxxxxx xxxxxxxx tundis Alvar Virula löögi tagajärjel valu ja sai tervisekahjustuse. Tõepoolest tuleneb tunnistaja Xxxxxxx xxxxxxxxi ütlustest (II kd, tl 95-98), et ta ei mäleta, et Xxxxxxx xxxxxxxxl oleks olnud väliseid vigastusi. Kuna nad Xxxxxx näost aga fotosid ei teinud, järelikult neid ei olnud. Ka ei näinud nad neid Alvar Virulal. Samuti nähtub, nagu kaitsja märkis, politsei andmebaasidest (II kd, tl 88-89), et ei Xxxxxxx xxxxxxxxl ega Alvar Virulal ei olnud väliseid vigastusi. Eeltoodu ei ole aga aluseks, nõustumaks kaitsjaga, et kehalise väärkohtlemise koosseis ei ole täidetud, kuna puuduvad tõendid, et kxxxxxx tanu oleks tundnud valu ja/või saanud tervisekahjustuse. Kohtu käsutuses on selles küsimuses veel tõendeid, mis kinnitavad nii Xxxxxxx xxxxxxxx poolt valu tundmist kui ka seda, et ta oli löögi tagajärjel vigastatud. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx kinnitas ütlustes (I kd, tl 5-7), et tundis löögist valu ja et tal valutasid hiljem nii põsk kui ka kõrv, kuigi tal ei olnud silmnähtavaid vigastusi. Ta pöördus perearsti xxxxxxxxxxxxi poole. Kxxxxxx tanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 10-11) ütlused ja digiloo haigusjuhtumi nr A48063 2920 väljatrükist (I kd, tl 16-18) nähtuv. Tunnistajale Xxxxxx xxxxxle helistades ütles Xxxxxxx xxxxxxxx, et tal on hambad suus, kuid põsk tulitab. Kui Xxxxxx õhtul Tartusse jõudis, ei näinud ta Xxxxxxl visuaalselt vaadates näos vigastusi. Xxxxxx kurtis, et naeratades ja grimasse tehes on tal põse juurest valus. Õhtuse aja tõttu palus ta oma perearstist õel xxxxxxxxxxxxxl Xxxxxx üle vaadata. xxxxxxx ütles, et valulikkus näo piirkonnas tõmbab koheselt tagasi. Haigusjuhtumi väljatrükist nähtuvalt oli Xxxxxxx xxxxxxxxl vähene turse vasaku sarnaluu piirkonnas, mis oli palpatsioonil hell - kliiniline diagnoos pea muude osade pindmine vigastus. Eelnevale tuginevalt on kohus seisukohal, et kaitsja väited, justkui ei oleks kxxxxxx tanu tundnud Alvar Virula löögist ei valu ega saanud tervisekahjustust, on ainetud. Ühtlasi leiab kohus, et puuduvad objektiivsed viited, et xxxxxxx xxxx oleks aidanud kxxxxxx tanul (ja oma õel) tõendeid fabritseerida ehk siis kandnud haigusjuhtimisse sisse Xxxxxxx xxxxxxxxl esinevatena sellised vigastused, mida Xxxxxxx xxxxxxxxl tegelikult ei olnud. Ilma seda objektiivselt kinnitavate tõenditeta ei xxxxxx selliseks järelduseks alust kaitsja viidatu, et Xxxxxx xxxxx on Xxxxxxx xxxxxxxx abikaasa õde ja see, et Xxxxxxx xxxxxxxx ülevaatus tema poolt toimus ta enda kodus ega ka asjaolu, et Xxxxxx xxxxx ei kandnud Xxxxxxx xxxxxxxxl tuvastatud vigastusi infosüsteemi kohe pärast ülevaatust, vaid tegi seda hiljem. Seega on haigusjuhtumi väljatrükist nähtuv kohtu hinnangul tõendina kasutatav ja usaldusväärne. 6
(17)Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelpool käsitletud tõenditega on täielikult tõendatud süüdistatava Alvar Virula poolt kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx rusikaga näkku löömine, mille käigus ta tabas kxxxxxx tanu vasakut põske ja kõrva, põhjustades kxxxxxx tanule lisaks valule ka pea muude osade pindmise vigastuse (vähese turse vasaku sarnaluu piirkonnas). Tõendikogum ei kinnita, et Xxxxxxx xxxxxxxx oleks enne tema löömist Alvar Virula poolt käitunud viimase suhtes kas sõnaliselt või füüsiliselt ründavalt. Xxxxxxx xxxxxxxx poolt Alvar Virulale öeldut „selge, siis tean“ selliseks ründeks, millest tulenevalt oleks Alvar Virul tekkinud hädakaitseseisund, pidada ei saa (vt Riigikohtu 17.03.2022. a otsus nr 1-20-9563, p 10). 2) 15.08.2020 etteheidetav kehaline väärkohtlemine (Kxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, Xxxx xxxxxxxxx) Vaidlust ei ole selles, et 15.08.2020 viibisid Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxx xxxxxxxx ja Xxxx xxxxxxxxx koos oma sõpradega Jõgeva maakonnas Xxxxxxx vallas Xxxxxxx kinnistul asuvas Xxxxxxx Kämpingus puhkusel. Selles vaidluse puudumise tõttu märgib kohus vaid, et eeltoodu on tõendatud süüdistatava (II kd, tl 194-199), kxxxxxx tanute Xxxx xxxxxxxxxe (I kd, tl 24-28), Xxxxxxx xxxxxxxxi (I kd, tl 137-140) ja Xxxx xxxxxxxxxi (I kd, tl 154-156) ütlustega ning tunnistajate Xxxxxx xxxxxe (I kd, tl 160-162), Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 163-165), Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 166-168), Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 173-177), Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 180-184) ja Xxxxxx xxxxx (II kd, tl 104-106) ütlustega. Vaidlusalune on siingi, kas Alvar Virula rakendas kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxx xxxxxxxxi ja Xxxx xxxxxxxxxe suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades neile valu ja tervisekahjustusi. Süüdistatav Alvar Virula eitas kohtuistungil süüksarvatava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Sellekohaseid ütlusi andis ta ka kohtueelses menetluses (II kd, tl 194-199). Tema sõnul läks ta kella 23 ajal valju muusika pärast Xxxxxx xxxxxe seltskonna juurde. Ta pani neil muusika kinni ja Xxxxxx xxxxxe seltskond hakkas oma õigusi nõudma. Pärast Xxxxxxx xxxxxxxxi öeldut, et ta mees on poksija, tuli Xxxx xxxxxxxxx talle ja inimestele Xxxxxx xxxxx seltskonnast kallale. Xxxxxx xxxxx toetas mehe rünnakuid, rünnates ka ise teisi külastajaid. Ta taganes Xxxxxx xxxxx kätest kinni võttes, et ta ei saaks nendega vehkida, kämpingu taha. Seal sai ta umbes kella 00:30 paiku olukorra maha rahustatud, paludes Xxxxxx xxxxxe seltskonnal lahkuda. Seda nad ka tegid. Ta helistas häirekeskusesse. Kohtu hinnangul on Alvar Virula versioon, et agressiivsed ja teisi ründavad olid tema kämpingusse puhkama tulnud Xxxxxx xxxxxe seltskonda kuuluvad isikud, lükatud kahtlusteta ümber kohtu käsutuses olevate isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Nendest tõenditest koosnev omavahel riimuv kogum kinnitab Alvar Virulale esitatud süüdistust. Kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi ja Xxxx xxxxxxxxxe ning tunnistajate Xxxxxx xxxxxe, Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxx ütlustest tuleneb, et isikutel oli Alvar Virulaga valju muusika, öörahu rikkumise tõttu konflikt. Erinevalt Alvar Virula ütlustest oli eelnimetatute sõnul ründavaks pooleks süüdistatav. Nii nähtub kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxxi ütlustest, et kui Alvar Virula tuli neid kella 00:15 paiku ähvardama, et saadab nad korraldustele mitteallumise tõttu minema, lõi Alvar teda ühel korral rusikaga näkku ja jooksis siis minema. Seda, et Alvar Virula poolt Xxxx xxxxxxxxxi rünnati, kinnitasid ütlustes ka kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx ja tunnistajad Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxxs ja Xxxxxx xxxxx ning Xxxxxx xxxxx. Seejuures kinnitasid Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxx ning Xxxxxx xxxxx, et Alvar Virula lõi Xxxx xxxxxxxxxi rusikaga näkku, näo piirkonda. 7
(17)Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxxi ütlustega riimuvalt kinnitasid Xxxxxxx xxxxxxxx ja Xxxx xxxxxxxxx ning Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxxs Tamm, et pärast Xxxx xxxxxxxxxi löömist liikus, jooksis Alvar Virula eemale. Kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi ja Xxxx xxxxxxxxxe ning tunnistajate Xxxxxx xxxxxe ja Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx ütluste järgi liiguti seepeale eemaldunud Alvar Virulale järele. Edasise osas selgub, kuigi Alvar Virula räägib olukorra maha rahustamisest kämpingu taga, et Alvar Virula jätkas tegelikult seal ründavat käitumist. Xxxxxxx xxxxxxxxi ütluste kohaselt lõi Alvar Virula teda seal ühel korral parema käe rusikaga vastu vasaku lõua – ja kaelapiirkonda, kõrva taha. Alvar Virula poolt Xxxxxxx xxxxxxxxi löömist kinnitasid ütlustest ka kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx ja tunnistajad Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxx. Ka tunnistajad Xxxxxx xxxxxs ja Xxxxxx xxxxx kinnitasid, et nägu kinni hoidnud Xxxxxx xxxxx ütles, et Alvar Virula lõi teda. Xxxxxx xxxxx mäletas, et Xxxxxx xxxxx küsis Alvarilt, miks sa mind lõid. Ka 19.10.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollides sedastatu (I kd, tl 40-51; I kd, tl 52-66) riimub eelnevate kxxxxxx tanute ja tunnistajate ütlustega. 15.08.2020 kell 0:46:12 loodud failist 2020_08_15_00_46_IMG_2296.MOV on näha, kuidas parema käe tõstnud Alvar Virula liigub Xxxx xxxxxxxxxi suunas, misjärel kostab kõva mütakas ja Alvar Virula jookseb minema. Xxxx xxxxxxxxx järgneb (I kd, tl 41 all – 42 üleval; I kd, tl 53-55). Ühtlasi sisalduvad vaatlusprotokollides Xxxxxxx xxxxxxxxi laused, mis tõendavad Alvar Virula poolt Xxxxxxx xxxxxxxxi löömist, näiteks Xxxxxxx xxxxxxxxi poolt Alvar Virulale öeldu „Sa müüd meile maja ja siis kurat peksad mind“ (I kd, tl 44 üleval; I kd, tl 57) ja „Persse mine mees raisk. Sa lööd mind lihtsalt nagu vasta vahtimist selle pärast“ (I kd, tl 57 all – 58 üleval). Lisaks sisaldub protokollides veelgi lauseid, mis Xxxxxxx xxxxxxxxi löömist Alvar Virula poolt kinnitavad, näiteks naisterahva lause „Kuule omanik sa lööd naisterahvaid. Loll oled peast või?“ (I kd, tl 43; I kd, tl 56). Ka Xxxxxxx xxxxxxxxi öeldu, et ta mees käib poksitrennis, sisaldub protokollis (I kd, tl 44; I kd, tl 57). Samas ei nähtu Alvar Virula väidetut, et pärast seda asus Xxxx xxxxxxxxx nii teda kui teisi ründama. Kohtu hinnangul ei xxxxxx kaitsja väited, et vaatlusprotokollides vaadeldud salvestiste päritolu on teadmata ja pole teada, kas ja millisel viisil on nendega manipuleeritud, alust nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist väljajätmiseks. Siin kohaldub kõrgema astme kohtu poolt fotode osas märgitu, millest järeldub, et töötlemise kahtluse korral peab menetlusosaline selle usaldusväärsuse argumenteeritult kahtluse alla seadma, et kohtul oleks võimalik seda kontrollida (vt Riigikohtu 10.06.
  2. a otsus nr 1-18-437, p 44 koos viidatud praktikaga). Käsiloleval juhul on kaitsja väited salvestistega manipuleerimise osas jäänud paljasõnalisteks. Kohus ühtegi objektiivset viidet sellele tuvastanud ei ole. Nagu nähtus, helistas süüdistatav Alvar Virula häirekeskusesse. Ka kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi ja Xxxx xxxxxxxxxe ning tunnistajate Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxx sõnul helistati politseisse, häirekeskusesse. Tunnistaja Xxxxxx xxxxxe sõnul oli helistajaks tema. Sündmusest teatamist Xxxxxx xxxxxe ja Alvar Virula poolt kinnitavad ka väljatrükid politsei andmebaasidest (II kd, tl 99, 100-101) ja 22.09.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv (I kd, tl 185-193). Seejuures on viimasest näha, et 15.08.
  4. a kell 00:56:03 häirekeskusesse helistades avaldas endast väljas olev Xxxxxx xxxxx, et Xxxxxxx peremees lõi tema sõbrxxxxxx t Xxxxxxx xxxxxxxxi rusikaga näkku, lõi vastu hambaid (I kd, tl 185-187). Erinevalt Xxxxxx xxxxxest oli Alvar Virula kell 01:05:28 häirekeskusesse helistades täiesti rahulik ja kuigi ütluste kohaselt olid Xxxxxx xxxxxe seltskonna inimesed ründavad, Alvar Virula sellest häirekeskusesse helistades midagi ei räägi. Ta selgitas vaid, et tal on vaja abi öörahu rikkuvate külastajate tõttu (I kd, tl 187-188). Häirekeskusesse helistamine on tõendatud ka tunnistaja xxxxx xxxx ütlustega (II kd, tl 104-106) 15.08.2020 kella 01:08 ajal väljakutse saamise kohta Jõgeva maakonda Xxxxxxx külla Xxxxxxx 8
(17)kämpingute juurde. Väljakutse sisuks oli peremehega tekkinud sõnavahetus ja peremehe poolt sõbrxxxxxx löömine. Nii eelpool käsitletud süüdistatava kui ka kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi, Xxxx xxxxxxxxxe ja tunnistajate Xxxxxx xxxxxe, Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxx ütlustest tuleneb, et konflikti järel Xxxxxx xxxxxe seltskond lahkus. Ka tunnistaja Xxxxxx xxxxx sõnul lahkus buss eestlastega Xxxxxxx kämpingust koos nendega. Seda kinnitab ka 22.09.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv Alvar Virula 15.08.
  2. a kell 01:33:06 kõne seltskonna lahkumise kohta (I kd, tl 188-189). Eelkirjeldatuga Alvar Virula ja Xxxxxx xxxxxe seltskonna kokkupuude 15.08.
  3. a ei piirdunud. Nii selgitas süüdistatav (II kd, tl 194-199), et Xxxxxx xxxxxe seltskond pöördus umbes pooleteise-kahe tunni pärast Päevatallu tagasi seoses kadunud kõlari juhtmega. Seltskond tungis territooriumile jõuga. Ta helistas häirekeskusesse. Xxxx xxxxxxxxx kukkus umbjoobe tõttu asfaldile maha. Xxxxxx xxxxxe seltskond aitas ta püsti. Otsitavat nad kämpingust ei leidnud. Toimusid nendepoolsed arvamuste avaldused ja rahulolematuse ülesnäitamine. Siis nad lahkusid Xxxxxxxst ja tagasi ei tulnud. Kadunud kõlari, selle juhtme tõttu kämpingusse tagasi pöördumist kinnitasid ütlustes nii kxxxxxx tanud Xxxx xxxxxxxxx, Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxx kui ka tunnistajad Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx x ja Xxxxxx xxxxx, Xxxxxx xxxxxs ja Xxxxxx xxxxx. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxxe kehalist väärkohtlemist puudutavas osas lähevad eelnimetatute ütlused süüdistatava omadest taaskord lahku. Nii selgitas Xxxx xxxxxxxxx, et kõlari otsimise käigus tuli tema juurde Alvar, kes küsis, mis passite siin. Tema seisis ja vastas, et tulid kõlari järele. Selle peale lõi Alvar teda rusikaga näkku ja jooksis eemale. Seejärel tuli Alvar uuesti ootamatult tema juurde ja lõi teda uuesti rusikaga. Ta kaotas tasakaalu ja kukkus asfaldile käe peale nii, et käsi sai vigastada. Ka Xxxxxxx xxxxxxxxi, Xxxxxx xxxxxe, Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxx xxxxx ütlustest tuleb välja, et Alvar Virula oli Xxxx xxxxxxxxxe suhtes vägivaldne. Nii tuleneb Xxxxxxx xxxxxxxxi ütlustest, et Alvar Virula virutas Xxxx xxxxxxxxxele vastu huult ja jooksis eemale. Xxxxxx x ja Xxxxxx xxxxx ütlustest tuleneb aga, et Alvar Virula lõi ühel hetkel tugevalt Xxxx xxxxxxxxxt ja Xxxxxx xxxxx kaotas sellest tasakaalu ning kukkus maha ja Alvar Virula jooksis maja poole. Seejuures täpsustas Xxxxxx xxxxx, et Alvar Virula lõi Xxxx xxxxxxxxxt parema käe rusikaga vastu Xxxxxx xxxxx nägu/põske. Xxxxxx xxxxxe ja Xxxxxx xxxxxs Xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt ütles neile Xxxxxx x, et Xxxxxx xxxxxt löödi. Eelnevaga riimub ka 19.10.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollides (I kd, tl 40-51; I kd, tl 5266)) sedastatu. 15.08.2020 kell 2:32:42 loodud failist IMG_5286.MOV on näha Alvar Virula liikumist Xxxx xxxxxxxxxe suunas ja viimase löömist vasaku käega näo piirkonda, mille järel paneb Xxxx xxxxxxxxx endale käed kaitseks ette (I kd, tl 46 all – 47 üleval; I kd, tl 60 all – 62 üleval). Tõepoolest on kohtu käsutuses ka süüdistatav Alvar Virula poolt ka pärast Xxxxxx xxxxxe seltskonna kämpingusse tagasitulekut tehtud kell 02:30:35 ja 02:45:34 tehtud kõned häirekeskusele (22.09.
  5. a asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 189-190). Need ei veena kohut, et Alvar Virula tundis end tekkinud olukorrast ohustatuna ja oli erinevalt eelnevast nähtuvast ise kxxxxxx tanu rollis. Vastupidi, mõlemas kõnes on Alvar Virula rahulik, kui teatab oma abivajadusest. Lisaks on kohtu hinnangul märkimisväärne, et nagu ka 15.08.2020 kell 01:05:28 kõnes, xxxxxx b Alvar Virula ka eelmärgitud kõnedes teada, et tal võib tema häirekeskusesse pöördumise salvestisi hiljem vaja minna (I kd, tl 188, 189). Seejuures märgib kohus siinkohal, et Alvar Virula häirekeskusesse tehtud kõnede sisu, nii Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi kui ka Xxxx xxxxxxxxxe löömise järel, ei näita kohtu hinnangul tema 9
(17)reaalset abivajadust, vaid pigem Alvar Virula soovi end, erinevalt eelpool käsitletud tõenditest nähtuvast, kxxxxxx tanuna näidata. Asjas on kuulatud üle ka teisi kämpingus puhanud isikuid. Tunnistaja Xxxxxx xxxxx(II kd, tl 134-139; II kd, tl 141-148) küll kinnitas Alvar Virula vastutulelikkust, kui selgitas ka, et ei tema ise ega tema seltskond konflikti ei näinud, kuigi oli kuulda, et see eskaleerus ja võis järeldada, et oli füüsilisena vastasseis. Neis tunnistaja ütlustes puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et Alvar Virulal ja Xxxxxx xxxxxe seltskonnal oli Alvar Virulaga seoses konflikt ja füüsiline vastasseis. Tunnistaja Xxxxxx xxxxx (I kd, tl 169-171), Xxxxxx xxxxxi xxxxxxxv (II kd, tl 107-110), xxxxa xxxxxxts (II kd, tl 111-114), Vxxxxxxx xxxxxxxxa (II kd, tl 115-117), xxxxxxxx xxxxxxxxa (II kd, tl 118-121), xxxxxx xxxxxxxx(II kd, tl 122-125), xxxxxx xxxxxxxx(II kd, tl 126-129) ja Xxxxxx xxxxx (II kd, tl 130-133) kinnitasid samuti, et Alvar Virula ei olnud agressiivne, vaid viisakas ja heatahtlik. Seejuures nähtub kõikide tunnistajate ütlustest peale Xxxxxx xxxxxi ja Xxxxxx xxxxxi, et Alvar Virula ise kedagi ei rünnanud, kuid Alvar Virulat kas üritati eestlaste seltskonnas viibinute poolt rünnata või siis ka rünnati. Xxxxxx xxxxxi ja Xxxxxx xxxxxi sõnul ei rünnanud peremees kedagi ja keegi ei rünnanud ka peremeest. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid ütluste usaldusväärsuse hindamisele, on kohus erinevalt kaitsjast ja prokuröriga nõustuvalt seisukohal, et eeltoodud tunnistajate ütlusi ei saa usaldusväärseteks pidada, kuivõrd need ei riimu eelnevalt käsitlemist leidnud ja omavahel riimuvate tõenditega, mis kinnitavad Alvar Virulale kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistust. Need ei riimu tegelikult ka omavahel. Lisaks, isegi kui jätta isikulised tõendid kõrvale, nähtub ka 19.10.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollides sedastatust (I kd, tl 40-51; I kd, tl 52-66) Aivar Virula poolt Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi ning Xxxx xxxxxxxxxe löömine. Samuti on protokollide pinnalt selge, et seda nägid pealt ka (vähemalt) osad vene keelt kõnelevad külastajad. Mingil põhjusel ei ole oma ütlustes seda aga neist keegi kirjeldanud. Siinkohal märgib kohus, et kuigi kaitsja on kxxxxxx tanute ütlused kahtluse alla seadnud, kohus juba viidatud Riigikohtu suunistele tuginevalt nende ütluste tõendikogumist, kasvõi osaliselt, väljajätmiseks põhjust ei näe. Kxxxxxx tanute Xxxxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxi ning Xxxx xxxxxxxxxe ütlused riimuvad nii isikulistest kui ka käsitlemist leidnud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvaga. Süüteoteade ei ole käsitletav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei ole see Alvar Virula süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutatav. Meditsiinitöötajate koostatud dokumendid on üldjuhul aga lubatavaks tõendiks vaid tuvastatud kehavigastusi puudutavas osas (vt Riigikohtu 27.09.
  2. a otsus nr 3-1-1-67-10, alates p 10). Öelnud seda, ei nõustu kohus kaitsjaga, et kxxxxxx tanute poolt esitatud süüteoteadetes (I kd, tl 19-23; I kd, tl 134-136; I kd, tl 151-153) või meditsiinitöötajatele avaldatus esineb võrreldes antud ütlustega selliseid vastuolusid, mis ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seaksid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käsitletud ja usaldusväärseks hinnatud tõendite kogumiga on kinnitamist leidnud, et Alvar Virula lõi süüdistuses toodud ajal ja kohas Xxxx xxxxxxxxxi rusikaga näopiirkonda ja Xxxxxxx xxxxxxxxi rusikaga vasaku lõua- ja kaelapiirkonda. Samuti on tõendatud tema poolt Xxxx xxxxxxxxxe kahel korral näo piirkonda löömine, millest ühe löögi tagajärjel kaotas Xxxx xxxxxxxxx tasakaalu ja kukkus asfaldile käe peale. Kohtu käsutuses olevate isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud ka kxxxxxx tanute poolt valu tundmine ja tervisekahjustuste saamine. Kxxxxxx tanu Xxxxxxx xxxxxxxx tundis enda sõnul Alvar Virula löögist valu ja vasak pool oli valus, turses. Kohtu käsutusest olevast fototabelist (I kd, tl 142-143) nähtub Xxxxxxx 10
(17)xxxxxxxxi kõrva ja lõua piirkonnas hematoom ning samuti tuvastati tal SA-s Jõgeva Haigla 15.08.2020 kell 03:43 pea muude osade pindmine vigastus (vasakul alalõua küljel ja kaelal vähene turse, nahast läbi kumav sinakas varjund; I kd, tl 145). Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx tundis enda sõnul Alvar Virula tegevuse tulemusena nii valu näo piirkonnas kui ka paremas käes. SA-s Jõgeva Haigla tuvastati Xxxx xxxxxxxxxel kohe toimunu järel 15.08.2020 kell 03:45 kcccccccccccc– [ Kohtu hinnangul ei kinnita tõendikogum, et kxxxxxx tanud oleksid käitunud Alvar Virula suhtes kas sõnaliselt või füüsiliselt viisil, mis oleks andnud talle aluse hädakaitse rakendamiseks. Vastupidi, tõendikogumi alusel on selge, et agressiivseks ja teisi ründavaks pooleks oli süüdistatav. Seega puudub alus väita, et kxxxxxx tanute tegevus andis Alvar Virulale aluse hädakaitse rakendamiseks. 3) 15.02.2022 Xxxx xxxxxxxxx kehaline väärkohtlemine Vaidlusküsimuseks on, kas Alvar Virula oli Xxxx xxxxxxxxx suhtes vägivaldne, sõites talle ATV-ga otsa, lüües teda ühel korral rusikaga vastu lõua parempoolset külge ja lükates ta peaga vastu maad, põhjustades oma tegevusega Xxxx xxxxxxxxxle lisaks valule tervisekahjustusena vasaku jala reiele hematoomi ja lõua vasakpoolsele küljele punetuse ning turse. Süüdistatav Alvar Virula eitas kohtuistungil Xxxx xxxxxxxxx kehalist väärkohtlemist. Samal positsioonil oli ta kohtueelses menetluses. Kokkuvõtlikult kirjeldas süüdistatav (II kd, tl 3638), kuidas lükkas 15.02.2022 kella 18 või 19 paiku oma territooriumil lund ja talle lähenes Xxxx xxxxxxxxx. Ta ei saanud aru, mida on valesti teinud ja Xxxxxx tähelepanu pälvinud. Xxxxxx sõimas teda vene keeles ja lubas eesti keeles labidaga pähe lüüa. Viimast Xxxxxx ka tegi, saades pihta tema vasakule käele, mis oli kaitseks ette pandud. Ta tundis valu ja käele tekkis hematoom. Ta lükkas labidat eemale ja Xxxxxx kukkus. Lumelt tõusnuna ründas Xxxxxx teda uuesti ja sülitas tema pihta. Ta võttis Xxxxxx õlavartest kinni ja juhatas oma territooriumilt ära. Kui ta Xxxxxx lahti lasi, kukkus Xxxxxx meelega. Pead ei saanud Xxxxxx ära lüüa, sest lumi oli pehme. Ta ei ole Xxxxxx le ATV-ga otsa sõitnud, kuna see seisis ja mootor ei töötanud. Sündmuskohal ütles ka Xxxxxx Xxxxxx väite peale, et ta lõi teda, et ei löönud ta midagi. Kohtu hinnangul ei riimu süüdistatava Alvar Virula versioon toimunust ülejäänud tõendikogumiga. Vastupidi, ülejäänud tõendikogum kinnitab Alvar Virula süüdistust. Kuigi süüdistatava ütlustest selgub, et ta ei saanud aru, millega ta Xxxx xxxxxxxxx pahameele ja tähelepanu pälvis, selgub nii kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx (II kd, tl 1-3) kui ka tunnistajate Xxxxxx xxxx (II kd, tl 24-26) ja Xxxxxx Salu (II kd, tl 34-35) ütlustest, et Xxxxxx xxxxx ja Alvar Virula konflikti põhjuseks oli Alvar Virula poolt Xxxx xxxxxxxxx (tehtud) saaniteele lume lükkamine. Edasise osas selgitas Xxxx xxxxxxxxx (II kd, tl 1-6), et üritades saada 15.02.2022 Alvar Virulalt saanitee rikkumisele selgitust, karjus Alvar, et teeb, nagu nad on ära teeninud. Kui ta ATV eest kõrvale astus, sõitis Alvar sellega üle tema jalanõu, kuid varbad jäid terveks. Ta lükkas Alvarit vastu õlga ja ATV-l olev Alvar lõi teda ühel korral parema käe rusikaga vastu vasakpoolset lõua piirkonda. Tema poeg astus vahele ja küsis Alvarilt, miks ta lööb. Kartes, et Alvar lööb poega, läks ta vahele. ATV-lt maha tulnud Alvar tõukas teda kahe käega rinna piirkonda. Ta lendas eemale ja kukkus peaga vastu teed. Ta ütles pojale, et ta kutsuks politsei ja kiirabi. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx kehalist väärkohtlemist Alvar Virula poolt kirjeldas Xxxx xxxxxxxxxga sarnasel viisil Xxxxxx xxxx (II kd, tl 24-28). Tema sõnul läksid nad veebruaris 2022 umbes kella 18 paiku Alvari juurde saanitee rikkumise osas selgitust saama. Mingi aeg karjus Alvar ema küsimuse peale, et teeb, mis tahab ja nad sealt minema tõmbaks. 11
(17)Ema palumise peale, et Alvar tuleks ATV-lt maha ja räägiks, Alvar seda ei teinud, vaid sõitis ATV ühe rattaga ema labajalast üle, riivates ka ühte reit. Ema lükkas Alvarit vastu õlga ja kurjaks saanud Alvar lõi ATV-l olles ema korra rusikaga vastu lõuga. Tema läks vahele, karjudes, miks Alvar nii teeb. Järgnevalt tuli Alvar ema juurde ja lükkas ta pikali. Ema kukkus peaga vastu asfalti. Ta helistas häirekeskusesse. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et Xxxxxx ja Xxxxxx xxxx ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nad ei maini, et konflikt sai alguse Xxxx xxxxxxxxx poolt lumelabidaga Alvar Virula ründamisest. Kohtu hinnangul puudub alus kxxxxxx tanu ja tunnistaja Xxxxxx xxxx ütluste, kasvõi osaliselt, ebausaldusväärseks hindamiseks ja sellest tulenevalt tõendikogumist väljajätmiseks. Arvestades Riigikohtu suuniseid ütluste usaldusväärsuse hindamisele (vt Riigikohtu 28.01.
  1. a otsus nr 1-20-9406, p 13 koos viidatud praktikaga), on isikute ütlused toimunu osas usaldusväärsed, kuivõrd lisaks sellele, et Xxxxxx ja Xxxxxx xxxx ütlused on omavahel kooskõlas, riimuvad nad ka teistest kohtu käsutuses olevatest tõenditest nähtuvaga. Süüdistatava ütlusi lumelabidaga löömise kohta ülejäänud tõendikogum ei kinnita. Kxxxxxx tanu ja tunnistaja Xxxxxx xxxx ütlusi toimunu osas ning sellega Xxxx xxxxxxxxx kehalist väärkohtlemist Alvar Virula poolt kinnitavad ka 27.03.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollid lisadega (II kd, tl 30-33; II kd, tl 20-23). Vaatlusprotokollist (II kd, tl 30-33) nähtuva pinnalt on selge, et Alvar Virula sai aru, et talle heidetakse ette saanitee rikkumist. Selge on seegi, et Alvar Virula oli ärritunud. Lisaks, kuigi Alvar Virula heitis ütlustes Xxxx xxxxxxxxxle ette enda labidaga löömist, ei tulene protokollist, et keegi toimunu juures viibinutest peaks Xxxx xxxxxxxxx ründavaks ja kutsuks teda korrale. Ei nähtu ka Alvar Virula poolt väidetut, et Xxxx xxxxxxxxx oleks teda vene keeles sõimanud või enne labidaga löömist selle eest hoiatanud. Ärritunud Alvar Virulale heidetakse protokollist nähtuvalt aga ette nii üle naise jala sõitmist kui ka tema löömist (II kd, tl 31 all), mille tulemusena naine nutab (II kd, tl 32 üleval). Pärast rüselemise heli üritatakse Alvar Virulat peatada „Oota, oota…Alvar, Alvar…“, mille järel karjub meesterahvas „Sa lõid tal pea ära“ ja „Mis sul viga on?“ (II kd, tl 32). Eelneva alusel ei ole kohtu hinnangul nõustumisväärne kaitsja seisukoht, et nimetatud vaatlusprotokollist nähtuv kinnitab Xxxxxx xxxxx poolt Alvar Virula lumelabidaga löömist. Vastupidi, kohtu hinnangul on selle alusel ilmselge, et ärritunud pooleks oli süüdistatav, kes ründas Xxxx xxxxxxxxx. Seejuures lükkab protokollist nähtuv ümber ka Alvar Virula väite, et ta ei saanud Xxxx xxxxxxxxxle ATV-ga otsa sõita, kuna ATV ise ja selle mootor seisid - protokollist nähtub mootori käivitamine. Vaatlusprotokollis sisalduva ja Xxxxxx xxxx ütluste alusel on ainetu kaitsja väide, et helisalvestist ei ole esitatud algusest peale: Xxxxxx xxxx sõnul hakkas ta salvestama kohe Alvar Virulaga suhtlema hakkamisel ja protokollis sisalduvad esimesed fraasid puudutavad kohe konflikti põhjust, s.o saanitee rikkumist. Eelnevaga riimub ka Häirekeskusesse tehtud kõne vaatlusprotokollist nähtuv (II kd, tl 20-23). Xxxxxx xxxx kutsus abi 15.02.2022 kell 18:52 ning tema kirjeldus saanitee pärast toimunu osas kattub eelnevalt käsitletuga: naaber Alvar Virula sõitis alguses emale Xxxx xxxxxxxxxle ATV-ga jala peale ja kui ema nagu lõi teda, et ta teist korda ei sõidaks, lõi naaber ema ning lükkas ema maha. Ema põrutas võib-olla pea ära. Ka tunnistaja Xxxxxx xxxxi ütlused (II kd, tl 155-156) on kooskõlas juba käsitlemist leidnud tõenditega. Tunnistaja sõnul reageerisid nad 15.02.2022 kell 18:56 väljakutsele Jõgeva maakonda, Xxxxxxx vald, Xxxxxxx külla, kus viibisid Xxxxxx ja Xxxxxx xxxx. Tema paarimees ütles, et Xxxxxx sõnul üle jala sõitmist ei olnud. Ära minnes ütles paarimees sedagi, et Xxxx xxxxxxxxx sõnul oli Alvar Virula teda löönud. Siinkohal märgib kohus seoses tunnistaja Xxxxxx xxxxi ütlustega, et Xxxx xxxxxxxxx ütles, et üle jala sõitmist ei toimunud, et on ilmselge, et kxxxxxx tanu pidas silmas, et ta jalg ei saanud 12
(17)vigastada, kui Alvar Virula tema jalanõust ATV-ga üle sõitis. Seda kinnitas Xxxx xxxxxxxxx ka eelpool toodud ütlustes. Kohtu hinnangul ei oma see asja lahendamise seisukohalt tegelikult ka tähtsust, kuna selles osas Alvar Virulal süüdistust ei ole. Nõustumisväärne on prokuröri seisukoht, et tunnistaja Xxxxxx Salu ütlused (II kd, tl 34-35) ei ole Xxxx xxxxxxxxx kehalist väärkohtlemist puudutavas osas nende ebausaldusväärsuse tõttu kasutatavad. Nii süüdistatava, kxxxxxx tanu kui ka tunnistaja Xxxxxx xxxx ütluste kohaselt sündmuse juures viibinud Xxxxxx Salu ütlused ei kinnita ei süüdistatava ega ka Xxxx xxxxxxxxx versiooni toimunust. Xxxxxx Salu eitab oma ütlustes nii Alvar Virula poolt Xxxx xxxxxxxxx suhtes vägivalla kasutamist kui ka Xxxx xxxxxxxxx poolt ütlustes kinnitatut, et ta lükkas Alvar Virulat vastu õlga. Seejuures ei riimu tema ütlused ka Xxxxxx xxxx poolt tehtud helisalvestiselt selguvaga (II kd, tl 30-33), millest nähtuvalt ilmselgelt üritatakse Alvar Virulat nii peatada kui ka heidetakse talle ette Xxxx xxxxxxxxx jalast üle sõitmist kui ka viimase löömist. Tõendatud on ka, et Alvar Virula tegevuse tulemusena tundis kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx valu ja sai vigastada. Seda kinnitavad isikulised ja ka dokumentaalsed tõendid. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx (II kd, tl 1-6) tundis enda sõnul Alvari löögist vasakule poole lõua piirkonda valu ja tal tekkis paistetus ning punetus. Kui Alvar ta pikali tõukas ja ta peaga vastu teed kukkus, tundis ta sellest valu ja silme eest läks mustaks. Samal õhtul tekkis tema vasaku jala reiele ka sinikas. Teisel päeval käis ta Xxxxxxx kiirabis, kuna pea ja lõug valutasid. Ka tunnistaja Xxxxxx xxxx (II kd, tl 24-28) sõnul nuttis ema pärast Alvar poolt talle rusikaga vastu lõuga löömist ja ütles, et tal on valus. Emal oli lõual sinikas, pealael muhk ja ühel reiel sinikas. Tunnistaja Xxxxxx xxxx (II kd, tl 155-156) sai sündmuskohal kiirabi töötajalt teada, et Xxxxxx l on näos vigastused, kuid jalal väliseid vigastusi näha ei olnud. Ta nägi ka ise Xxxx xxxxxxxxx näos vigastusi. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx suhtes toimetati ka läbivaatus (II kd, tl 17-19). Selle käigus tuvastati tema vasakul pool lõual paistetus ja punetus. Lisaks on kohtu käsutuses kxxxxxx tanu ravidokumendid. Neist nähtuvalt saabus kiirabi sündmuskohale 15.02.2022 kell 19:07 ja kerget peavalu ja valu alalõuas kurtval Xxxx xxxxxxxxxl tuvastati alalõual 10x5cm punetus ja turse (II kd, tl 7-9, 14). Järgmisel päeval kiirabisse pöördunud Xxxx xxxxxxxxxl oli kuklast ülespoole hematoom ca 3x3cm, vasakul alalõual punetus ja turse 2x2cm ning valu. Lisaks oli tema reiel 5x5cm hematoom (II kd, tl 10-13). Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud ja kohtu poolt usaldusväärseks hinnatud tõenditega leidnud kinnitust, et Alvar Virula väärkohtles kehaliselt süüdistuses toodud ajal ja kohas Xxxx xxxxxxxxx, sõites talle ATV-ga otsa, lüües teda rusikaga vastu lõua vasakpoolset külge ning lükates ta pikali, põhjustades Xxxx xxxxxxxxxle sellega lisaks valule ka vasaku jala reiele hematoomi, lõua vasakpoolsele küljele punetuse ja 2x2cm turse ning kuklale 3x3cm hematoomi. Kohtu hinnangul ei kinnita tõendikogum, et Xxxx xxxxxxxxx oleks sellele eelnevalt Alvar Virulat lumelabidaga löönud või käitunud tema suhtes muul viisil ründavalt, andes Alvar Virulale aluse hädakaitse rakendamiseks. 27.03.2022. a asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvat Xxxx xxxxxxxxx poolt Alvar Virulale öeldut „Ise oled nagu koera sitajunn“ selliseks hädakaitset õigustavaks ründeks pidada ei saa (vt Riigikohtu 17.03.2022. a otsus nr 1-20-9563, p 10). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna eelpoolt käsitletud tõenditega on täielikult kinnitust leidnud, et Alvar Virula kasutas neljas erinevas episoodis kxxxxxx tanute suhtes vägivalda, põhjustades ühtlasi kxxxxxx tanule Xxxx xxxxxxxxxele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul on ilmselge seegi, et ilma Alvar Virula tegevuseta ei oleks Xxxx xxxxxxxxx saanud tal tuvastatud tervisekahjustust. Seega realiseeris Alvar Virula

§ 121lg 2 p 1, 3 13

(17)objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul pani Alvar Virula kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kahtlust ei saa olla, et kõigi etteheidetavate kehaliste väärkohtlemiste puhul pidi Alvar Virula aru saama, et rusikaga kxxxxxx tanute löömisel põhjustab ta kxxxxxx tanule nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Xxxx xxxxxxxxxele tekitatud tervisekahjustuse tekitamisse suhtus ta kergemeelselt

§ 18lg 2 mõttes.

Ta pidi oma tegevuse tagajärjel selle tekkimist võimalikuks pidama, kuid lootis seda vältida. Nende järelmite saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Alvar Virula õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Alvar Virula tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistada.

Karistus

§ 121

lg 2 p 1, 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör taotles Alvar Virula karistamist

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi 4-aastase vangistusega, millest jääks pärast Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 mahaarvamist kanda 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuuluks 4 kuud. Ülejäänud osa vangistusest, milleks on 2 aastat ja 4 kuud, tuleks Alvar Virula

§ 74alusel tingimisi vabastada 4 aasta pikkuse katseajaga.

Katseajaks palus prokurör määrata Alvar Virulale kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (vt Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10 koos viidatud praktikaga). Hinnates Alvar Virula süü suurust võtab kohus arvesse, et lisaks kõigile viiele kxxxxxx tanule valu põhjustamisele tekitas Alvar Virula neljale kxxxxxx tanule kergemaid, kuid ühele neist vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Ühtlasi võtab kohus arvesse, et kxxxxxx tanud ise ei teinud midagi, et ründe ohvriks langeda – tavalist adressaadi jaoks ebameeldivat või ootamatut arupärimist selleks alust andvaks pidada ei saa. Arvestada tuleb ka, et tervisekahjustus on vastutust raskendav enamohtlik tagajärg. Eelnevast järeldub, et Alvar Virula süü on keskmisest suurem. Lisaks arvestab kohus karistust kergendavate asjaolude puudumist. Karistust raskendab Alvar Virula kui täisealise isiku poolt isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise (16-aastane Xxxxxx xxxx) juuresolekul (

§ 58p 13).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Alvar Virulale tuleb

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aastat vangistust. Sanktsioonis võimaldatud rahaline kui kergem karistus karistuse eesmärki ei täidaks ega vastaks ka isiku süüle. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat

itust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lahendades küsimust kas ja millises määras tuleb mõistetud vangistus Alvar Virulal ära kanda, arvestab kohus, et Alvar Virulal puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused (I kd, tl 202-205; II kd, tl 41-43). Tema poolt toimepandud viimasest vägivalla kasutamise episoodist 14

(17)(15.02.2022) on möödunud enam kui poolteist aastat ning puuduvad andmed, et ta oleks pärast seda uusi õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodu xxxxxx b põhjust järelduseks, et Alvar Virula ei jätka kuritegude sooritamist, mistõttu on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada edasisele seaduskuulekusele karistust täielikult tingimisi kohaldamata jättes. Samas, arvestades tõendamist leidnut, millest võib järeldada, et Alvar Virulal on raskusi oma emotsioonide ja käitumise talitsemisega, on kohus seisukohal, et Alvar Virula suhtes on põhjendatud kohaldada käitumiskontrolli koos täiendava lisakohustusega, s.o kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis osalemisega. Sotsiaalprogramm võiks olla selline, mis aitaks Alvar Virulal analüüsida oma käitumist erinevates situatsioonides, andes talle käitumisvõtteid erinevates sotsiaalsetes ja pingelistes olukordades toimetulekuks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Alvar Virula tuleb vabastada 2-aastase vangistuse kandmiselt

§ 74

lg 1, 3 alusel, allutades ta 3-aastasele katseajale ning määrates talle

§ 75lg 2 p 8 alusel lisakohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis.

Tsiviilhagid See, et kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx sai Alvar Virula tegevuse tulemusena tervisekahjustuse, on tõendatud käesolevas kohtuotsuses eelpool toodud põhjendustel. Samuti on eelpool tooduga tõendatud kxxxxxx tanutele Xxxx xxxxxxxxx ja Xxxx xxxxxxxxx vigastuste tekitamine. Vastavalt VÕS § 1043 sätestatule peab teisele isikule (kxxxxxx tanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kxxxxxx tanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx on esitanud kaks hagiavaldust. Neist esimeses soovib ta 368,40 euro hüvitamist (I kd, tl 121-123). Sellest summast 297,40 eurot on purunenud telefoni maksumus, 20 eurot kaitseekraan ning 30 eurot kaitseümbris. Teises hagiavalduses soovib ta majutusele kulutatud 220 euro hüvitamist (II kd, tl 52-53). Toimikus on ka olemas broneeringu kinnitus (I kd, tl 124-129), kust nähtub, et Xxxxxxx Campingus ööbimise hinnaks oli 220 eurot, ning Ergo Insurance SE garantiikiri 133,58 euro tasumise garanteerimise osas. Lisaks on toimikus iHelp OÜ deflekteerimisakt nr. 170820/2, mille kohaselt on purunenud ekraani kaitseklaas, ekraan ja paindunud korpus ning seadme vahetuse hinnaks on 412 eurot (I kd, tl 35-38). Lisaks on olemas iHelp OÜ arve nr. 2995 seadme omavastutuse 297,40 euro kohta (I kd, tl 39). Lisaks selgub kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxxe ütlustest, et iPhone 6S+ maksumuseks oli selle soetamisel 420 eurot. Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx on esitanud hagiavalduse 80 euro hüvitamiseks seoses rendibussi varasema tagastamisega kaotatud ettemaksuga 70 eurot ning kütusekuluga 10 eurot. Hagiavaldusele on lisatud xxxxxxx OÜ arve nr. 14.8.20-1 bussi rendi tasumise kohta summas 210 eurot (II kd, tl 49-51). Kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx soovib 4192 euro hüvitamist seoses sooviga paigaldada G4S videovalve, et tagada turvalisust kuni xxxxxx xxxxxema lapse 18-aastaseks saamiseni (II kd, tl 47-48). Ühtegi tõendit nõude tõendamiseks kxxxxxx tanu esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, arvestades kriminaaltoimikus sisalduvat ja kxxxxxx tanute poolt hagiavaldustele lisatut, et kohtu käsutuses ei ole piisavalt tõendeid tsiviilhagide lahendamiseks. Kuigi turvalisuse tagamise soov on igati mõistetav, ei saa mööda vaadata sellest, et kxxxxxx tanu Xxxx xxxxxxxxx nõude tõendamiseks ei ole kriminaaltoimikus ühtegi tõendit. Samuti ei 15

(17)ole Xxxx xxxxxxxxxi nõude osas toimikus kohtu hinnangul vajalikku, s.o kütusekulu ning rendibussi varem tagastamist tõendavat. Ka Xxxx xxxxxxxxx ei ole lisanud enda nõuete tõendamiseks kohtu hinnangul vajalikku: puuduvad tõendid, et broneeringu summa 220 eurot oleks tasutud või et seda ei oleks tagastatud. Tõendeid ei ole ka telefoni väidetud soetamismaksumuse kohta. Kohus ise lühimenetluses tõendeid, sh kxxxxxx tanute nõuete aluseks olevate asjaolude kohta koguda ei saa, kuna kriminaalasja lahendamine toimub kriminaaltoimiku materjali põhjal (KrMS § 233 lg 1). Üldjuhul peaks selline olukord tingima kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise. Kohus seda käesolevalt põhjendatuks ei pea. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomia kaalutlustest ja kuivõrd takistusi Alvar Virula süüküsimuse lahendamisele toimikumaterjalide põhjal ei ole põhjendatud, tuginedes Riigikohtu 07.06.
  1. a määruses nr 1-17-2291 toodud suunistele, jätta tsiviilhagid kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse tõttu KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel analoogia korras läbi vaatamata. Nimetatu xxxxxx b kxxxxxx tanutele võimaluse esitada oma nõuded tsiviilmenetluse korras. Kriminaalasjas olevad salvestised Asja juures on CD-R plaat Xxxx xxxxxxxxxe üleantud videofailidega (I kd, tl 51), DVD-R ja CD-plaadid häirekeskuse kõnesalvestistega (I kd, tl 193; II kd, tl 23), CD-plaat Xxxx xxxxxxxxx fotodega (II kd, tl 6), CD-plaat Xxxxxx xxxx poolt menetlejale edastatud helifailiga (II kd, tl 33). Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CDplaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt Riigikohtu 11.06.
  2. a otsus nr 1-18-5732, p 125). Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et eelnimetatud andmekandjad tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud Kaitsja esitas taotluse jätta kriminaalmenetluse kuluna riigi kanda Alvar Virula õigusabikulud 9588 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuna käesolev otsus on Alvar Virula suhtes süüdimõistev, jäävad valitud kaitsja kulud Alvar Virula kanda. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1087,50 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot (I kd, tl 109-115) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud korras kaitsjale makstud tasu 194,40 eurot (II kd, tl 56-58). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Alvar Virulal hüvitada sundraha, määratud korras kaitsja tasu ja ekspertiisitasu. Süüdistatav Alvar Virula ega tema kaitsja ei taotlenud väljamõistetava menetluskulude summa vähendamist ega ka väljamõistetava summa ajatamist, ositi tasumist. Kohtu käsutuses ei ole andmeid, mis võimaldaks asuda seisukohale, et tööga hõivatud Alvar Virulale käiks menetluskulude tasumine ilmselgelt üle jõu. Arvestades menetluskulude ositi tasumise võimaldamise taotluse puudumist, ei ole kohtul kohustust nimetatul pikemalt peatuda (vt Riigikohtu 30.03.
  3. a otsus nr 3-1-1-7-17, p 8). Kohus märgib siiski, et kohtu käsutuses 16
(17)ei ole andmeid, mis õigustaksid ositi tasumise võimaldamist. Seega tuleb Alvar Virulal väljamõistetavad menetluskulud tasuda tavapärases korras. Menetluskulude tasumata jäämisel tuleb nõue saata sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.