Obsah (4)

§ 23§ 68§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-280 Haldusasi Politsei- ja Piirivalvea

§ 23lg 1 p 1 alusel kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

4.

1. X saabus Eestisse ebaseaduslikult ja tal pole siin viibimiseks alust. Ta väitis, et tema plaan oli paluda Eestist asüüli ja minna seejärel Hispaaniasse. Seal viibis tema abikaasa, kes ootas mehe sõnul otsust oma varjupaigataotluse kohta. Samas ei olnud tal selget plaani, mida Eestis pärast piiriületust edasi teha. On vähetõenäoline, et väikelapsega koos liikuv inimene ei plaani täpsemalt ette oma tegevusi ja edasist liikumist. Abikaasa juurde Hispaaniasse jõudmiseks oleks ta saanud kasutada ka seaduslikke võimalusi. Eluliselt on usutav, et X abikaasa viibis Hispaanias ebaseaduslikult ja mehe tegelik plaan oli minna otse Hispaaniasse. Sellega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus
2. detsembri
3. a määruses asjas nr 3-23-1827 (p 11). Eestis varjas mees end autode ja inimeste eest. Kui ta oleks soovinud siin rahvusvahelist kaitset paluda, oleks ta pärast piiriületust ametivõimude poole pöördunud või abi palunud. Tema käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemisohu esinemist. 4.
5. augustil 2023 kell 00.51 sisenes Koidula piiripunkti kaudu Venemaalt Eestisse Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduauto, mille juhiks oli Vene elamisloaga Hispaania kodanik ja kaasreisijaks Hispaania viisaga Vene kodanik. Selle sõiduki ja ebaseaduslikult piiri ületanud viie kuubalase vahelist seost pole hetkel võimalik kindlalt tuvastada. Siiski pole usutav, et nad sattusid samasse kohta samal ajal juhuslikult. Autos viibinud võisid tulla kuubalastele vastu, eesmärgiga toimetada nad edasi Hispaaniasse. 4.
6. Koos tabatud kuubalaste ütlused ei lange kokku. X sõnul neil mingeid kontakte neil ei olnud ja keegi neid ei aidanud. Nad kohtasid inimesi, kes lubasid nad piirile viia, ja maksid neile. Seejärel toodi nad sõiduautoga Eesti piirile. Temaga koos piiri ületanud inimene väitis aga, et nad jõudsid Eesti piirini ilma abita, reisides rongi, bussi ja taksoga ning jalgsi. PPA tuvastas, et tegu oli smugeldamisega. Üks inimene seltskonnast sai selle teo eest kriminaalkaristuse. X endal on pooleli kriminaalmenetlus grupiviisilise ebaseadusliku piiriületuse eest. 4.
7. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et X abikaasa reisis ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse, kui sai teada, et tema mees on kinni peetud ja tema edasine teekond on takistatud. Ilmselgelt on perel olemas teadmised ja oskused ebaseaduslikult reisimiseks. X abikaasal ei olnud Hispaanias olemiseks seaduslikku alust. Enda reisiteekonna kohta andis ta valeütlusi. Praeguseks hetkeks on naine ja laps Eestist ebaseaduslikult teadmata suunas lahkunud, tõenäoliselt läksid nad Hispaaniasse. Vabaduses viibides poleks X ajendit väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust täita. 4.
8. PPA-l pole võimalik välismaalast 48 tunni jooksul välja saata. PPA peab planeerima tema reisiteekonna, saama loa transiitriigi läbimiseks ja panema kokku meeskonna, kes viiks ta Kuubasse. 4.
9. X puhul ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb oht, et ta põgeneb. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku vast. Tema varasem käitumine selleks alust ei anna. Mehel on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine põgenemisohtu ei vähenda. Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. Põgenemisohtu ei vähendaks see, kui suunata mees elama kindlaks määratud elukohta. Lisaks pole tal PPA-le teadaolevalt Eestis elukohta. Võttes arvesse kõiki asjaolusid kogumis, ei riiva. X kinnipidamine tema õigusi ülemäära. Kinnipidamine ei ohusta tema tervist ja turvalisust. 2 4.

1. PPA palub võtta asja juurde haldusasjas nr 3-23-1827 varem esitatud tõendid ja Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määruse. PPA esindaja selgitas istungil, et tõenäoliselt õnnestub väljasaatmine korraldada ühe kuu jooksul, kuid igaks juhuks taotletakse kinnipidamist kuni kaheks kuuks.
4. X ütles istungil, et tal pole põhjust kaevata. Ta loobus asüülitaotlusest, kuna soovib minna tagasi sünniriiki. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus arvestab asja lahendamisel kohtuasjas nr 3-23-1827 tehtud lahenditega, sealhulgas tõenditega, millele kohtud on selles asjas määruseid tehes tuginenud. Kuna kohtuasjade menetlusosalised on samad ning kõigil asjaosalistel on teise asja materjalidele juurdepääs, ei võta kohus määruseid ja muid materjale praeguse asja toimikusse (vt HKMS § 134 lg 2 p 4).
6. Kohus annab loa välismaalane kinni pidada juhul, kui muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga seda, et ta täidaks talle pandud kohustust Eestist lahkuda (

§ 23lg 1).

Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht, et välismaalane vabaduses viibides põgeneb ega ole PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav (p 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja arvestada tuleb konkreetse inimesega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

8. Kohtud on PPA varasemate taotluste lahendamisel tõdenud, et esineb oht, et X vabaduses viibides põgeneb, lahkudes Eestist näiteks Hispaaniasse, ega oleks PPA- le varjupaigataotluse menetluses kättesaadav. Põgenemisohtu on kohtud järeldanud tema Eestisse saabumise asjaoludest, sh ebaseaduslikust piiriületusest, käitumisest pärast piiriületust, hispaania keele oskusest ja sidemetest Hispaaniaga (

§ 68p-d 6 ja 8).

9. Praeguseks on oht, et X põgeneb ega oleks PPA-le Kuubasse saatmiseks kättesaadav, varasemast veelgi suurem. Tema varjupaigamenetlus on lõppenud ja tal pole enam võimalust lähiajal enda Eestis ja Schengeni alal viibimist seadustada. Tema laps ja abikaasa, kes viibisid vahepeal varjupaigataotlejate majutuskeskuses, on Eestist lahkunud. Üksnes sellest, et isik kinnitas istungil, et on valmis sünniriiki naasma, ei saa järeldada, et ta vabaduses viibides siiski Eestist ebaseaduslikult ei lahkuks. Seega on PPA taotlus

§ 23lg 1 p 1 alusel põhjendatud.

Põgenemisohu sedastamise õiguslikuks aluseks on jätkuvalt

§ 68p-d 6 ja 8.

10. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (vt

§ 10lg 2) ei ole kohtud varem asjakohaseks pidanud.

Nii on see ka praegu. Kuna esineb oht, et välismaalane põgeneb, ei oleks leebemad meetmed tõhusad. Kohtule pole teada andmeid, millest saaks järeldada, et X jätkuv kinnipidamine ohustaks tema tervist või turvalisust või riivaks muul põhjusel ülemäära tema õigusi. Kuigi mees on viibinud kinnipidamiskeskuses juba üle viie kuu, ei ületa see seadusega varjupaiga- ja väljasaatmismenetluses lubatud inimese kinnipidamise aega. 11. Eeltoodu põhjal annab kohus PPA-le loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kinnipidamiskeskuse juhataja peab väljasaadetava viivitamata vabastama, kui kinnipidamise alus on ära langenud, kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine on perspektiivitu (

§ 24lg 11).

12. Määruse avaldamise korral tuleb X nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3