1-17-5977/15

1-17-5977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Külli Zimm (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-17-5977 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav F.H , isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistuse kandmise 28.06.
2. algus Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 12.03.2018 ja lõpp: 28.08.2017- RESOLUTSIOON Jätta F.H temale Tartu Maakohtu 12.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5977 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5977 tunnistati F.H süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega. 23.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on isiku poolt ohustatud ühiskond tervikuna, sh konkreetselt elukaaslane S. H. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, vanglas ja väljaspool vanglat narkootikumide omandamises ja valdamises, joobes juhtimisega kaasliiklejate ohustamises. Oht on tõenäoline, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist, tal puudub tegevus ja sissetulek ning ta jätkab suhtlemist varasema kuritegeliku eluviisiga suhtlusringkonnaga, samuti elukaaslasega, kelle suhtes on ta korduvalt olnud vägivaldne. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 65%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav F.H vabastamist tingimisi enne tähtaega tulenevalt kõrgest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav kannab karistust joobes juhtimise eest ja
3. kord vangistuses. Vangistuse jooksul on õppinud ja programmides käinud. Seda kõigi vangistuste ajal. Töötab koristajana. Elama läheks XXX ema juurde. On sellest emaga rääkinud ning varasemalt ütles ema, et elamiseks on vähe ruumi, kuna kinnipeetav ütles nii, sest ei tahtnud üldse välja minna. Vabaduses läheks tööle, töökoht on peaaegu olemas. Kui välja saab ja tööle läheb, siis ütleb kohtule ka. Alkoholi ja narkootikume tarvitas ning vabaduses hakkaks väikestes kogustes uuesti tarvitama. Kui katseajaks keelatakse, siis mitte. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. F.H kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on F.H temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 6 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub vabanemise korral isikul kindel kontrollitud elukoht. Kinnipeetava ema elab asja materjalidest nähtuvalt koos elukaaslasega XXX asuva eramu taga majas, kus on tuba ja kööktuba. Majas elatakse kokkuleppe alusel omanikuga ning kedagi teist neil õigus sinna elama lubada ei ole. Samuti ei ole seal elamiseks ruumi. Isiku kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt soovib F.H vabanemise korral asuda elama aadressil XXX. Varasemalt isik antud aadressil elama asumise soovi pole väljendanud, mistõttu ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik antud aadressi osas ka kontrolli teostada. Kuivõrd elukohta ei ole kontrollitud, ei saa olla kindel, et isikul on kindlasti võimalik sinna elama asuda. Ei ole teada, kes on antud korteri omanik ning kas ta on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Samuti ei ole teada, kes korteris elavad ning kas seal elavad täisealised isiku on nõus F.H sinna elama asumisega. Kontrollitud elukoha puudumine ei võimalda kohtul isikut ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd ennetähtaegne vabastamine eeldab kindla ja kontrollitud elukoha-aadressi olemasolu. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti lisab kohus, et isiku puhul ei ole täidetud ka materiaalsed alused isiku vabastamiseks. Istungil antud ütlustest nähtuvalt on kinnipeetava suhtumine üleolev ning ei nähtu, et isikus oleks toimunud mingeid muutusi seadusekuulekuse suunas. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist soovib kinnipeetav samuti jätkata, märkides, et loomulikult tarbiks ka vabaduses väikestes kogustes neid, kuid kui kohus keelab, siis ei hakka. Isik on kuritegusid toime pannud nii alkoholi- kui narkojoobes. Isegi kui isik suudab katseajal olles talle määratud kohustustest mitte alkoholi ja narkootikume tarvitada kinni pidada, järeldub isiku ütlustest, et ühel hetkel hakkab ta neid siiski tarvitama ning sellega kaasnevaid seadusrikkumisi toime panema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.H tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 12.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5977 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik