lg-st 11 tulenevalt oleks iseenesest kohustustest vabastamine võimalik, sest menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Maakohus tõi välja, et võlausaldajate nõuded on kokku 14 320,78 eurot, kuid võlgnik on tasunud üksnes pankrotihalduri tasu. Kuigi pankrotiseadus ei sisusta väidet “arvestatav ulatus“, võiks sellisena käsitleda olukorda, kus võlausaldajate nõudeid on rahuldatud rohkem kui pooles ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa kõrvale jätta ka võlausaldajate huvisid saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Seadusest ei tulene muid aluseid (tervislik seisund, alaealiste laste arv, üldine võlgade tasumise perspektiivi puudumine vms), mis võimaldaks võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastada. Seetõttu jättis maakohus taotluse kohustustest ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldamata ning määras, et kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 20.01.2022 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.06.2021 määruse muutmata. 22.02.2022 esitas võlgnik ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus jättis võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata. 13.02.2023 kirjaga andis kohus tähtaja hiljemalt 28.02.2023 aruande esitamiseks, kuivõrd kohustuste vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Aruandele tuli lisada Soome pangakontode väljavõtted alates 25.09.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 25.09.2017, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat.
võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi;
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei ole iga-aastaselt kohtule aruandeid esitanud. Võlgnikul on olnud sissetulek, kuid võlgnik ei ole Eesti võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik on tasunud võlgnevusi Soomes võlausaldajatele. Soomes ei ole ta isegi teavitanud vastavaid ametiasutusi, et tal on Eestis kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud, eelistades Soome võlausaldajaid Eestis asuvatele võlausaldajatele. Ka on võlgnik varjanud Soome ametiasutuste eest kohustustest vabastamise menetluse asjaolusid. Võlgnik väidab, et tal on kus last, kuid ei ole ära näidanud, millisel määral ta on lastele ülalpidamist andnud. Laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on tasunud võlgnevusi Soome võlausaldajatele, kuid ei ole teinud makseid Eesti võlausaldajatele. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnikul on olnud piisav tulu, et tasuda Soomes võlausaldajatele võlgnevusi. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud Soome võlausaldajaid Eesti võlausaldajatele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha Eesti võlausaldajatele makseid võlgnikule puuduva töövõime ja laste arvu tõttu. Samas on võlgnik leidnud võimaluse tasuda Soome võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. 4 Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Xi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.