Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi 2 kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud
5. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 7 000 eurot tasuda riigilõiv summas 630 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõiv summas 630 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks kohtuvälised kulud summas 431,20 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude näol. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 2 tundi ja 34 minutit. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 168 eurot (käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlustoimingute tegemiseks tuleb lugeda kokku 2 tundi. Kohus leiab, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks, Harju Maakohtu 21.11.2023 kohtumäärusega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 336 eurot (käibemaksuga). 3 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindaja 30 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks. Nimetatud toiminguga seotud kulu palub hageja samuti välja mõista. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud
§-s 484² toodud eeldused, mistõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulude hüvitamine suuremas, s.o. põhjendatud ulatuses.
² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et hageja ei saa kostjatelt nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist
² esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses.
² teise lause kohaselt muid avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulusid ei hüvitata. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (
Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 986 eurot (riigilõiv 630 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 336 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.