) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.06.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on A K (kostja) sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik. Sõiduk xxx oli pargitud KÜ Asunduse 15, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Asunduse 15 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot. Sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 16.06.2020, Asunduse 15 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Kuna leppetrahv on käesoleva ajani kostja poolt tasumata, on kostja leppetrahvide tasumisega viivituses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivise tasumist. Viivise suurus 28.06.2023 seisuga moodustab kokku 8,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 8,81 eurot ning viivis tagastamata põhinõudelt (35 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 29.06.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja märkis, et kõik trahvid on makstud ning lisaks ei ole ta auto xxx omanik. Samuti tõi kostja välja, et hageja tõendid on ebapiisavad ning ei ole usaldusväärsed. Autost xxx tehtud fotodel puudub asukoht ning Lisas 3 “vaade parkimistingimusi kehtestavale infotahvlile…” puuduvad kuupäev ja auto xxx. Lisaks pole ühelgi esitatud fotol tõendusmaterjalina kujutatud, et trahvikviitung oli asetatud auto esiklaasile juhipoolse külje tuuleklaasipuhastaja all, mis on ettevõtte enda kodulehel kirjeldatud protseduur. Sellise protseduuri järgimata jätmine seab kahtluse alla nii trahvi väljastamise protsessi kui ka selle seaduslikkuse. Lisaks puudub ka fototõend trahvikviitungist. Kohtu põhjendused 2 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 05.09.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 4.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 11.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.