) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõue tuleb jätta läbi vaatamata
S § 43 lg 2 alusel. 4.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine
Samas aga näeb
lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata
S § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-09, p 14). Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hageja hagi läbivaatamata tulenevalt
S § 43 lg-st 2, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude jätmine kostja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda
5.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.