KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-772 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Politsei-

§ 72

lg 1 alusel asendada M.G-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.09.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,008245 määratud rahatrahv 25 (kakskümmend viis) trahviühikut, so 100 (ükssada) eurot arestiga 2 (kaks) päeva.

1. M.G tuleb asenduskaristus 2 (kaks) päeva aresti ära kanda Tartu Vanglas viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 16.03.2022.a määrusega nr 4-22-709 asenduskaristusena määratud aresti ärakandmist.
2. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, M.G-le, kohtutäitur Rita Lohule ja täitmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.09.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,008245 määrati M.G-le Karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Otsus jõustus 29.09.2020.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Rita Lohu 17.11.2020.a tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 26.01.2022.a kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 07.03.2022.a esitas sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse M.G-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT M.G avaldas istungil, et tal on lisaks käesolevale trahvi asendamisele juba üks asenduskaristusena mõistetud 7 päeva pikkune arest ja talle on selgitatud, et vangistuse kandmise ajal ta ÜKT-d teha ei saa. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

§ 72lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

M.G ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäituri kinnitusel ei ole M.G ka vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdlasele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.09.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,008245 määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. M.G-le on karistuseks määratud rahatrahv 25 trahviühikut, so 10

§ 72lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti (25/10).

0 eurot millele M.G tunnistati Tartu Maakohtu 30.01.2019.a otsusega nr 1-18-9531 süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja teda karistati 12 kuu pikkuse vangistusega.

Kohus jättis

§ 74

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui M.G ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. 2

§ 218

lg 1 ja

§ 262lg 1 järgi rahatrahvidega.

Kohus on seisukohal, et M.G ei ole sobilik isik, kelle puhul saaks aresti omakorda asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd süüdlane on oma käitumisega näidanud, et tal puudub motivatsioon talle määratud kohustusi täita. M.G-le on varasemalt antud võimalus jätkata elu vabaduses, alludes käitumiskontrollile ning täites kohtu määratud kohustusi, kuid sellisesse võimalusse suhtus süüdlane ükskõikselt, jättes kohustused täitmata. Süüdlane rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt, seega sellise suhtumisega isiku puhul eisaa olla usaldust, et sama käitumismuster ei kordu ning et M.G tekiks piisab enesemotivatsioon üldkasulikku tööd teha. Kuna M.G viibib käesoleval hetkel XXX Vanglas, ei ole võimalik ka selle asjaolu tõttu temale asenduskaristusena üldkasulikku tööd määrata, kuivõrd vangistust kandes ei saa ta töö tunde teha. Seega peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks aresti kohaldamist. M.G kannab alates 07.02.2022.a Tartu Vanglas temale Tartu Maakohtu 30.01.2019.a otsusega nr 1-18-9531 mõistetud ja Tartu Maakohtu 12.11.2021.a määrusega nr 1-18-9531 täitmisele pööratud karistust. Tartu Maakohtu 16.03.2022.a määrusega nr 4-22-709 asendati M.G-le PPA Lõuna prefektuuri 10.09.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,008111 määratud tasumata rahatrahv summas 300 eurot, s.o 75 trahviühikut 7 päeva pikkuse arestiga. Kohus pööras aresti täitmisele viivitamatult pärast kriminaalasjas nr 1-18-9531 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Seega kuulub käesolevas väärteoasjas asenduskaristus 2 päeva aresti M.G poolt ärakandmisele viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 16.03.2022.a määrusega nr 4-22-709 asenduskaristusena määratud aresti ärakandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 3