Obsah (7)

§ 18§ 4§ 15§ 45§ 46§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Geidi Sile 29. jaanuar 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1378 Tsiviilasi Menetlustoiming D O maksejõuetusavaldus pankroti v

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. D O on esitanud Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on maksejõuetus tekkinud võimetusest kohustusi täita. Võlgniku igakuine sissetulek on 1000 eurot, kohustusi on vähemalt 32 322,28 euro ulatuses, peamiselt väikelaenuvõlad. Võlgnikul on alaealine ülalpeetav. Võlgnikul puudub registervara ning võimalus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2. Kohus kuulas võlgniku ära
3. jaanuaril 2024.a telefoni teel (+xxx). Võlgnik elab xxx üürikorteris, tal on üks ülalpeetav (xxx aastane tütar), kes elab temaga. Võlgnik ei pidanud elukohavahetust tõenäoliseks, kuid lubas kohtule teatada, kui see peaks vahetuma. D. O on omandanud keskerihariduse (koka erialal). Asub 01.02.2024 tööle xxx-s, on ka varasemalt sarnast tööd teinud. Võlgnikul puudub piisav sissetulek, et kõiki tänaseid kohustusi täita. Kohustused on peamiselt tarbijakrediidivõlgnevused, võlgnik on püüdnud saavutada võlausaldajatega kokkuleppeid, kuid igakuiste kuumaksete summa on liiga suur. xx AS ja xxx filiaali nõuded on varasemate laenude refinantseerimine. Võlgnik nõustub pankroti väljakuulutamisega, soovib kohustusest vabaneda. On konsulteerinud enne pankrotiavalduse esitamist juristiga ning teab üldjoontes, mida kujutab endast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.
4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse ja ärakuulamise alusel tõendatuks, et D O on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Võlgnikul ei olnud
5. jaanuaril 2024.a vastuväiteid S. Pildeni kandidatuurile.
6. Kohus kuulutab välja D O pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni.

§ 15lg 9 alusel jätab kohus lisakulude vältimise eesmärgil usaldusisiku nimetamata.

Võlausaldajate esimese üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas (PankrS 224-1378 2 § 31 lg-d 1 ja 6). Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel. 5. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (

§ 45lg 1).

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur (

§ 46lg 1).

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud tähtajal.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
2. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
3. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 3