1-17-8257/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-8257 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 16.05.2017 ja lõpp 16.02.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.05.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta M.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.R-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 M.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.12.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 16.05.
4. Kinnipeetav on varem toime pannud ka vägivaldseid tegusid, hetkel vägivaldsust ei esine. Kuriteod on ettevalmistatud sama moodi ja isiku käitumise muster kordub. Kuriteod pani toime nii üksinda, kui ka grupis. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on grupi mõju. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab xxxx, üritab end parandada, erilisi plaane pole ja seni ei ole enda muutmiseks midagi ette võtnud. Saab aru, et ainult soovist ei piisa. Avaldas, et kõige lähedasemaks on vanaema, omab abikoka eriala ja loodab sellel alal ka tööd leida ning aeg-ajalt meeldib igavusest sportida. Kinnitas, et narkosõltuvust tal kindlasti pole ja vabanedes võtab end arvele Töötukassas. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral kehtivaid väärteokaristusi on
5. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistatus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on M.R-i käitumine olnud korduvalt arutamisel alaealiste komisjonis seoses koolikohustuste mittetäitmise ja hulkurlusega, õigusrikkumiste toimepanemise ning seoses alkoholi tarbimisega. 2008.a kohaldas alaealiste komisjon alaealisele M.R-ile mõjutusvahendina sotsiaalprogrammis Jõhvi Noorukite Ravi-ja Rehabilitatsioonikeskuses osalemise. M.R ravi ei lõpetanud kuna põgenes keskusest. Eeltoodu iseloomustab M.R-i kui korrale allumatut isikut. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanaema juurde. Tegemist on vanaemale kuuluva 2-toalise korteriga ja kommunaalvõlgnevusi pole. Seega on M.R olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise peamiseks eelduseks. 2 Negatiivne on asjaolu, et isikul praktiliselt puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema emalt on vanemlikud õigused ära võetud, kuna ema oli alkohoolik ja isa pole tema kasvatamises kunagi osalenud. Ainsaks lähedaseks on pensionärist vanaema, kes on oma võimaluste piires valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Samas ei saa välistada asjaolu, et isik vabanemisel pöördub tagasi asotsiaalse eluviisi juurde hulkudes tänavatel ja tarvitades narkootikume. Negatiivseks loeb kohus ka selle, et M.R-i suhtlusringkonna moodustavad peamiselt probleemse käitumisega noored. Vanaema sõnul on ta kinnipeetavaga korduvalt rääkinud seadusekuulekast elust, kuid vaatamata sellele on M.R jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vanaema sõnade kohaselt on tal vahel isegi kergem, kui M.R viibib kinnipidamisasutuses, kuna Edgar ise ei ole veel oma tegude tagajärgedest aru saanud. Isik on kergesti mõjutatav. Ka puudub M.R vabanemise korral töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud pole ning kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust toetas kinnipeetavat vanaema, andis taskuraha ja ostis oma pensionist talle vajalikud riided. Kohtu hinnangul on kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus kesine või lausa puuduv. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega. Isikliku sissetuleku puudumine kiirendab ja süvendab ka rahaliste raskuste tekkimist olukorras, kus kinnipeetaval on tasumata kohtukulud ja rahatrahvid, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, kuigi sõltuvust diagnoositud pole. Samas on isikut mitmel korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 ning NPALS § 151 lg 1 alusel ja narkootikumide tarvitamist on kinnipeetav ise põhjendanud tegevusetuse ning igavusega. Kohtu hinnangul ei saa siiski riskitegurina välistada võimalust, et kinnipeetav vabanemisel jätkab tutvusringkonna mõjutusel alkoholi kuritarvitamist ja narkootikumide tarvitamist. Vangla hinnangul tegutseb isik impulsiivselt ning õigustab oma käitumist, on pigem enesekeskne ega oska arvestada teiste seisukohtadega. Eesmärke ei ole, elab hetkes, motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on kaheldav, kuna mitmed samalaadsed kuriteod on toime pandud järjestikku. Kinnipeetava ohtlikkus väljendub kõige tõenäolisemalt siis, kui ta on tegevusetu, tal on rahalised raskused ja keegi teda mõjutab. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid, seega varasem tingimuslik karistus ei ole M.R-ile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku soovist parandada ennast, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem katseaja tingimuste rikkumine, töökoha puudumine, mõjutatavus ja probleemse käitumisega tutvusringkond ning riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine. 3 Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne (puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4