Kohtuotsus jõustus 25.05.2022. Viru Vangla esitas 20.12.2022 kohtule materjalid kinnipeetava Eduard Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla toetab kinnipeetava 1 tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata Eduard Košljakovile katseaeg kuni 20.03.2027 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Eduard Košljakovile järgmised kohustused:
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 3 - mitte omada, kanda või kasutada relva;
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest;
lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;
lg 2 p 8 - osaleda sotsiaalprogrammis „Õige hetk“;
lg 2 p 9 - alluda elektroonilisele valvele, kui ta selleks eelnevalt on nõusoleku andnud. Soovitatav elektroonilise valve pikkus on 9 kuud. Kaitsja R. Paas esitas kohtule oma seisukoha, milles palub vabastada Eduard Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Eduard Košljakov viibib vangistuses esimest korda, mistõttu saab tema puhul kindalasti eeldada vangistuse parandavat mõju tema edaspidisele käitumisele. Eduard Košljakovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Veelgi enam, isikul puuduvad terve vangistuses veedetud aja jooksul distsiplinaarrikkumised, mis tõestab, et tegu pole allumatu inimesega ning tema käitumist on võimalik positiivselt suunata. Viru Vangla on isiku vabastamist toetades asunud seisukohale, et isiku puhul on saavutatud karistuse VangS § 6 eesmärgid enne vangistuse lõppu. Viru Vangla on iseloomustuses ebaõigesti märkinud nt, et Eduard Košljakovi eluaseme puhul on teatav risk olemas põhjendades seda isiku elukohas relvade hoidmisega. Viru Vangla on isiku käitumist hinnates toonud positiivsena välja, et Eduard Košljakov on viisakas ja korrektne ning pole impulsiivne ja on keelitlev. Nimetatud kaalutlev mõtteviis lubab eeldada, et isik saab ka edaspidi paremini aru võimaliku kriminaalse käitumise tagajärgedest. Positiivsena on välja toodud, et isikul on töö ja tulevikuplaanid, mis vangla hinnangul oleks teostatavad, kui tutvusringkonnas poleks kuritegeliku taustaga inimesi. Isiku puhul ongi lõppkokkuvõttes leitud, et oht kuritegelikuks käitumiseks on kõige tõenäolisemaks, kui isik ei leia omale töökohta või ei katkesta suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga inimestega. Just viimasena nimetatud riske ongi võimalik vähendada kriminaalhoolduse meetmetega, keelates isikul suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Ka on isikul olemas vabanedes kindel töökoht, mille puudumist on vangla pidanud üheks enam riske kaasa toovaks asjaoluks. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Eduard Košljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 23.01.2023 kohtuistungil palub E. Košljakov vabastada teda karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta on nõus täitma kõiki kohtu nõudeid ning elektroonilist valvet tähtajaga 9 kuud. Sõltuvused puuduvad. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta usub, et suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest kõrvale, kuna tal on perekond ning ta peab mõtlema laste peale. Samuti on vaja tasuda kohtuhüpoteek. Košljakov soovib taastada oma äritööd ja kasvatada lapsi. Ta saab aru, et kui ta rikub tingimusi, siis satub jälle vanglasse ja ei saa anda lastele seda, mida saab vabaduses anda. Vabanemisel on Košljakovil töökoht olemas. Alustab tööd xxx tegelevas firmas. Kaitsja palub vabastada Evgeni Košljakov tingimisi enne tähtaega. Kaitsja kannab ette seisukoha, mis on kohtule kirjalikult esitatud. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu Eduard Košljakov ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Käesoleval juhul Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega mõisteti Eduard Košljakov süüdi
Eduard Košljakov pani esimese astme kuriteo toime ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Eduard Košljakov temale mõistetud karistusajast, 9 aastat vangistust, ära kandnud 4 aastat 10 kuud ja 18 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et E. Košljakovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osundatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) 3 Kinnipeetaval on kindel vabanemisjärgne elukoht olemas, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega soovib Eduard Košljakov elama asuda aadressil xxx. Antud eluasemel elab kinnipeetava abikaasa ja kolm last. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab E. Košljakovi elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetava abikaasa andis nõusoleku elektroonilise valve kohta. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Eduard Košljakovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Positiivsena võib välja tuua, et Eduard Košljakov osales vanglas riigikeele õppes ning omandas taseme A1. Ta on olnud vangistuses huvitatud trahvide tasumisest. K-Raha andmetel ei ole E. Košljakovil täitmata rahalisi nõudeid, vabanemisfondis on 2172 eurot. E. Košljakovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad ema, vend, abikaasa ja lapsed. Suhted on head ja toetavad. Košljakovi abikaasa ja ema toetavad kinnipeetavat vanglas rahaliselt. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega on E. Košljakovil võimalus tööle asuda ettevõttesse R OÜ, mille juhatuse liige K K on valmis võimaliku vabanemise korral kinnipeetavale tööd võimaldama. Vakantne töökoht (xxx) on koheselt olemas. Probleeme alkoholi tarvitamisega ei ole. Sõltuvusdiagnoosid puuduvad. Omab väärtust ka see, et vangla iseloomustuse kohaselt on Eduard Košljakov viisakas, korrektne, mõtlev ja planeeriv. Vägivaldset käitumist pole otseselt täheldatud. E. Košljakovi tulevikueesmärkideks on pere toetamine, hästi tasustatav töökoht või oma äri taastamine. Ametiisikutesse suhtub vanglas viisakalt, suhtleb alati korrektselt ning rahulikult. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Eduard Košljakovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, vabaduses tal on töökoht olemas, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. E. Košljakovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel on Eduard Košljakovil üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta viibib vangistuses esimest korda. Ta kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Kuriteo toimepanemise ajendiks on positsiooni hoidmine kuritegelikus ringkonnas, majandusliku kasu saamine. Soodusteguriteks on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud, suhtlusringkonna kriminaalne taust. Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega on Eduard Košljakov tunnistatud süüdi ning karistatud 9aastase vangistusega
lg 1 järgi ehk kuritegeliku ühenduse organiseerimise, täpsemalt kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise eest. E. Košljakov on karistatud väga raske avaliku rahuvastase kuriteo toimepanemise eest. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et E. Košljakovi retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. E. Košljakovi käitumine vanglas, sh tööst keeldumine ning kriminaaltaustaga inimestega jätkuv suhtlemine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. 4 E. Košljakovi majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. 16.06.2022 seisuga Maksu-ja Tolliameti andmetel isikul oli vaid üks ametlik töökoht Eestis ettevõttes T G OÜ. Töötamise registris andmed puuduvad. Töötukassa andmetel ei ole E. Košljakov mitte kunagi olnud töötuna arvel. Seda, et ta oli hõivatud tööga H , P , V firmades, ei ole kinnitatud. Isikul on XXX, eriala ei ole. Vanglas keeldus ta töö tegemisest. Vaatamata sellele, et isikul on vabanemisjärgne töökoht olemas, kahtleb kohus, et isik alustab tööd selles töökohas, arvestades vastava eriala ja töökogemuse puudumist. Uute kuritegude toimepanemist võib Eduard Košljakovi puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kellega suhtlemist E. Košljakov vabatahtlikult lõpetada ei soovi. Ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, sh kuriteokaaslastega. Tema vend on ka kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on isikul puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta ei näe oma käitumises probleeme/süüd, lahendab oma ja teiste probleeme kuritegelikul teel. E. Košljakov ei tunnista kuritegu, seega ei suuda analüüsida oma tegude tagajärgi, ei mõtle kannatanutele ega oska mõelda tekitatud kahjule. Kuulumine kuritegelikku ühendusse ja selle juhtimine näitab negatiivset ning ükskõikset suhtumist ühiskonda ning majandusliku kasu teenimise soovi. Motivatsioon ja tahe hoiduda kuritegelikust käitumisest on sõnades olemas, kuid kriminaalsete vaadetega tuttavate olemasolul on see raskendatud. Seejuures ei tunnista kinnipeetav kuritegelikku käitumist, mis viitab, et ta ei ole muutusteks valmis. Isik nimetab kuritegeliku ühenduse liikmeid ka sõpradeks ja pereliikmeteks ning suhete katkestamine ei ole prioriteediks. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused Eduard Košljakovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks E. Košljakovi ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos E. Košljakovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu E. Košljakov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Seega jätab kohus süüdimõistetu Eduard Košljakov vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.