KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-579 Tsiviilasi X kohustustest vabastamise menetlus

§ 173

sätestatud kohustusi ning esineb

§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

1. Kohtus
2. mail 2023 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta käib tööl, kuid ta ei tule toime oma teenistusega ning seetõttu ei ole ta suutnud võlgnevusi tasuda.
3. aastal oli käsil abielulahutus, mis oli rahalises mõttes kulukas protsess. Võlgnikul on kaks tütart, kellele ta maksab elatist. Paremat tööd ta ei leia, otsib koguaeg, kuid tulutult. Isegi kui minna kusagile kaugemale tööle, siis seal tulevad kulud juurde ning sisuliselt tuleb välja sama teenistus. Võlgnik leiab, et SEB pank saab oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde maksab seda. Maksu-ja Tolliameti võlgnevuse osas leiab võlgnik, et isegi kui seda võlga elu lõpuni maksta, ei paista lootust võlgnevuse tasumiseks. Kohtumääruse põhjendused
4. 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), millega reguleeriti ka kohustustest vabastamise menetlus. Vastava seaduse rakendussäte § 68 lg 2 sätestab: enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini. Seega tuleb ka käesolevas menetluses kohaldada jätkuvalt varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis reguleeris kohustustest vabastamise menetlust.
7. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näegi ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 16.11.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. 13. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja OÜ GS Core ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja LHV hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi täitnud 3 piisava hoolsusega, mistõttu palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS SEB pank on seisukohal, et pangale ei ole välja makstud seadusele vastavaid summasid võlgniku sissetulekutest ning seetõttu puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173

sätestatud kohustusi ning esineb

§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

MTA palub kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 14. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 15. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Järgnevalt kontrollib kohus, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 16.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3).

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

(lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja kuni käesolevani töötanud. Võlgniku sissetuleku suurus on olnud vahemikus 1021-1364 eurot kuus,
2. aasta aruandest nähtub, et võlgniku töötasu on olnud kuni 2264 eurot kuus. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud

§ 173lg 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

18.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud iga-aastase aruande.

1. Kohus nõustub Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu seisukohga, et perioodil 08.08.2017 kuni 27.09.2021 oli võlgniku usaldusisik Y (isikukood xxxxxxxxxxx). Y on esitanud kohtule usaldusisiku aruanded, milles kajastab, et X töötasu laekub AS SEB panga arveldusarvele, konto nr XXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud kontole on hoiustatud raha, kus kord aastas toimub võlgniku poolt väljamaksed võlausaldajatele ning seetõttu kasutab X oma abikaasaga ühist arvelduskontot. Usaldusisik Y kannab igakuiselt võlgnikule Xle seadusest tulenevalt töötasu ja laste ülalpidamiseks ettenähtud määra Y arveldusarvele selgitusega „seaduses ettenähtud väljamakse“ ja „+25%“. Seega võlgniku pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX jäävate vahendite arvelt oli usaldusisikul kohustus teha võlausaldajatele üks kord aastas jaotise alusel väljamakseid. Usaldusisiku aruannetele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et nimetatud pangakontolt on võlausaldajatele ette nähtud raha arvelt tehtud väljamakseid usaldusisik Yle mittearestitavat määra ületavas osas, sh lisaraha pere ülalpidamiseks selgitusega „ülekanne“ (30.07.2018 usaldusisiku aruanne) ning võlgniku pangakontole laekunud Eesti Haigekassa poolt võlgnikule makstud töövõimetushüvitised on kantud üle Y pangakontole. Töövõimetushüvitise näol on tegemist tuluga, mille arvelt tuleb 4 teha võlausaldajatele väljamakseid, mistõttu on usaldusisik jätnud töövõimetushüvitiste summad aruandes põhjendamatult kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Lisaks on võlgniku pangakontolt tasutud erinevaid arveid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja võetud välja sularaha.
2. 30.07.2018 usaldusisiku aruandes on Y kajastanud, et X sai pankrotihaldur Raivo Piirla kirjalikul pöördumisel AS SEB Panga poole ligipääsu oma arveldusarvele alates 04.10.
3. Samuti on ligipääs arvelduskontole usaldusisikul Yl. Pangakontolt saab kasutada ka Intrernetipanga teenuseid, pangakaart nimetatud kontol puudub. 02.08.2019 usaldusisiku aruandes on lisatud, et nimetatud pangakontol on ka pangakaart X kasutuses. Seega oli Xl ainsana konto kasutamiseks pangakaart ning sellega kaupade ja teenuste eest tasudes ning sularaha välja võttes oli ta teadlik, et kasutab võlausaldajatele väljamakseteks hoiustatud raha.
4. 02.08.2019 usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pangakontolt ei ole tehtud väljamakseid pankrotivõlausaldajatele, ehkki võlgniku kontole jäid pärast Yle üle kantud mittearestitavate summade ülekandmist vahendid väljamaksete tegemiseks (02.08.2019 aruande p 2). Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud: OÜ-le GS Gore, LHV Finants AS-le, TF Pank AB-le, LHV Pank AS-le (aruande p 4). Aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on võlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud pangakontot kasutanud enda tarbeks, sh võtnud kontolt välja korduvalt sularaha, mistõttu ei ole aruandeperioodi lõpuks jäänud kontole vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Ka nimetatud perioodil on võlgniku kontole laekunud töövõimetushüvitis, samuti võlgniku puhkusetasu, kantud Y pangakontole (MK 02.01.2019, 10.01.2019, 19.06.2019), ehkki nimetatud summade arvelt tuli teha väljamakseid võlausaldajatele. Aruandeperioodi lõpuks oli võlgniku pangakonto saldo oli 11.84 eurot. Seega oli pankrotivõlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud raha ära kulutatud ning võlausaldajatele jäid väljamaksed tegemata.
5. 27.07.2020 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud: OÜ-le GS Gore, LHV Finants AS-le, TF Pank AB-le, LHV Pank AS-le (aruande p 4). Võlausaldajatele ette nähtud pangakontot on kasutatud erinevateks väljamakseteks ning sellelt on välja võetud sularaha.
6. Alates 27.09.2021 on võlgnik ise kohustatud täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on saanud töötasu määras, millest tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele. Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud: OÜ-le GS Gore, LHV Finants AS-le, TF Pank AB-le, LHV Pank ASle (aruande p 4). Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile 09.04.2021 tasutud summat 94.05 eurot ja 13.07.2022 tasutud summat 151.02 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseteks, kuna viidatud summad tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõuete katteks (FIDEK2021, FIDEK2022). Lisaks märgib kohus, et SEB Pank AS-le kolmanda isiku poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on usaldusisiku aruandes kajastatud võlgniku poolt tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta arusaama, justkui oleks võlgnik teinud maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt.
7. 31.07.2022 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole väljamakseid teinud: OÜ-le GS Gore, LHV Finants AS-le, TF Pank AB-le, EV Maksu- ja Tolliametile, LHV Pank AS-le (aruande p 5). 5
8. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Aastal 2019 sai võlgnik töötasu suurusjärgus 1237 eurot kuus. Alampalk oli
9. aastal 540 eurot. Seega on võlgnikul õigus ühes kuus kasutada 540 eurot (töötasu alammäär) ning seda osa sissetulekust seaduse järgi usaldusisikule üle andma ei pea. Kui võlgnikul on kaks ülalpeetavat, on tal õigus ühes kuus kasutada 900 eurot (540+180x2). Seda summat ületav sissetuleku osalt loetakse loovutatuks usaldusisikule 75 protsenti. Ülejäänud 25 protsenti jääb võlgniku kasutada. Nimetatud perioodil on võlgniku kontole laekunud töövõimetushüvitis, samuti võlgniku puhkusetasu, mis on kantud Y pangakontole (MK 02.01.2019, 10.01.2019, 19.06.2019), ehkki nimetatud summade arvelt tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, siis seda tehtud ei ole. Võlgnik ei ole sissetulekust 75% kõrvale pannud ega väljamakseid teinud.
10. Kohus möönab, et võlgnik on teinud suuremaid makseid ühele võlausaldajale AS-le SEB Pank tasudes
11. a 2 959.49 eurot,
12. a 2 996.59 eurot,
13. a 3003 eurot ja 22.07.21-23.06.21 3000 eurot, kuid seda ei saa lugeda võlgniku kohustuste täitmisteks, kuna nimetatud summa on tasutud kolmanda isiku poolt. Võlgniku seletuse kohaselt saab SEB Pank AS oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde maksab seda.
14. Võlgnik selgitas
15. mai 2023 ärakuulamisel, et ta käib tööl, kuid ta ei tule toime oma teenistusega ning seetõttu ei ole ta suutnud võlgnevusi tasuda. Kohus küsis võlgnikult: miks Te ei ole otsinud suurema sissetulekuga tööd. Võlgnik vastas: paremat tööd ta ei leia, otsib koguaeg, kuid tulutult. Isegi kui minna kusagile kaugemale tööle, siis seal tulevad kulud juurde ning sisuliselt tuleb välja sama teenistus. Kohus küsis võlgnikult: millega Te põhjendate, et Teid tuleks kohustustest vabastada, kui Te ei ole enda seadusest tulenevaid kohustusi täitnud. Võlgnik vastas: ei ole põhjendusi. Kohus küsis: kas olete nõus, et kohus Teid ei vabasta kohustustest ja lõpetab menetluse. Võlgnik vastas: jah, olen.
16. Kohtu hinnangul majanduslikult raskes olukorras inimene peaks kalkuleerima oma väljaminekuid ja tegema ainult hädavajalikud kulutused. Eespool on kohus tuvastanud lisaraha ülekandeid pere ülalpidamiseks, tasutud on erinevaid arveid, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja võetud välja sularaha. Töövõimetushüvitiste summad on aruandes kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata.
17. Kohus tuleb hinnata, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

1. Võlgniku täitmata kohustuste osas viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlust, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Kohus on eespool tuvastanud, et võlgnik on jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded ja kulutanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ette nähtud rahalised vahendid isiklikuks otstarbeks, mis on käsitletav raske hooletusena ja tahtluseena kahjustada olemasolevaid võlausaldajaid. Võlgniku maksekäitumises ei nähtu vabandatavaid asjaolusid. 6 Võlgniku ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Kohtule nähtub, et võlgnik on oma sissetulekut majandanud ebaproportsionaalselt ja teinud valesid otsuseid kohustustest vabastamise menetluse keskel. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud.
2. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
3. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises esineb võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega on kohus tuvastanud

§ 175lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning X tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. 33. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas, et võlgnik kasutab võlausaldajatele ettenähtud raha muuks otstarbeks ja jätab võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tegemata. Selline tegevus mitme aasta kestel on oluliselt kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173

sätestatud kohustusi ning esineb

§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

34.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole põhjendatud arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal pole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda. 35.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta 7 vabastamata, lõpetab kohus ka X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 36.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. X tuleb usaldusisiku kohustustest vabastada.

1. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Toimiku materjalide kohaselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2. Kohus selgitab, kui kohustustest vabastamise menetlus lõpetatakse, siis on võlgnikul võimalus kompromissid sõlmida iga võlausaldajaga. Olukorras, kus võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse käigus teinud võlausaldajatele jaotiste alusel väljamakseid ja on avaldanud, et on nõus edaspidi midagi maksma, on suur tõenäosus, et pooled saavutavad kompromissi nõuete rahuldamiseks. Selleks tuleb võlgnikul pidada võlausaldajatega läbirääkimisi, sõlmida maksegraafikud ja kokkuleppel on mingis osas võimalik võlgadest vabaks saada. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8